/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 5| Näitan: 1 - 5

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-125-02 PDF Riigikohus 11.12.2002

Teisele isikule õigusvastaselt tekitanud kahju peab hüvitama kahju tekitanud isik, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kui kohus on ühe kohtualuse suhtes tuvastanud, et ta mingi konkreetse kuriteoepisoodi toimepanemisel ei osalenud, siis ei saa temalt selle kuriteoepisoodiga tekitatud kahju süüdimõistetud isikutega solidaarselt sisse nõuda.


3-1-1-116-01 PDF Riigikohus 12.12.2001

Kuriteost osavõtjate ülesannete jaotamine grupi liikmete vahel ühise kuritegeliku eesmärgi saavutamiseks pole sõltuvuses KrK eriosa paragrahvi dispositsioonis antud kuriteo kirjeldusest. Alati on võimalik, et vähemalt kaks isikut tegutsevad kuriteo toimepanemisel ühiselt ja kooskõlastatult.


Kohus peab andma juriidilise hinnangu kõigile kohtualuse süüdistuses kirjeldatud tegudele olenemata sellest, kas süüdistuses toodud juriidiline kvalifikatsioon neid hõlmab või mitte. Kui kohtuliku uurimise käigus jõutakse veendumusele uue või muudetud süüdistuse esitamise vajalikkusest, siis olenevalt asjaoludest võib kohus ise muuta süüdistust või motiveeritud määrusega saata kriminaalasja täiendavale kohtueelsele uurimisele.


Isiku vabaduse piiramiseks KrK § 188 mõttes tuleb lugeda igasuguste takistuste tegemist, mis piiravad kannatanul liikuda oma vaba tahte kohaselt. Asjaolu, et kannatanu pärast vabaduse piiramist süüdlase poolt vabatahtlikult vabastatakse ei muuda vabaduse piiramist olematuks.

3-1-1-106-01 PDF Riigikohus 26.10.2001

Üldreeglina kvalifitseeritakse kõigi osavõtjate (ka kaasaaitaja) kuritegelik käitumine KrK eriosa selle paragrahvi järgi, mis näeb ette vastutuse täideviija poolt toimepandud kuriteo eest. Kui kuriteol on rohkem kui üks vahetu täideviija, siis kvalifitseeritakse kaasaaitaja tegevust kui isikute grupi poolt toimepandud kuriteole kaasabi osutamist. Lisaks tuleb kaasaaitaja tegevuse kvalifitseerimisel viidata KrK üldosa § 17 lg 6-le.


Kui küsimus on vaid teo juriidilise kvalifikatsiooni täpsuses, võib Riigikohus, lähtudes kriminaalasja lahendamise otstarbekusest ja ökonoomsusest, teha asjas ise uue otsuse ning mitte saata asja uueks arutamiseks kohtusse, kus kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine alguse sai.

3-1-1-83-01 PDF Riigikohus 24.09.2001

Kohtu järelduste ebajärjekindlus ja vastuolulisus võivad olla kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks AKKS § 39 lg 4 mõttes.


Kriminaalõiguses kehtib KrK § 6 lg 1 kohaselt põhimõte, et üldjuhul isik vastutab teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse redaktsiooni järgi. Üksnes siis, kui peale teo toimepanemist, kuid enne karistuse mõistmist on seadust muudetud antud teokoosseisu osas leebemaks, vastutab toimepanija vastavalt KrK § 6 lg 2 uue redaktsiooni kohaselt.


Vahendlik täideviimine tähendab seda, et vahend ei pane õiguslikus mõttes toime kuritegu. Tema vastutus võib olla välistatud erinevatel põhjustel - ta ei ole subjekt (lapseealine, süüdimatu), tegutseb tahtluseta, on eksimuses, hädaseisundis jms. Vastavalt teovalitsemise teooriale tuleb näidata, et vahendlik täideviija valitses tegu ülekaaluga - ülekaaluka teadmisega, psüühilise või füüsilise sunniga vms. Selline ülekaaluga valitsemine peab olema süüdistuses ja süüdimõistvas kohtuotsuses määratletud. Süüdistuses ja süüdimõistvas kohtuotsuses peab samuti olema näidatud, milles seisnes süüteo täideviimise vahendlikkus.

Vahendlik täideviimine ei seisne koosseisupärase teo toimepanemises. Sellisel juhul ei ole vahendlik täideviimine praktiliselt võimalik. Nii kuriteost osavõtu puhul kui ka vahendliku täideviimise korral, kui täideviija isik pole tuvastatud, on vaja teha kindlaks tegu kriminaalõiguslikus mõttes. Sõltuvalt tuvastatud asjaoludest saab seejärel kuriteo kvalifitseerida kas kaasaaitamise, kihutamise, organiseerimise või vahendliku täideviimisena.

3-1-1-116-98 PDF Riigikohus 24.11.1998

Löökide arv, peksmise viis ja kestus ning kannatanule tekitatud vigastuste hulk tõendavad tapmise toimepanemist eriti julmal ja piinaval viisil.


Tapmine on toime pandud kaudse tahtlusega, kui abitusse seisundisse viidud kannatanut pekstakse pikaajaliselt rusikate ja jalgadega valimatult elutähtsatesse organitesse ning jäetakse hilissügisesel ajal kõrvalisse kohta. Tagajärgedesse ükskõikne suhtumine kinnitab tapmise toimepanekut kaudse tahtluse vormis.


Röövimise toimepanemine isikute grupi poolt eeldab ühist kuritegelikku eesmärki, mille saavutamiseks kõik need isikud tegutsevad teadlikult, täites igaüks omavahel jaotatud ja ette plaanitud rolli kuritegeliku tagajärje saavutamiseks. Ühiselt toime pandud röövimine on inkrimineeritav grupi liikmetele (kaastäideviijatele) terves ulatuses.

Kokku: 5| Näitan: 1 - 5

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json