/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 7| Näitan: 1 - 7

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-115-99 PDF Riigikohus 21.12.1999
KrK

Kassatsioonimenetluse esemesse saavad kuuluda vaid kaebuses konkretiseeritud õigusrikkumised, sellesse ei kuulu uurija tegevuse otstarbekuse hindamine.


KrMK § 36 lg 2 sätestatu, et määratud kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest tagatakse Eesti Advokatuuri poolt riigi kulul, ei tähenda kaitsealuse vabastamist õigusabi eest tasumisest.


Kohtualuse väidet, et tema kaitsja on oma ülesandeid mittekvaliteetselt täitnud, ei saa Riigikohus tagantjärele kontrollida ega AKKS § 39 lg 4 alusel tunnistada kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks kaitseõiguse tagamise printsiibi rikkumise tõttu.

3-1-1-139-96 PDF Riigikohus 17.12.1996

Kui esimese astme kohtu otsus on läbi vaadatud ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumis, on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi menetlusesemeks üksnes ringkonnakohtu otsuse õiguslik külg, mitte aga esimese astme kohtu otsus.

3-1-1-117-96 PDF Riigikohus 11.12.1996
3-1-1-118-96 PDF Riigikohus 12.11.1996

Kui esimese astme kohus on isikusüüdi mõistnud kolmanda astme kuriteo eest, ringkonnakohus aga kvalifitseerib isiku käitumise teise astme kuriteona, võib karistuse muutmata jätmine olla põhjendamatu.


Menetlusosalised, kes ei ole apellatsioonkaebust esitanud, võivad kassatsioonkaebuse esitada vaid ringkonnakohtu otsusega tühistatud või muudetud kohtuotsuse osa peale.

3-1-1-119-96 PDF Riigikohus 12.11.1996

Menetlusosalised, kes ei ole apellatsioonkaebust esitanud, võivad kassatsioonkaebuse esitada vaid ringkonnakohtu otsusega tühistatud või muudetud kohtuotsuse osa peale


Noa suunamine kannatanu poole tema peopesa veristamine ja sviitri rikkumine võib moodustada ähvarduse kasutada kannatanu kallal elule või tervisele ohtlikku vägivalda

3-1-1-72-96 PDF Riigikohus 11.06.1996

AKKS § 64 p-s 1 peetakse silmas kohtu õiguslike järelduste mittevastavust faktilistele asjaoludele. Ringkonnakohtu järeldusena esitatud hinnang tõendamiseseme asjaolude tuvastatuse kohta on kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise alus vaid juhul, kui ringkonnakohtu otsuses puuduvad sellise hinnangu motiivid. Peab ju ringkonnakohus motiveerima, miks ta hindab tõendeid esimese astme kohtust erinevalt.

3-1-1-34-96 PDF Riigikohus 19.03.1996

AKKS § 71 lg 2 mõtte kohaselt võib erikaebuse esitada üksnes selle ringkonnakohtu koostatud vahi alla võtmise määruse peale, millega ringkonnakohus on vahi alla võtnud varem vabaduses viibinud isiku.

Kokku: 7| Näitan: 1 - 7

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json