Kannatanu ja tunnistaja anonüümsuse rakendamine, mida vastavalt KrMK §-le 791 kohaldatakse kannatanu ja tunnistaja või neile lähedaste isikute julgeoleku tagamiseks, on küll kõrvalekaldumine kaitseõiguse põhimõttest, kuid erandina lubatav. Sedavõrd olulise erandi rakendamine kriminaalasja eeluurimisel vajab aga igal konkreetsel juhtumil ka põhistamist - millisel alusel on uurija leidnud, et kannatanu või tunnistaja julgeolekut pole võimalik tagada teisiti, kui anonüümsuse kasutamisega.