/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 65| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-134-02 PDF Riigikohus 19.12.2002

Kui isikule on KrK järgi mõistetud lõplik karistus kahe kuriteo kogumi eest ja neist ühes kuulub ta KarS RS § 1 lg-te 1- 3 alusel karistuse kandmisest vabastamisele, siis ei saa moodustada enam KarS RS § 1 lg 4 alusel liitkaristust, sest selle mõistmise eelduseks olevat kahte liidetavat enam ei ole.

3-1-3-12-02 PDF Riigikohus 10.12.2002
3-1-1-121-02 PDF Riigikohus 29.11.2002

Enne KarS-i jõustumist toimepandud tegu, mis on kuriteona karistatav ka KarS-i kohaselt, kvalifitseerida selle toimepanemise ajal kehtinud KrK kohaselt isegi siis, kui mõnda KrK-s sätestatud kuriteokoosseisu tunnustest ei ole KarS-i vastavas kuriteokoosseisus ette nähtud. Nii tagatakse formaalselt PS § 23 lg-st 1 ja EIÕK art 7 lg-st 1 tulenev põhimõte, et kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. PS § 23 lg-st 1 ja § 13 lg-st 2 tulenev karistusseaduse määratletuse nõue eeldab omakorda, et isiku teole antav karistusõiguslik väljendus ehk kvalifikatsioon vastaks võimalikult täpselt isiku faktilisele teole.


KarS RS § 3 lg 3 kohaselt lähtutakse karistuse mõistmisel pärast KarS-i jõustumist enne selle jõustumist toimepandud kuriteo eest teo toimepanemise ajal kehtinud KrK vastavas paragrahvis sätestatud karistusest, kui see näeb ette kergema karistuse. Seega tuleb karistuse mõistmisel lähtuda kas KrK või KarS-i sanktsioonist sõltuvalt sellest, kumb näeb ette kergema karistuse. Kui KarS-is ettenähtud karistus on kergem karistuse alammäära, KrK-s ettenähtud karistus aga ülemmäära osas, siis tuleb teo karistuspiirid määratleda alammäära osas KarS-i ja ülemmäära osas KrK järgi.

3-1-1-122-02 PDF Riigikohus 26.11.2002

Kui KarS RS § 1 lg 4 ja KarS § 64 alusel saaks isikule moodustada vaid sama liitkaristuse, mis on talle eelnevalt mõistetud KrK järgi, siis pole sama liitkaristuse veelkordne, KarS-ile tuginev moodustamine põhjendatud.


Kohus kohaldab ebaõigesti kriminaalseadust, kui ei vabasta isikut karistuse kandmisest sellise kuriteo eest, mis karistusõiguse reformi tulemusel on muudetud väärteoks.

3-1-1-77-02 PDF Riigikohus 14.11.2002

Ehkki kohtuotsus jõustub ringkonnakohtu otsuse kuulutamisega, tuleneb AKKS §-st 63, et karistuse mõistmise volitused on ka Riigikohtul, kui ta vaatab jõustunud kohtuotsuse läbi kassatsiooni korras. AKKS § 63 p 4 järgi võib Riigikohus teha uue otsuse, raskendamata seejuures süüdimõistetu olukorda. Riigikohus võib juba mõistetud karistust kergendada, mis on olemuselt karistuse kohaldamine PS § 23 lg 2 teise lause mõttes. Karistuse mõistmine hõlmab ka karistuste liitmist, sest liitmise tulemusena mõistetakse isikule lõplik karistus. Seega, kui kriminaalasja menetlemise ajal kriminaalseaduse vahetumise tõttu on rakendunud kergemat tähtajalise vabadusekaotuse ülemmäära ettenägev seadus, tuleb Riigikohtul otsustamisel sellest lähtuda.


Kui KrK näeb toimepandud raskeima kuriteo eest ette tähtajalise või eluaegse vabadusekaotuse ja kohus mõistab kohtualusele sellise kuriteo eest tähtajalise vabadusekaotuse, kuid kuritegude kogumi eest tähtajalise vabadusekaotuse, mis ületab KrK eriosa vastavas paragrahvis ettenähtud tähtajalise vabadusekaotuse ülemmäära, ei ole tegemist ebavõrdse kohtlemisega.


