Riigi Teataja
Lihtne otsing seaduste ja üleriigiliste määruste terviktekstide pealkirjadest
Minu RT
Kasutajanimi:
Parool:
Jäta mind meelde
Sisene
Registreeru|Unustasid parooli?
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html
https://www.riigiteataja.ee/gfx/indicator.gif
Näita kogu nimekirja|Peida kogu nimekiri
Kokku: 5| Näitan: 1 - 5
Tuleb eristada kriminaalasja kohtulikku arutamist (s.t kriminaalasja faktilise ja õigusliku külje uurimist), mis toimub täies mahus esimese astme kohtus ja apellatsiooniga määratud piirides ringkonnakohtus, asja läbivaatamisest Riigikohtus (s.t üksnes õigusliku külje kontrolli).
KrMK § 38 lg 1 p 4 kohaselt on kaitsja osavõtt Riigikohtu istungist kohustuslik.
Isiku PS-st ja rahvusvahelistest lepingutest tulenev õigus viibida oma kohtuasja arutamise juures tähendab eelkõige õigust viibida asja arutamise juures nendes kohtuorganites, kus asja uuritakse täies mahus (s.t nii õiguslikust kui ka faktilisest küljest).
AKKS § 50 sätestatud menetlusosalise õigust osaleda Riigikohtu istungil tuleb mõista kui isiku vabadust soovi ja võimaluse korral istungil osaleda, millega ei korreleeru kohtupoolset kohustust selle isiku kohalolekut reaalselt tagada.
Vahi all viibival süüdimõistetul ei ole subjektiivset avalikku õigust nõuda enda etapeerimist Riigikohtu istungile.
Juhul kui kaitsja osavõtt ringkonnakohtu istungist ei ole KrMK § 38 alusel kohustuslik või kui kohtualune on kaitsjast loobumist kirjalikult taotlenud, tohib ringkonnakohus kaitsjast loobumise võtta vastu kaitsja juuresolekuta. Täisealise süüdiva isiku hilisemad väited, et ta ei saanud kaitsjast loobumise tagajärgedest aru, ei moodusta kriminaalmenetluse seaduse olulist rikkumist AKKS § 64 p 1 tähenduses.
KrMK § 38 lg-s 1 nimetatud isikutel puudub kaitsjast loobumise õigus. Kaitsjast loobumine juhul, kui kaitsjat ei ole kohtuistungil, võib olla sunnitud.
KrMK § 38 lg 1 sätestatud nõuet, et kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest on kohustuslik nende isikute kriminaalasjades, keda süüdistatakse kuriteo toimepanemises, mille eest võib karistusena mõista surmanuhtluse, tuleb järgida ka juhul, kui konkreetsele isikule ei ole surmanuhtluse mõistmine lubatud.
Kaitsja väidetav suur töökoormus ei ole apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise mõjuv põhjus ega tähtaja ennistamise alus
KrMK § 280 lg 1 peab silmas kohtuotsuse ärakirja kätteandmist ärakirja järele kohtusse ilmunud menetlusosalisele.
Ringkonnakohtus esinemisorderi lisamisest kaitsja esitatud apellatsioonkaebusele tuleneb, et kaitsja oli volitatud kaebust nii koostama kui ka esitama
https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json