/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 11| Näitan: 1 - 11

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-125-02 PDF Riigikohus 11.12.2002

Teisele isikule õigusvastaselt tekitanud kahju peab hüvitama kahju tekitanud isik, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kui kohus on ühe kohtualuse suhtes tuvastanud, et ta mingi konkreetse kuriteoepisoodi toimepanemisel ei osalenud, siis ei saa temalt selle kuriteoepisoodiga tekitatud kahju süüdimõistetud isikutega solidaarselt sisse nõuda.


3-1-1-16-02 PDF Riigikohus 05.03.2002

Salakaubaveo esemeks olnud kaubalt käibemaksu tasumata jätmine ei ole käsitatav salakaubaveoga tekitatud kahjuna.


Maksude tasumata jätmine ei ole käsitatav salakaubaveo kriminaalõiguslikku tähendust omava tagajärjena.

3-1-1-9-02 PDF Riigikohus 07.02.2002
3-1-1-125-01 PDF Riigikohus 21.01.2002

Kahju hüvitamine tähendab, et kannatanule ennistatakse endine olukord. Kui kahju põhjustatakse tõutunnistusega täiskasvanud väljaõpetatud koera tapmisega, siis ei piisa endise olukorra taastamiseks vaid kutsika turuhinna hüvitamisest või täiskasvanud koera soetamisest. Sellisel juhul on põhjendatud niisuguse hüvitise väljamõistmine, mis võimaldaks kahju kannatanul soetada samasuguse tõukoera kutsika, see üles kasvatada ja tapetud koeraga võrdsel tasemel välja õpetada.


Kui kahju põhjustatakse tõutunnistusega täiskasvanud väljaõpetatud koera tapmisega, siis on põhjendatud, et kahju suurust hinnatakse vastavalt AÕS § 29 lg 4 omaniku erilise huvi alusel, võttes koera hinna määramisel lisaks soetusväärtusele arvesse ka tema kasvatamiseks ja väljaõpetamiseks tehtud vajalikke kulutusi.

3-1-1-118-01 PDF Riigikohus 27.12.2001

KrMK § 48 lg 1 silmas pidades ei ole kriminaalmenetluses välistatud tekitatud kahju kindlaks tegemine tsiviilhageja poolt või tema ülesandel koostatud aktiga kahju kohta, s.o dokumendiga, mis kajastab kriminaalasja õigeks otsustamiseks vajalikke asjaolusid.


Kriminaalasja uut arutamist esimese astme kohtus reguleerib AKKS § 36 lg 2, mille kohaselt ei või kohus mõista kohtualusele sama teo eest raskemat karistust kui karistus, mis oli mõistetud tühistatud kohtuotsusega, kui apellatsioonkaebuse esitas üksnes kohtualune, tema kaitsja või seaduslik esindaja, või kui apellatsioonprotestis taotlesid prokurör, kannatanu või tema esindaja kohtualuse olukorra kergendamist. Seega ei või AKKS § 36 lg-st 2 tulenevalt määrata raskemat karistust, kuid keelatud ei ole tegu kvalifitseerida ümber koosseisu järgi, mis näeb ette raskema sanktsiooni, karistust raskendamata.


KrK § 188 sätestatud kuriteokoosseisu realiseerimine on võimalik ka juriidilise isiku nimel. Sellisel juhul on täideviijast füüsilise isiku oletatavaks õiguseks õigus täita juriidilise isiku otsuse alusel saadud ülesanne.

3-1-1-115-01 PDF Riigikohus 12.12.2001

Vastavalt KrMK § 136 lg 1 on vastastamine uurimistoiming, mille läbiviimise õigus, aga mitte kohustus, on antud uurijale.


Kui varalise kahju on tekitanud kohtualune koos teise isikuga, kelle suhtes asi eraldati omaette menetlusse, paneb kohus kohtualusele kohustuse hüvitada kogu tekitatud kahju. Tehes süüdimõistvat kohtuotsust selle isiku suhtes, kelle süüdistuasi eraldati omaette menetlusse, on kohtul õigus panna temale kohustus hüvitada kahju solidaarselt varem süüdimõistetuga.

3-1-1-97-01 PDF Riigikohus 18.10.2001

Vastavalt KrMK § 136 lg-le 1 on vastastamine selline uurimistoiming, mille läbiviimise vajalikkuse otsustab uurija. See ei ole uurija kohustus, vaid tema õigus. Igas menetletavas asjas otsustab uurija, kas vastastada juba ülekuulatud isikuid. Vastastamise teostamata jätmine ei ole kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine.


Varastatud asjade väärtus tehakse üldjuhul kindlaks lähtuvalt nende harilikust väärtusest ning selleks ei ole obligatoorne teostada ekspertiisi.


Ringkonnakohus on tõendite hindamisel vaba esimese astme kohtu seisukohtadest. Vastavalt KrMK §-le 50 on kohus õigustatud hindama kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kui see hindamine põhineb asjaolude igakülgsel, täielikul ja objektiivsel läbivaatamisel ning kohtuotsus on motiveeritud, siis on otsus kooskõlas seadusega.

