3-1-1-76-02
|
Riigikohus |
12.06.2002 |
|
Vastavalt KrMK § 263 lg 1 p-s 7 ja § 274 p-s 5 sätestatule peab kohus otsustama ja põhjendama muuhulgas ka karistusliigi valikut ja seda eriti vabadusekaotuse mõistmisel, kui kriminaalseaduse sanktsioon näeb ette ka teiseliigiliste karistuste kohaldamise võimalust. Vabadusekaotuse mõistmisel tuleb põhjendada, miks ühtegi teistest võimalikest karistustest mõista ei saa.
Katseaja kestel tahtliku kuriteo toimepannud isikule varem mõistetud vabadusekaotus tuleb obligatoorselt pöörata täitmisele üksnes siis, kui kohus peab vajalikuks karistada isikut ka katseajal toimepandud kuriteo eest vabadusekaotusliku karistusega.
Vabadusekaotuse mõistmisel lasub kohtul kohustus põhjendada, miks ühtegi teistest võimalikest karistustest mõista ei saa.
|
| 3-1-1-53-02
|
Riigikohus |
30.04.2002 |
|
KrK § 39 alusel kergema karistuse liigi kohaldamine ei ole lubatav juhtudel, mil süüdlasele inkrimineeritud KrK eriosa paragrahvi sanktsioonis on obligatoorse lisakaristusena ette nähtud teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmine.
KrK § 39 sätestab, et kohus võib teatud tingimustel kergendada karistust nõnda, et mõistab isikule karistuse alla alammäära, mida KrK eriosa selle kuriteo eest ette näeb. Seega ei ole karistuse mõistmine alla KrK üldosas sätestatud karistusliigi alammäära lubatud.
KrK § 39 sätteid võib kasutada ka sel viisil, et kohus kohaldab mõnda kergemat karistuse liiki, mida süüdlasele inkrimineeritud KrK eriosa paragrahvi sanktsioon ette ei näe.
|
| 3-1-1-42-02
|
Riigikohus |
13.03.2002 |
|
|
| 3-1-1-114-01
|
Riigikohus |
13.12.2001 |
|
Altkäemaksuandja ja �võtja vahelise kokkuleppe olemasolule võib muuhulgas viidata altkäemaksuvõtja poolt mingi tegevus või tegematajätmine � nt kriminaalmenetluse alustamise ajenditele reageerimata jätmine.
Vastavalt KrK § 21 lg-le 3 võib kohus kuriteo eest mõista ühe põhi- ja ühe või mitu lisakaristust. See kehtib ka juhul, kui eriosa paragrahvi sanktsioonis nähakse ette lisakaristuse obligatoorne kohaldamine.
Lisakaristuste võimalikud liigid sätestatakse KrK § 21 lg-s 2 ja §-s 27.
|
| 3-1-1-111-01
|
Riigikohus |
05.12.2001 |
|
|
| 3-1-1-93-01
|
Riigikohus |
09.10.2001 |
|
|
| 3-1-1-76-01
|
Riigikohus |
20.06.2001 |
|
Kui mõistetud karistus ei vasta oma kerguse või raskuse tõttu kuriteo raskusele või laadile, süüdimõistetu isikule, kergendavatele või raskendavatele asjaoludele, on tegemist KrK § 36 ebaõige kohaldamisega. Sel juhul on tegemist kohaldamisele kuuluva kriminaalseaduse mittekohaldamisega ja apellatsioonikohus on otsuse tegemisel õigustatud juhinduma AKKS § 32 lg-st 2.
|
| 3-1-1-77-01
|
Riigikohus |
18.06.2001 |
|
Karistusel on eripreventiivne eesmärk mõjutada süüdimõistetut hoiduma uute kuritegude toimepanemisest.
Isiku poolt katseajal uute kuritegude toimepanemine võib olla asjaoluks, mis tingib tema suhtes alternatiivsetest karistusliikidest raskema valimise.
|
| 3-1-1-29-01
|
Riigikohus |
04.04.2001 |
|
KrK § 23 lg 2 kohaselt on alaealisele mõistetava vabadusekaotuse maksimaalne määr 8 aastat. Samas on viimatinimetatud tähtaeg karistuse alammääraks KrK § 101 sätestatud kuriteo puhul. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud nimetatud kuriteo kaastäideviijaks olnud alaealisele karistuse mõistmine alla KrK § 101 sanktsiooni alammäära KrK § 39 alusel, kui alaealise kaastäideviija osa kuriteo toimepanemisel oli väiksem täisealise kaastäideviija osast ning viimasele on mõistetud karistus tunduvalt alla eriosa vastava paragrahvi sanktsioonis ettenähtud ülemmäära.
|
| 3-1-1-111-00
|
Riigikohus |
04.12.2000 |
|
Mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine, mis KrK § 204 lg 3 on ette nähtud obligatoorsena, on mitte põhikaristuse - vabadusekaotus - komponent, vaid KrK §-s 27 sätestatud lisakaristus.
|
| 3-1-1-5-00
|
Riigikohus |
18.01.2000 |
|
KrK §-s 27 ettenähtud lisakaristuse formuleerimine õiguse äravõtmisena töötada teatava aja jooksul vastutavatel ametikohtadel on ebakorrektne ja sisutu ning seetõttu kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine.
Vallavalitsuse ametiisiku palumine teha fiktiivseid sissekirjutusi paljude inimeste passidesse ja selleks temale pikema aja jooksul vajalike dokumentide kättetoimetamine ühes juhiste andmisega sissekirjutuse kehtimisaja ja -koha suhtes võib moodustada KrK §-s 166 sätestatud kuriteo organiseerimise.