Riigikohus kontrollib konkreetse normikontrolli raames kriminaalõigusnormi põhiseadusele vastavust üksnes konkreetse kriminaalasja asjaolude põhjal. Riigikohus ei saa konkreetse normikontrolli raames kaaluda kõiki juhte, kus karistuse mõistmist ettenägevad normid võivad võimaldada kahtlusaluste ebavõrdset kohtlemist.


Põhiseadusliku ne bis in idem printsiibiga (PS § 23 lg 3) ei ole vastuolus isiku karistamine ühes kriminaalmenetluses sama teo eest mitme üksteisest hõlmamata kuriteokoosseisu (ideaalkonkurentsi) järgi.

Juhtudel, mil kriminaalkoodeks nägi toimepandud raskeima kuriteo eest ette tähtajalise või eluaegse vabadusekaotuse ja kohus mõistis kohtualusele sellise kuriteo eest tähtajalise vabadusekaotuse, kuid kuritegude kogumi eest tähtajalise vabadusekaotuse, mis ületas kriminaalkoodeksi eriosa vastavas paragrahvis ettenähtud tähtajalise vabadusekaotuse ülemmära, ei ole tegemist ebavõrdse kohtlemisega.

Riigikohus võib juba mõistetud karistust kergendada, mis on olemuselt karistuse kohaldamine PS § 23 lg 2 teise lause mõttes. Karistuse mõistmine hõlmab ka karistuste liitmist, sest liitmise tulemusena mõistetakse isikule lõplik karistus.


Põhiseadusliku ne bis in idem printsiibiga (PS § 23 lg 3) ei ole vastuolus isiku karistamine ühes kriminaalmenetluses sama teo eest mitme üksteisest hõlmamata kuriteokoosseisu (ideaalkonkurentsi) järgi.


PS § 23 lg-s 3 sätestab ne bis in idem põhimõtte, mis keelab isiku karistamise mõne varasema, jõustunud lahendiga lõppenud kohtumenetluse objektiks olnud teo eest. Säte annab menetlusliku tagatise, mis välistab korduva karistamise, kui isik on juba sama teo eest lõplikult õigeks või süüdi mõistetud. PS § 23 lg 3 ei keela aga isikut karistada ühe menetluse raames sama teo eest mitme üksteisest hõlmamata kuriteokoosseisu (ideaalkonkurentsi) järgi.


Kui võõra vara vägivallaga hõivamisel oli kurjategija tahtlus suunatud isiku surma põhjustamisele, siis selline vägivald ei olnud enam hõlmatud röövimise koosseisuga. Sellisel juhul oli vägivalla kasutamisel rünnatavaks objektiks mitte üksnes vara, vaid ka isiku elu.


Kõige raskemaks veel röövimisega hõlmatud vägivallaks on isiku elule ohtlik vägivald, s.t vägivald, mis üksnes ohustab isiku elu, kuid kurjategija ei taha vägivallaga põhjustada isiku surma. Kui võõra vara vägivallaga hõivamisel on kurjategija tahtlus suunatud isiku surma põhjustamisele, siis selline vägivald ei ole enam hõlmatud röövimise koosseisuga. Sellisel juhul on vägivalla kasutamisel rünnatavaks objektiks mitte üksnes vara, vaid ka isiku elu.


PS § 12 lg 1 hõlmab ka õigusloome võrdsust. Seadusandjal on seejuures avar otsustusulatus. Kui on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus, on ebavõrdne kohtlemine seadusloomes põhjendatud.

Juhtudel, mil kriminaalkoodeks nägi toimepandud raskeima kuriteo eest ette tähtajalise või eluaegse vabadusekaotuse ja kohus mõistis kohtualusele sellise kuriteo eest tähtajalise vabadusekaotuse, kuid kuritegude kogumi eest tähtajalise vabadusekaotuse, mis ületas kriminaalkoodeksi eriosa vastavas paragrahvis ettenähtud tähtajalise vabadusekaotuse ülemmära, ei ole tegemist ebavõrdse kohtlemisega.

