Kohtulahendite liigitus

Kokku: 11| Näitan: 1 - 11

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
3-1-1-125-02 PDF Riigikohus 11.12.2002
Teisele isikule õigusvastaselt tekitanud kahju peab hüvitama kahju tekitanud isik, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kui kohus on ühe kohtualuse suhtes tuvastanud, et ta mingi konkreetse kuriteoepisoodi toimepanemisel ei osalenud, siis ei saa temalt selle kuriteoepisoodiga tekitatud kahju süüdimõistetud isikutega solidaarselt sisse nõuda.
3-1-1-16-02 PDF Riigikohus 05.03.2002
Salakaubaveo esemeks olnud kaubalt käibemaksu tasumata jätmine ei ole käsitatav salakaubaveoga tekitatud kahjuna.
3-1-1-9-02 PDF Riigikohus 07.02.2002
3-1-1-125-01 PDF Riigikohus 21.01.2002
Kahju hüvitamine tähendab, et kannatanule ennistatakse endine olukord. Kui kahju põhjustatakse tõutunnistusega täiskasvanud väljaõpetatud koera tapmisega, siis ei piisa endise olukorra taastamiseks vaid kutsika turuhinna hüvitamisest või täiskasvanud koera soetamisest. Sellisel juhul on põhjendatud niisuguse hüvitise väljamõistmine, mis võimaldaks kahju kannatanul soetada samasuguse tõukoera kutsika, see üles kasvatada ja tapetud koeraga võrdsel tasemel välja õpetada.
3-1-1-118-01 PDF Riigikohus 27.12.2001
KrMK § 48 lg 1 silmas pidades ei ole kriminaalmenetluses välistatud tekitatud kahju kindlaks tegemine tsiviilhageja poolt või tema ülesandel koostatud aktiga kahju kohta, s.o dokumendiga, mis kajastab kriminaalasja õigeks otsustamiseks vajalikke asjaolusid.
3-1-1-115-01 PDF Riigikohus 12.12.2001
Kui varalise kahju on tekitanud kohtualune koos teise isikuga, kelle suhtes asi eraldati omaette menetlusse, paneb kohus kohtualusele kohustuse hüvitada kogu tekitatud kahju. Tehes süüdimõistvat kohtuotsust selle isiku suhtes, kelle süüdistuasi eraldati omaette menetlusse, on kohtul õigus panna temale kohustus hüvitada kahju solidaarselt varem süüdimõistetuga.
3-1-1-97-01 PDF Riigikohus 18.10.2001
Varastatud asjade väärtus tehakse üldjuhul kindlaks lähtuvalt nende harilikust väärtusest ning selleks ei ole obligatoorne teostada ekspertiisi.
3-1-1-87-01 PDF Riigikohus 18.10.2001
Korruptiivse teoga on kahju tekkinud ka siis, kui selle teo tulemina jääb küll püsima võlausaldaja nõudeõigus panga vastu, kuid selle nõudeõigusega ei korreleeru enam panga kohest kohustust maksta võlausaldajale välja panka paigutatud raha ja kui seetõttu langeb ära võimalus majanduslike riskide muutust arvestades enda poolt panka paigutatud summadega vabalt toimida ja selle sihtotstarbelist kasutamist nõuda.
3-1-1-84-01 PDF Riigikohus 24.09.2001
Kui KOV võtab üle eraõigusliku isiku kasutusrendilepingu ning hüvitab ebaseaduslikult lepinguobjekti amortisatsiooni ja kõik varem tehtud kulutused, siis sellise hüvituse summa on käsitatav tekitatud materiaalse kahjuna. Kuriteo koosseisu olemasolu või puudumise seisukohalt ei ole olulist tähendust asjaolul, kas KOV taotleb tsiviilhagejana teatud summade väljamõistmist või mitte. Sellise taotluse esitamata jätmine ei muuda olematuks kohtu poolt tuvastatud kahju olemasolu.
3-1-1-24-01 PDF Riigikohus 13.03.2001
Kuna kriminaalõiguslikult kaitstakse ka selliseid väärtusi, mis ei ole rahaliselt hinnatavad, siis tuleb vältimatult aktsepteerida kuriteo koosseisulise tunnusena mittevaralist kahju, mille hindamisel ei saa lähtuda samadest kriteeriumidest nagu varalise kahju hindamisel. Mittevaralise kahju olemasolu või selle puudumine, aga ka mittevaralise kahju kvantitatiivne mõõde on faktiküsimused, mis tuvastatakse kohtu poolt igal konkreetsel juhul eraldi, lähtudes sellest, kuivõrd ohtlik oli toimepandud tegu üldise õiglustunde ja ühiskonna õigusteadvuse seisukohast ning kuivõrd see kahjustas mingit seadusega kaitstud õigushüve.
3-1-1-119-99 PDF Riigikohus 21.12.1999
Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega seotud kahjude hüvitamise seaduse § 1 lg 3 p 2 kohaselt ei hüvitata kahju isikule, kes hoidus kriminaalasja menetlusest kõrvale või rikkus tõkendist tulenevat kohustust mitte lahkuda vastava ametiisiku loata oma elukohast või põgenes või läks pakku ja oli seetõttu vahi alla võetud, kuna tema ei viibinud vahi all alusetult.

Kokku: 11| Näitan: 1 - 11

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane