/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 10| Näitan: 1 - 10

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-76-02 PDF Riigikohus 12.06.2002

Vastavalt KrMK § 263 lg 1 p-s 7 ja § 274 p-s 5 sätestatule peab kohus otsustama ja põhjendama muuhulgas ka karistusliigi valikut ja seda eriti vabadusekaotuse mõistmisel, kui kriminaalseaduse sanktsioon näeb ette ka teiseliigiliste karistuste kohaldamise võimalust. Vabadusekaotuse mõistmisel tuleb põhjendada, miks ühtegi teistest võimalikest karistustest mõista ei saa.


Katseaja kestel tahtliku kuriteo toimepannud isikule varem mõistetud vabadusekaotus tuleb obligatoorselt pöörata täitmisele üksnes siis, kui kohus peab vajalikuks karistada isikut ka katseajal toimepandud kuriteo eest vabadusekaotusliku karistusega.


Vabadusekaotuse mõistmisel lasub kohtul kohustus põhjendada, miks ühtegi teistest võimalikest karistustest mõista ei saa.

3-1-3-1-99 PDF Riigikohus 05.01.1999
KrK

Kui süüdimõistetu paneb katseajal jooksul toime tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega, peab KrK § 41 alusel mõistetud kandmisele kuuluva vabadusekaotuse tähtaeg olema suurem nii uue kuriteo eest mõistetud kui ka tingimuslikult kohaldamata jäetud vabadusekaotuse tähtajast.

3-1-3-1-98 PDF Riigikohus 06.01.1998

Lõplik karistus isikule, kelle suhtes on kohaldatud KrK § 47 ja kes katseaja kestel paneb toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega, ei või lõplik karistus olla väiksem karistusest, mida tingimuslikult ei kohaldatud.

3-1-1-128-96 PDF Riigikohus 03.12.1996

Kui isik, kelle suhtes on kohaldatud KrK § 47 lg 1, paneb katseaja kestel tahtlikult toime uue kuriteo, peab kohus selle eest mõistetud karistusega täies ulatuses või osaliselt liitma tingimuslikult mittekohaldatud vabadusekaotuse. Seejuures ei tohi lõplik karistus olla väiksem tingimuslikult mittekohaldatud vabadusekaotuse tähtajast.

3-1-1-65-96 PDF Riigikohus 04.06.1996

Uue kuriteo toimepanemisel katseajal ei tohi lõplik karistus olla kergem tingimuslikult mittekohaldatud vabadusekaotuse tähtajast ega uue kuriteo eest mõistetud karistusest.

3-1-1-49-96 PDF Riigikohus 07.05.1996

Kui isik paneb katseaja kestel toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega, pööratakse tingimuslik karistus täitmisele. Teistkordne vabadusekaotuse tingimuslik mittekohaldamine on sel juhul põhjendamatu.

3-1-1-26-96 PDF Riigikohus 20.02.1996

!Täisealise isiku õigeksmõistmisel KrK §202 järgi puudub alus karistuse mõistmisel alaealisele arvestada vastutust kergendava asjaoluna seda, et ta oli kuriteole kaasa tõmmatud õigeksmõistetu poolt.>


Tingimuslikult mittekohaldatud vabadusekaotuse liitmisel katseajal toimepandud kuritegude eest mõistetud vabadusekaotusega tuleb lõplik karistus määrata ärakandmisele kuuluvaks.

3-1-1-3-96 PDF Riigikohus 09.01.1996

Ringkonnakohus ei halvenda kohtualuse olukorda, kui ta KrK § 40 alusel mõistab kergema lõpliku karistuse, millega liidab KrK § 41 alusel aga suurema osa kandmata karistusest, kui liitis esimese astme kohus, raskendamata siiski esimese astme kohtu poolt KrK § 41 alusel mõistetud lõplikku karistust


Kui süüdimõistetu paneb katseaja kestel toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega, ei tohi lõplik karistus KrK § 41 alusel olla väiksem tingimuslikult mittekohaldatud vabadusekaotuse tähtajast.

III-1/3-46/95 PDF Riigikohus 28.11.1995
III-1/3-45/95 PDF Riigikohus 28.11.1995

Kokku: 10| Näitan: 1 - 10

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json