3-1-1-103-02 PDF Riigikohus 23.10.2002

Vastavalt KrMK § 325 lg-s 1 sätestatule jõustub kohtuotsus kas apellatsioontähtaja möödumisel, kui apellatsioonkaebust- või protesti ei esitatud või siis ringkonnakohtu otsuse tegemisest, kui esimese astme kohtu otsust oli apellatsiooni korras vaidlustatud. KrMK § 325 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse seadusjõustumise kord ei vasta siiski faktilisele olukorrale ega ole kooskõlas teiste menetlusõiguslike sätetega. Menetlusõiguses üldaktsepteeritud arusaama kohaselt iseloomustab seadusjõustunud kohtuotsust eeskätt tema lõplikkus - võimatus ja lubamatus seda korralise kohtukaebe korras vaidlustada. Kuid vastavalt AKKS § 37 lg-s 1 sätestatule on võimalik ringkonnakohtu otsust vaidlustada ka kassatsiooni korras.


Kui kriminaalõiguse reformi tõttu on kriminaalasja menetluse käigus kriminaalseadus vahetunud, siis tuleb kriminaalõiguse teooria kohaselt karistus süüdimõistetule mõista selle kriminaalseaduse kohaselt, mis on tema suhtes soodsaim.

3-1-1-106-02 PDF Riigikohus 18.10.2002
3-1-1-66-02 PDF Riigikohus 21.06.2002

Kui süüdimõistetu pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist pani toime uue kuriteo, liidab kohus KrK § 41 lg 1 alusel eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistuse kas täies ulatuses või osaliselt uue otsusega mõistetud karistusega. Selleks, et liita mõistetud vabadusekaotusele vabadusekaotuslikku karistust, mille kandmisest oli süüdimõistetu eelmise kohtuotsusega tingimuslikult vabastatud, tuleb karistuse kandmisest vabastamine tühistada. See omakorda välistab võimaluse, et isik vabastatakse tingimuslikult vabadusekaotusliku karistuse kandmisest, mis talle on mõistetud KrK § 41 alusel.


Täisealisel kohtualusel iseseisva sissetulekuallika puudumine ei ole tema rahatrahviga karistamise seadusjärgne takistus.

3-1-1-79-02 PDF Riigikohus 20.06.2002

KrK § 40 lg 1 kohaselt mõistetakse iga kuriteo eest eraldi karistus üksnes siis, kui isik tunnistatakse süüdi kahe või enama KrK eriosa erinevates paragrahvides ettenähtud kuriteo toimepanemises ja teda ei ole varem nendest ühegi eest süüdi tunnistatud.

3-1-1-75-02 PDF Riigikohus 20.06.2002
3-1-3-5-02 PDF Riigikohus 17.06.2002
3-1-1-76-02 PDF Riigikohus 12.06.2002

Vastavalt KrMK § 263 lg 1 p-s 7 ja § 274 p-s 5 sätestatule peab kohus otsustama ja põhjendama muuhulgas ka karistusliigi valikut ja seda eriti vabadusekaotuse mõistmisel, kui kriminaalseaduse sanktsioon näeb ette ka teiseliigiliste karistuste kohaldamise võimalust. Vabadusekaotuse mõistmisel tuleb põhjendada, miks ühtegi teistest võimalikest karistustest mõista ei saa.


Katseaja kestel tahtliku kuriteo toimepannud isikule varem mõistetud vabadusekaotus tuleb obligatoorselt pöörata täitmisele üksnes siis, kui kohus peab vajalikuks karistada isikut ka katseajal toimepandud kuriteo eest vabadusekaotusliku karistusega.


Vabadusekaotuse mõistmisel lasub kohtul kohustus põhjendada, miks ühtegi teistest võimalikest karistustest mõista ei saa.

3-1-1-65-02 PDF Riigikohus 10.06.2002

Haldusaresti mõistmisel isikule, kes kannab varemmõistetud haldusaresti, tuleb HÕS § 331 alusel viimatimõistetud aresti kandmise aja algus lükata edasi kuni varemmõistetud aresti ärakandmiseni.


Seadusandja tahte kohaselt on üldjuhul välistatud karistuste liitmise haldusõiguserikkumise asjade menetlemisel.

