https://www.riigiteataja.ee/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

https://www.riigiteataja.ee/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 1| Näitan: 1 - 1

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kpSeotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-124-01 PDF Riigikohus 21.01.2002

Hädakaitse piiride analüüsimisel tuleb leida vastus kaitse nõutavuse kohta, st tuleb vaadelda kõiki asjaolusid, eriti ründaja tugevust, ohtlikkust ja rünnatava kaitsevõimalusi. Lubatud on selliste kaitsevahendite kasutamine, mis pole kaitse seisukohalt kaheldavad ning teisalt jälle ei ületa asjatult ründe ohtlikkust ja intensiivsust.


Hädakaitseseisund eeldab vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet � seega algab ta ajahetkest, mil luuakse eelseisva ründe vahetu oht. Rünnatav ei pea ootama hetkeni, mil hakatakse reaalselt kahjustama tema õigushüvesid. Vahetust käsitletakse neis situatsioonides n.ö ettevalmistava staadiumi viimase etapina, mis vahetult eelneb katsele. Seega tuleb vahetu ründena vaadelda ka käitumist, mis küll veel mingit õigust ei riku, kuid võib selleks rikkumiseks koheselt muutuda.


Tulirelva eluohtlikul kasutamisel õigusvastase ründe tõrjumiseks on õigusteoorias esitatud nõue ründajat tulirelva võimalikust kasutamisest eelnevalt hoiatada või teha hoiatuslask ning alles seejärel, ründe jätkumise korral, võib tulistada ründaja pihta. Selline piirang ei kehti vaid juhul, kui pärast hoiatuslasku poleks rünnataval enam võimalik rünnakut tõrjuda.

Kokku: 1| Näitan: 1 - 1

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json