/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 7| Näitan: 1 - 7

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-102-02 PDF Riigikohus 18.10.2002

Kannatanu ja tunnistaja anonüümsuse rakendamine, mida vastavalt KrMK §-le 791 kohaldatakse kannatanu ja tunnistaja või neile lähedaste isikute julgeoleku tagamiseks, on küll kõrvalekaldumine kaitseõiguse põhimõttest, kuid erandina lubatav. Sedavõrd olulise erandi rakendamine kriminaalasja eeluurimisel vajab aga igal konkreetsel juhtumil ka põhistamist - millisel alusel on uurija leidnud, et kannatanu või tunnistaja julgeolekut pole võimalik tagada teisiti, kui anonüümsuse kasutamisega.


Kaitseõiguse põhimõttest võib kõrvale kalduda vaid seaduses otse sätestatud erandlikel juhtudel. Üheks selliseks erandiks on kannatanu ja tunnistaja anonüümsuse rakendamine, mida vastavalt KrMK §-le 791 kohaldatakse kannatanu ja tunnistaja või neile lähedaste isikute julgeoleku tagamiseks. Sedavõrd olulise erandi rakendamine kriminaalasja eeluurimisel vajab aga igal konkreetsel juhtumil ka põhistamist - millisel alusel on uurija leidnud, et kannatanu või tunnistaja julgeolekut pole võimalik tagada teisiti, kui anonüümsuse kasutamisega.

3-1-1-105-99 PDF Riigikohus 23.11.1999
KrK

Kriminaalasja menetlemise erinevatel etappidel antud ütluste erinevus detailides ei pea tähendama ütluste vastuolulisust. Ütluste muutmise põhjendused ei kuulu iseseisvalt KrMK §-s 46 loetletud tõendamiseseme asjaolude hulka.


Kohtualuse poolt kohtueelsel uurimisel tunnistajana antud ütlused ei ole tõendid. Nendeks ei ole ka seletused.


Isik on lapseealine enne 14-aastaseks saamist.

3-1-1-91-98 PDF Riigikohus 15.09.1998

Kui kannatanu taotlusel algatatud kriminaalasjas on süüdlane kohtu alla antud avalikõiguslikus süüdistuses, siis ei ole tema süüditunnistamiseks nn. erasüüdistusasjas vaja ei kannatanu uut sellekohast avaldust ega eraldi kriminaalasja algatamist selle kuriteo kohta.


Mõistes isiku õigeks selles kuriteos, mille toimepanemise eest oli ta kohtu alla antud, peab kohus otsustama, kas selle isiku teos on mõne teise kuriteo koosseis.


Kuriteoasjades, mille tagajärjel kannatanu suri, on kannatanu õigused kannatanu lähedastel sugulastel ja kannatanuks tunnistatakse vastavalt kokkuleppele kas üks või kõik lähedased sugulased, kui nad seda nõuavad.

3-1-1-101-97 PDF Riigikohus 07.10.1997

Kui kriminaalmenetluse seaduse rikkumine esimese astme kohtu poolt ei too vältimatult kaasa kohtuotsuse tühistamist ning ringkonnakohus arutab kriminaalasja süüdlase karmimat kohtlemist taotleva kannatanu kaebuse alusel, on ringkonnakohtul õigus ise mõista kohtualusele raskem karistus, saatmata kriminaalasja uueks arutamiseks esimese astme kohtule.


Kannatanu nõusolek prokuröri poolt taotletava karistusega esimese astme kohtuistungil ei võta temalt õigust taotleda apellatsioonitähtaja jooksul kohtualuse suhtes teistsuguse mõjustamisvahendi kohaldamist.

3-1-1-2-97 PDF Riigikohus 07.01.1997

Poolte leppimisel on kriminaalasja lõpetamine KrMK § 5 lg 7 alusel mitte kohtu kohustus, vaid õigus, kusjuures kohtu otsustus ei ole sel juhul kassatsiooni korras vaidlustatav.


Kriminaalasjas on kannatanuks ka isik, kellele kuriteoga tekitatud kahju ei ole vastava kuriteo koosseisulise tagajärjega hõlmatud.

3-1-1-127-96 PDF Riigikohus 27.11.1996

Kannatanule antakse kohtuotsuse ärakiri kätte vaid tema soovil. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks ei ole see, et kannatanu ei teadnud teda mitte rahuldava kohtuotsuse tegemisest, sest ta ise kohtuotsuse kuulutamisele ei ilmunud ja tema esindaja vaatamata kokkuleppele teda kohtuotsuse sisust ei teavitanud.

3-1-1-31-96 PDF Riigikohus 12.03.1996

Kui kriminaalasi on algatatud kannatanu avalduse põhjal, milles puudub seisukoht kuriteo kvalifikatsiooni osas, ja süüdlane on kohtu alla antud avalik-õiguslikus süüdistuses, ei pea kuriteo kvalifikatsiooni muutmiseks ja isiku süüdimõistmiseks nn. erasüüdistusasjas saama kannatanult uut avaldust süüdlase vastutusele võtmiseks. Küll on tarvis selgitada, kas kannatanu soovib kohtualusega leppida.


Kohtu asumisel seisukohale, et isiku käitumises on mitte selle kuriteo koosseis, mille eest ta on kohtu alla antud, vaid teise kuriteo koosseis, peab kohus süüdistuse kooskõlas KrMK §-ga 215 omal algatusel muutma, mitte aga tegema õigeksmõistvat otsust.

Kui kriminaalasi on algatatud kannatanu avalduse põhjal, milles puudub seisukoht kuriteo kvalifikatsiooni osas, ja süüdlane on kohtu alla antud avalik-õiguslikus süüdistuses, ei pea kuriteo kvalifikatsiooni muutmiseks ja isiku süüdimõistmiseks nn. erasüüdistusasjas saama kannatanult uut avaldust süüdlase vastutusele võtmiseks. Küll on tarvis selgitada, kas kannatanu soovib kohtualusega leppida.

Kokku: 7| Näitan: 1 - 7

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json