3-1-1-53-02 PDF Riigikohus 30.04.2002

KrK § 39 alusel kergema karistuse liigi kohaldamine ei ole lubatav juhtudel, mil süüdlasele inkrimineeritud KrK eriosa paragrahvi sanktsioonis on obligatoorse lisakaristusena ette nähtud teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmine.


KrK § 39 sätestab, et kohus võib teatud tingimustel kergendada karistust nõnda, et mõistab isikule karistuse alla alammäära, mida KrK eriosa selle kuriteo eest ette näeb. Seega ei ole karistuse mõistmine alla KrK üldosas sätestatud karistusliigi alammäära lubatud.

KrK § 39 sätteid võib kasutada ka sel viisil, et kohus kohaldab mõnda kergemat karistuse liiki, mida süüdlasele inkrimineeritud KrK eriosa paragrahvi sanktsioon ette ei näe.

3-1-1-32-02 PDF Riigikohus 19.03.2002

Kui isiku süüdimõistmisel karistatakse teda KrK eriosa vastava sätte sanktsioonis ettenähtust ebaõigesti kergema karistusega, ei või pärast sellise kohtuotsuse tühistamist asja uuesti arutav kohus mõista kohtualusele raskemat karistust kui tühistatud kohtuotsusega, kui kaebuse otsusele esitasid vaid kohtualune, tema seaduslik esindaja või kaitsja või kui protestis palusid prokurör, kannatanu või tema esindaja kohtualuse olukorra kergendamist.


Tulenevalt AKKS § 36 lg-st 2 ei või esimese astme kohus ringkonnakohtust uueks arutamiseks saadetud asjas kohtualusele mõista raskemat karistust kui oli mõistetud tühistatud kohtuotsusega. Seda põhimõtet tuleb seaduse analoogia korras rakendada ka kohtuotsuse uueks arutamiseks saatmise korral Riigikohtu poolt.

3-1-1-62-01 PDF Riigikohus 21.05.2001

KrK § 39 sätestab, et kohus võib teatud tingimustel kergendada karistust nõnda, et mõistab isikule karistuse alla alammäära, mida KrK eriosa selle kuriteo eest ette näeb. Seega ei ole karistuse mõistmine alla KrK üldosas sätestatud karistusliigi alammäära lubatud.

KrK § 39 sätteid võib kasutada ka sel viisil, et kohus kohaldab mõnda kergemat karistuse liiki, mida süüdlasele inkrimineeritud KrK eriosa paragrahvi sanktsioon ette ei näe.

3-1-3-2-01 PDF Riigikohus 27.03.2001

Karistuste liitmisel KrK § 40 lg 3 järgi on konkureerivateks kohtulahenditeks see kohtulahend, mille alusel karistused liidetakse ja viimane eelnev süüdimõistev kohtulahend.

3-1-1-25-01 PDF Riigikohus 13.03.2001

Olukorras, kus elamusse soovimatu pääsemise tõkestamiseks on välisuksed lukustatud ja isikute grupp tungib omavoliliselt võõrasse hoonesse teise korruse aknast sisse ronides, on KrK § 1952 sätestatud kuriteo koosseis.


Puidust kurikas, mis on kujundatud viisil, et teda oleks mugav käes hoida ning löömiseks kasutada, on ese, millega saab isiku tervist reaalselt kahjustada ning seetõttu tuleb seda käsitleda relvana kasutatava esemena.


Kuriteo koosseis KrK § 1952 järgi eeldab, et ähvardus kasutada isiku kallal vägivalda on tehtud võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega territooriumile pääsemise eesmärgil. Kui vägivallaga ähvardati konkreetselt seda eesmärki silmas pidamata, siis ei ole tegemist KrK § 1952 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisulise tunnusega.

3-1-1-110-00 PDF Riigikohus 05.12.2000
KrK
3-1-3-18-99 PDF Riigikohus 14.12.1999
KrK

Karistuse mõistmisel mitme kohtuotsuse järgi ei tohi lõplik karistus olla suurem sellest karistusest, mis saadakse mitme kohtuotsusega mõistetud karistuste täies ulatuses liitmise teel.

Kokku: 65| Näitan: 1 - 20

/otsingu_soovitused.json