/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 4| Näitan: 1 - 4

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-57-02 PDF Riigikohus 15.05.2002

Tühistades apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse AKKS § 30 lg 1 p 2 või lg 2 p 2 alusel, peab ringkonnakohtu lahendist olema üheselt arusaadav, kas esimese astme kohtu kohtuotsus tühistati täies ulatuses või osaliselt, samuti millises osas kohtuotsus tühistati ja millises osas jäeti see muutmata.


Kui esimese astme kohtu otsus on ringkonnakohtu otsusega tühistatud, tuleb asja uuel arutamisel käsitleda kohtualuste süüdistusi täielikult nii esimese astme kohtu otsusega süüdi- kui ka õigeksmõistmise osas.


Esimese astme kohtu kohtuotsuste õigsuse kontrollimise õigus on vaid ringkonnakohtutel ja Riigikohtul.


Kui kohtualune tunnistatakse süüdi KrMK § 215 lg-te 2 või 4 korras muudetud süüdistuse järgi, siis ei kuulu ta esialgses süüdistuses õigeksmõistmisele, vaid süüdistuse muutmine kajastatakse kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivas osas vastavalt KrMK § 274 lg-le 4.


Kui ka KrK mingite paragrahvide dispositsioonides ei kirjeldata kuriteo objektiivse külje tunnusena piinamist või teo piinaval viisil toimepanemist, ei tähenda see, et nendes paragrahvides kirjeldatud tegusid ei oleks võimalik toime panna piinaval viisil ehk piinates. Kui ei ole tuvastatud nendes paragrahvides kirjeldatud tegude eesmärk, kuid on tõendatud vägivallategude toimepanemine piinaval viisil, siis ei ole välistatud süüdistuse ümberkvalifitseerimine KrK § 114 järgi KrMK § 215 lg 4 alusel ja korras.

3-1-1-32-02 PDF Riigikohus 19.03.2002

Kui isiku süüdimõistmisel karistatakse teda KrK eriosa vastava sätte sanktsioonis ettenähtust ebaõigesti kergema karistusega, ei või pärast sellise kohtuotsuse tühistamist asja uuesti arutav kohus mõista kohtualusele raskemat karistust kui tühistatud kohtuotsusega, kui kaebuse otsusele esitasid vaid kohtualune, tema seaduslik esindaja või kaitsja või kui protestis palusid prokurör, kannatanu või tema esindaja kohtualuse olukorra kergendamist.


Tulenevalt AKKS § 36 lg-st 2 ei või esimese astme kohus ringkonnakohtust uueks arutamiseks saadetud asjas kohtualusele mõista raskemat karistust kui oli mõistetud tühistatud kohtuotsusega. Seda põhimõtet tuleb seaduse analoogia korras rakendada ka kohtuotsuse uueks arutamiseks saatmise korral Riigikohtu poolt.

3-1-1-118-01 PDF Riigikohus 27.12.2001

KrMK § 48 lg 1 silmas pidades ei ole kriminaalmenetluses välistatud tekitatud kahju kindlaks tegemine tsiviilhageja poolt või tema ülesandel koostatud aktiga kahju kohta, s.o dokumendiga, mis kajastab kriminaalasja õigeks otsustamiseks vajalikke asjaolusid.


Kriminaalasja uut arutamist esimese astme kohtus reguleerib AKKS § 36 lg 2, mille kohaselt ei või kohus mõista kohtualusele sama teo eest raskemat karistust kui karistus, mis oli mõistetud tühistatud kohtuotsusega, kui apellatsioonkaebuse esitas üksnes kohtualune, tema kaitsja või seaduslik esindaja, või kui apellatsioonprotestis taotlesid prokurör, kannatanu või tema esindaja kohtualuse olukorra kergendamist. Seega ei või AKKS § 36 lg-st 2 tulenevalt määrata raskemat karistust, kuid keelatud ei ole tegu kvalifitseerida ümber koosseisu järgi, mis näeb ette raskema sanktsiooni, karistust raskendamata.


KrK § 188 sätestatud kuriteokoosseisu realiseerimine on võimalik ka juriidilise isiku nimel. Sellisel juhul on täideviijast füüsilise isiku oletatavaks õiguseks õigus täita juriidilise isiku otsuse alusel saadud ülesanne.

3-1-1-98-97 PDF Riigikohus 07.10.1997

Kui prokurör ei ole esimese astme kohtu otsust protestinud, kohtualune või tema kaitsja aga taotlevad apellatsioonkaebuses täielikku õigeksmõistmist, tohib kriminaalasja uuesti arutav esimese astme kohus mõista kohtualust süüdi nendes kuriteoepisoodides, milles ta oli õigeks mõistetud või mis olid süüdistusest välja jäetud vaid uute asjaolude tuvastamisel.


Raha võltsimiseks mõeldud koopiaaparaadi muretsemine, selle hooldamine jms. tegevus ei ole valeraha vahetu valmistamine ega moodusta seetõttu KrK §-s 85 sätestatud kuriteo täideviimist (kaastäideviimist). Küll võib niisugune käitumine olla raha võltsimisele kaasaaitamine.

Kokku: 4| Näitan: 1 - 4

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json