Eesti Vabariigi täitevvõimu tegevuse õiguspärasuse, aususe ja usaldusväärsuse kahtluse alla seadmist võib käsitada riigi huvidele olulise kahju tekitamisena § 166 mõistes.
Eesti Vabariigi täitevvõimu tegevuse õiguspärasuse, aususe ja usaldusväärsuse kahtluse alla seadmist võib käsitada riigi huvidele olulise kahju tekitamisena KrK § 166 mõistes.
|
| 3-1-1-81-99
|
Riigikohus |
26.10.1999 |
|
Tähtajalise vabadusekoatuse tingimuslik kohaldamata jätmine on põhjendatud vaid KrK § 47 lg 1 nimetatud asjaolusid arvestades.
Juhul kui ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse KrK § 47 kohaldamise osas, kuid jätab mõistetud vabadusekaotuse tähtaja muutmata, ei ole süüdimõistetu karistust raskendatud.
|
| 3-1-1-86-99
|
Riigikohus |
28.09.1999 |
|
Kannatanu ringkonnakohtu istungile kutsumata jätmine ei ole AKKS § 17 lg 5 nimetatud asjaolude puudumisel kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 4 mõistes.
Isikule, keda varem on varguste eest korduvalt karistatud, sealhulgas vabadusekaotusega, ja ka pärast viimase vabadusekaotuse ärakandmist pani toime röövimise, puudub alus mõista sanktsiooni alammäärale vastav või sellest kergem karistus.
|
| 3-1-3-3-99
|
Riigikohus |
26.01.1999 |
|
Karistuse kandmise alguse ajaks tuleb teises riigis kinnipeetu suhtes lugeda see kuupäev, alates millest hakati isikut kinni pidama Eesti Vabariigi kohtuniku vormistatud vahi alla võtmise määramise alusel.
|
| 3-1-1-70-98
|
Riigikohus |
26.05.1998 |
|
Kelmuse objektiivse külje tunnuseks on tegu, millega kannatanu teadvuses tekitatakase väärkujutlus vara ülemineku aluse suhtes.=Pettuse teel saadud vara võib minna mitte ainult süüdlase, vaid ka kolmandate isikute kasuks.
Karistuse kergendamise aluseks võib olla kohtualuse eluohtlik haigus, tema teisejärguline osa kuriteo ühises toimepanemises ja materiaalse kahju puudumine.
|
| 3-1-3-12-98
|
Riigikohus |
21.04.1998 |
|
Lõplikku karistust isikule, kes on süüdi mõistetud ka ENSV KrK § 1892 järgi ja kes ei ole karistusest selle teo eest vabastatud Eesti Vabariigi 7. mai 1992. a seaduse ""Eesti NSV kriminaalkoodeksi" uue redaktsiooni - Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta" § 3 lg 2 alusel, tuleb vastavalt vähendada.
|
| 3-1-3-11-98
|
Riigikohus |
14.04.1998 |
|
Karistus mõistetakse vastavuses teo toimepanemise ajal kehtinud kriminaalkoodeksi paragrahvi sanktsiooniga.
|
| 3-1-1-50-98
|
Riigikohus |
08.04.1998 |
|
Esemete ja dokumentide olemusliku eripära tõttu ei ole iga kord võimalik nende suhtes KrMK § 140 esitatud nõudeid täpselt võrdsustada. Nimetatud nõuete mittetäitmine äravõetud dokumendi suhtes ei pea olema oluline kriminaalmenetluse seaduse rikkumine AKKS § 39 lg 4 mõttes, kui see ei takista kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset uurimist ning seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist. Küll on aga üksikasjalikult vaja läbiotsimise või võetuse protokollis dokumente kirjeldada siis, kui nad võetakse ära asitõendina või kui nad tunnistatakse asitõendiks.
Kriminaalvastutuseks teise õigusharu normide eiramise eest ei ole alati nõutav, et nende normide rikkumine on tuvastatud just selles õigusharus kehtivate seaduste alusel ja korras. Blanketse normi materiaalõiguslik koosseis ei saa menetlusõiguslikult määratleda, millised tõendid on kohtu jaoks lubatavad. KrK § 1481 lg 2 dispositsioonis sätestatud maksundusõiguse normide eiramist tohib tuvastada ka kriminaalasja arutav kohus ilma maksuameti sellekohase otsustuseta. Vaid maksuameti ettekirjutuste mittetäitmises seisnev kuritegu on isikule süüks arvatav vastava ettekirjutuse olemasolul.
KrK eriosas ettenähtud obligatoorse lisakaristuse võib mõistmata jätta vaid KrK §-s 39 sätestatud eeldustel.
Tulude või maksustamisobjektide varjamine (KrK § 1481) saab moodustada vältava kuriteo.
Isik võib luua seisundi, milles ta pidevalt varjab maksustamisobjekti või tulusid (KrK § 1481) ja sellises seisundis rikub ta pidevalt ja kestvalt kohustust avaldada oma tuluallikad ja maksta ettenähtud makse.
|
| 3-1-3-2-98
|
Riigikohus |
20.01.1998 |
|
Vabadusekaotuse kandmise alguseks tuleb lugeda isiku tagaotsitavana kinnipidamise kuupäev.
Raskema karistuse mõistmine võib olla põhjendatud seetõttu, et noort kohtualust on kriminaalkorras karistatud juba mitu korda, kusjuures karistatus on kustumata ning ta oli kuritegude initsiaator.
|
| 3-1-1-129-97
|
Riigikohus |
23.12.1997 |
|
Kohtuotsuse muutmise või tühistamise alus puudub, kui karistuse individualiseerimisel on täpselt juhindutud KrK § 36 nõuetest.
|
Facebook
Twitter