/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 11| Näitan: 1 - 11

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-114-02 PDF Riigikohus 22.11.2002

KarS § 81 lg 1 sätestab kuriteo aegumise korral üldpõhimõttena kuriteo toime pannud isiku süüdimõistmise ja karistamise keelu ning KrMK § 5 lg 1 p-st 3 tuleneb samuti üldpõhimõttena nõue aegumistähtaja möödumisel kriminaalmenetlus lõpetada. Eelnevale tuginedes kuulub menetlus kohtualuse süüküsimust lahendamata määrusega lõpetamisele ka juhul, kui kuriteo aegumine ilmneb kohtuliku arutamise staadiumis.


Kui kohtuliku arutamise staadiumis ilmneb kuriteo aegumine, kuid kohtualune soovib menetluse jätkamist, rakenduvad KrMK § 5 lg-d 2 ja 3 ning § 268 lg-d 3 ja 4 ning menetlust tuleb jätkata tavalises korras, tagades kohtuliku arutamise igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse. Sellest omakorda tuleneb aga kohtu õigus teha asja arutamise järel kas siis õigeksmõistev või süüdimõistev kohtuotsus.


Aegumine võib teo karistatavust välistamata ning karistust kergendamata leevendada isiku olukorda, mistõttu on põhjendatud seisukoht, et aegumise küsimuse lahendamisel tuli kohaldada kohtualuse suhtes leebemat seadust. Nii KrK kui ka KarS-i järgi teise astme kuriteo enne KarS-i jõustumist toime pannud isiku suhtes võib pärast KarS-i jõustumist sõltuvalt asjaoludest osutuda leebemaks kas KrK § 53 lg 1 p 2 või KarS § 81 lg 1 p 2 ja lg 5 kohaldamine. Sel juhul on aegumise kohaldamine KrK § 53 lg 1 p 2 järgi võimalik üksnes siis, kui isik ei ole toime pannud uut kuritegu ja teda ei ole antud kohtu alla KrK § 53 lg 1 p-s 2 märgitud tähtaja jooksul. Juhul kui isik on viimatinimetatud tähtaja jooksul kohtu alla antud, osutub tema suhtes leebemaks ja kuulub kohaldamisele KarS § 81 lg 1 p 2 ja lg 5, kuna võrreldes varasema regulatsiooniga sisaldub neis põhimõte, et isikut ei või süüdi mõista ega karistada, kui selle kuriteo asjas ei ole viie aasta jooksul tehtud ühtegi menetlustoimingut või kui kuriteo toimepanemisest on möödunud kümme aastat.

3-1-1-110-02 PDF Riigikohus 31.10.2002

Isiku süüdistamisel KrK eriosa blanketse dispositsiooniga paragrahvi alusel peab süüdistusest nähtuma ka selle konkreetse õigusakti konkreetne säte, milles sisalduva kohustuste rikkumist talle süüks arvatakse. Kui teo toimepanemise ajal või pärast seda õigusakti muudetakse, peab süüdistusest samuti nähtuma, millist õigusakti redaktsiooni on silmas peetud.


Karistusseadustik ei käsita enam kuriteona maksuseaduse kohaselt maksmisele kuuluva maksusumma tähtajaks tasumata jätmist või ettenähtust väiksema maksusumma tasumist. Karistusseadustiku § 389 lg 1 ja § 390 lg 1 kohaselt on nii maksusumma kinni pidamata jätmine kui ka maksuhalduri tegevuse takistamine käsitatavad kuriteona üksnes tingimusel, et süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust või selle tulemusel jäi maksudena laekumata vähemalt 500 000 kr.

3-1-1-102-02 PDF Riigikohus 18.10.2002

Kannatanu ja tunnistaja anonüümsuse rakendamine, mida vastavalt KrMK §-le 791 kohaldatakse kannatanu ja tunnistaja või neile lähedaste isikute julgeoleku tagamiseks, on küll kõrvalekaldumine kaitseõiguse põhimõttest, kuid erandina lubatav. Sedavõrd olulise erandi rakendamine kriminaalasja eeluurimisel vajab aga igal konkreetsel juhtumil ka põhistamist - millisel alusel on uurija leidnud, et kannatanu või tunnistaja julgeolekut pole võimalik tagada teisiti, kui anonüümsuse kasutamisega.


Kaitseõiguse põhimõttest võib kõrvale kalduda vaid seaduses otse sätestatud erandlikel juhtudel. Üheks selliseks erandiks on kannatanu ja tunnistaja anonüümsuse rakendamine, mida vastavalt KrMK §-le 791 kohaldatakse kannatanu ja tunnistaja või neile lähedaste isikute julgeoleku tagamiseks. Sedavõrd olulise erandi rakendamine kriminaalasja eeluurimisel vajab aga igal konkreetsel juhtumil ka põhistamist - millisel alusel on uurija leidnud, et kannatanu või tunnistaja julgeolekut pole võimalik tagada teisiti, kui anonüümsuse kasutamisega.

3-1-1-98-02 PDF Riigikohus 16.10.2002

Kaitseõiguse põhimõtte kohaselt peab kohtualusele olema tagatud küllaldane ja nõuetele vastav võimalus esitada vastuväiteid ja küsitleda tunnistajat või kannatanut. Kaitseõigust võib ülaltähendatu osas piirata vaid juhtudel, mil on kaalul tunnistajate või kannatanute elu, vabadus või turvalisus.