3-1-1-87-01 PDF Riigikohus 18.10.2001

Korruptiivse teoga on kahju tekkinud ka siis, kui selle teo tulemina jääb küll püsima võlausaldaja nõudeõigus panga vastu, kuid selle nõudeõigusega ei korreleeru enam panga kohest kohustust maksta võlausaldajale välja panka paigutatud raha ja kui seetõttu langeb ära võimalus majanduslike riskide muutust arvestades enda poolt panka paigutatud summadega vabalt toimida ja selle sihtotstarbelist kasutamist nõuda.


Polügraafitesti ei saa kriminaalmenetluses kasutada põhjusel, et polügraafitesti tegemine ei kuulu KrMK-s ettenähtud tõendite kogumise lubatavate viiside hulka ja polügraafitesti kasutamise tulem ei kuulu KrMK § 48 lg-s 2 loetletud lubatavate tõendivormide hulka.


Eraõigusliku isiku majandusliku olukorra halvenemise võimalikkust ei saa lugeda selliseks ohuks, mis looks hädaseisundi KrK § 14 mõttes.

3-1-1-84-01 PDF Riigikohus 24.09.2001

Kui KOV võtab üle eraõigusliku isiku kasutusrendilepingu ning hüvitab ebaseaduslikult lepinguobjekti amortisatsiooni ja kõik varem tehtud kulutused, siis sellise hüvituse summa on käsitatav tekitatud materiaalse kahjuna. Kuriteo koosseisu olemasolu või puudumise seisukohalt ei ole olulist tähendust asjaolul, kas KOV taotleb tsiviilhagejana teatud summade väljamõistmist või mitte. Sellise taotluse esitamata jätmine ei muuda olematuks kohtu poolt tuvastatud kahju olemasolu.

3-1-1-24-01 PDF Riigikohus 13.03.2001

Isiku ametiisikuks olemine ei ole välistatud seetõttu, et riigiasutuse tegevus ei baseeru täiesti korrektsel õiguslikul alusel, kui asutus täidab faktiliselt talle riigi poolt pandud ja seadusest tulenevaid ülesandeid ning seal tehtud toimingutel on õiguslikud tagajärjed.


Kriminaalasja arutamisel ei ole kohtul õigust otsustada, kas isiku teos on haldusõiguserikkumise koosseis või mitte, sest haldusõiguserikkumine ei saa olla kriminaalasja arutamisel kohtuliku arutamise esemeks.


Kui ametiisiku poolt mootorsõiduki juhiloa ebaseadusliku väljaandmise või mootorsõiduki ebaseadusliku registreerimisega põhjustatakse suur varaline kahju või muu raske tagajärg isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele või riigi huvidele, siis on täidetud KrK § 162 koosseis ning vastavalt HÕS § 6 lg 2 sätestatule ei võeta ametiisikut sel juhul mitte haldus-, vaid kriminaalvastutusele.


Kuna kriminaalõiguslikult kaitstakse ka selliseid väärtusi, mis ei ole rahaliselt hinnatavad, siis tuleb vältimatult aktsepteerida kuriteo koosseisulise tunnusena mittevaralist kahju, mille hindamisel ei saa lähtuda samadest kriteeriumidest nagu varalise kahju hindamisel. Mittevaralise kahju olemasolu või selle puudumine, aga ka mittevaralise kahju kvantitatiivne mõõde on faktiküsimused, mis tuvastatakse kohtu poolt igal konkreetsel juhul eraldi, lähtudes sellest, kuivõrd ohtlik oli toimepandud tegu üldise õiglustunde ja ühiskonna õigusteadvuse seisukohast ning kuivõrd see kahjustas mingit seadusega kaitstud õigushüve.


Altkäemaksu eest teo tegemata jätmine või toimepanemine võib olla nii õigusvastane (ka kuritegu) kui ka õiguspärane. Oluline on vaid, et ametiisik tegutseb altkäemaksu eest oma volituste piires.


Altkäemaksu koosseisude puhul ei ole oluline altkäemaksu summa suurus (välja arvatud altkäemaksu andmisel suures ulatuses KrK § 164 lg 2 p 3 järgi). Summa suurus näitab vaid seda, kui odavalt või kallilt ametiisik end laseb ära osta.


Isiku kui ametiisiku seisund ei sõltu sellest, millal talle ametijuhendit tutvustatakse. Ka siis, kui ametijuhend ei ole tutvustamise ajaks veel ametlikult kinnitatud, kuid tööle asudes lepib isik selles fikseeritud tööülesannete täitmise kohustusega ja asub neid faktiliselt täitma, piisab sellest täielikult, et lugeda ta ametiisikuks.

3-1-1-119-99 PDF Riigikohus 21.12.1999

Esimese astme kohtu otsuses esitatud motiivide ja järeldustega mittenõustumisel ei ole ringkonnakohtul õigust tühistada seda otsust seoses motiivide puudumisega selles.


Kohtualusele uue karistuse mõistmisel ringkonnakohtul tuleb arvestada esimese astme kohtu poolt tuvastatud vastutust kergendavat asjaolu.


Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega seotud kahjude hüvitamise seaduse § 1 lg 3 p 2 kohaselt ei hüvitata kahju isikule, kes hoidus kriminaalasja menetlusest kõrvale või rikkus tõkendist tulenevat kohustust mitte lahkuda vastava ametiisiku loata oma elukohast või põgenes või läks pakku ja oli seetõttu vahi alla võetud, kuna tema ei viibinud vahi all alusetult.

Kokku: 11| Näitan: 1 - 11

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json