Üldjuhul peavad tõendid, millele tugineb kohtuotsus, olema esitatud asja avalikul kohtulikul arutamisel kohtualuse juuresolekul ja tagades talle võimalust esitada vastuargumente igale teda süüstavale tõendile. Eelmärgitud nõude suhtes on siiski võimalik teatud reservatsioonide tegemine, kuid seejuures tuleb arvestada kaitseõiguse põhimõttega. Viimane on omakorda piiratav, kuid seda üksnes juhtudel, mil on kaalul tunnistajate või kannatanute elu, vabadus või turvalisus.

3-1-1-3-02 PDF Riigikohus 29.01.2002

Nii kriminaalmenetluse seaduse kui advokatuuriseaduse sätetega keelatakse samal kaitsjal samas asjas kaitsta vastandlike huvidega isikuid. Termin "sama asi" ei peegelda siinjuures mitte kitsalt menetlusõiguslikku mõistet vaid asetleidnud kuriteosündmust kogu tema terviklikkuses. See tähendab et samaks asjaks vastandlike huvidega isikute sama kaitsja poolt kaitsmise keelu mõttes tuleb lugeda ka n.ö põhiasjast KrMK § 118 alusel eraldatud kriminaalasja.

3-1-1-71-99 PDF Riigikohus 29.10.1999
KrK

Isiku süüditunnistamine näilises või teeseldud tehingus eeldab niisuguse tehingu tõendatust ja kajastatust süüdistuses. Vastasel korral ei ole süüdistus kooskõlas KrMK § 121 lg-s 2 esitatud nõuetega ja on rikutud kaitseõigust.


KrK § 148-6 lg-s 1 sätestatud kuritegu on lõpule viidud ebaõigete andmete esitamisega ning olenemata sellest, kuidas need andmed esitati ja kas säärane tegevus mõjutas audiitorkontrolli tulemust või ei mõjutanud. Otsustamaks seda, kas sõlmitud leping on õigusliku tähendusega ja tekitab ühele poolele kohustisi, ei piisa lepingu teksti grammatilise teksti tõlgendamisest, vaid lähtudes TsÜS §-st 64 tuleb eelkõige arvestada poolte tegelikku tahet. Kohustise tekkimise aluseks olnud lepingu originaali hävitamine ei lõpeta kohustist, kuna niisugust kohustise lõppemise alust ei ole TsK 20. ptk ette nähtud. Lepingu originaali hävitamine ei tee olematuks varem olnud kohustust esitada leping asutuse raamatupidamisele.


Laenuks saadud rahaga tehtud investeering, mis võib moodustada ametiseisundi kuritarvitamise, on TsK § 272 lg-st 1 ja 2 tulenevalt laenu saanud isiku tehing, kes ka vastutab selle ebaõnnestumise eest.

3-1-1-128-97 PDF Riigikohus 16.12.1997

Kohtualuse kaitseõiguse rikkumine võib seisneda selles, et kohtualune ei saa kohtuotsusest teada, millise konkreetse teo toimepanemises ta süüdi tunnistati, millise esitatud süüdistuse osas aga süüdi ei tunnistatud.


Kriminaalvastutusele võtmise aegumistähtaega arvestatakse kuni süüdistatava kohtu alla andmise päevani.

3-1-1-103-97 PDF Riigikohus 21.10.1997

Kohtualuse puudumine apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist otsustava ringkonnakohtu istungist ei ole kohtualuse kaitseõiguse eiramine, sest AKKS § 26 ja KrMK § 280 lg 1 kohaselt on kohtualuse osavõtt kohustuslik vaid kriminaalasja kohtulikust arutamisest.


KrMK § 280 lg-s 1 on kehtestatud tähtaeg, mille jooksul tuleb kohtuotsuse ärakiri vabaduses viibivale kohtualusele mitte saata, vaid kätte anda tema pöördumisel kohtusse.

Kohtuotsus ärakiri saadetakse apellatsioonkaebust mitte esitanud kohtualuse töökohta pärast seda, kui kaaskohtualuse kaebus on lahendatud. Alles siis loetakse kohtuotsus jõustunuks.

3-1-1-96-97 PDF Riigikohus 23.09.1997

Omandatud, veetud või hoitud lõhkematerjali kogus, omadused ja sellega ümberkäimise ohtlikkuse aste võivad olla KrK § 47 kohaldamist välistavateks tehioludeks.


Kaitsja puudumine kohtuistungil ei moodusta kohtualuse kaitseõiguse rikkumist juhul, kui ta ei kuulu isikute ringi, kelle kriminaalasjades on kaitsja osavõtt kohustuslik, ja kui ta ei ole taotlenud kohtult kaitsjat, kuigi talle on tema õigused kohtuistungil selgitatud.


Eelvangistuses viibitud aeg arvestatakse süüdlasele mõistetud karistuse tähtaja hulka.

3-1-1-45-97 PDF Riigikohus 22.04.1997

Süüdimõistetu väide, et eeluurimisel on rikutud tema kaitseõigust, on alusetu, kui ta kaitsja juuresolekust ülekuulamisel ise loobus ning kaitsja osavõtt ei olnud KrMK § 38 lg 1 kohaselt kohustuslik.


Isiku ülekuulamine tunnistajana enne tema kinnipidamist kahtlustatavana, kui ülekuulamisel ei puudutata nende kuritegude toimepanemise asjaolusid, milles isikut hiljem süüdistatakse, ei ole seaduserikkumine.

3-1-1-37-96 PDF Riigikohus 02.04.1996

Kokku: 11| Näitan: 1 - 11

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json