3-1-1-115-99
|
Riigikohus |
21.12.1999 |
|
Kassatsioonimenetluse esemesse saavad kuuluda vaid kaebuses konkretiseeritud õigusrikkumised, sellesse ei kuulu uurija tegevuse otstarbekuse hindamine.
KrMK § 36 lg 2 sätestatu, et määratud kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest tagatakse Eesti Advokatuuri poolt riigi kulul, ei tähenda kaitsealuse vabastamist õigusabi eest tasumisest.
Kohtualuse väidet, et tema kaitsja on oma ülesandeid mittekvaliteetselt täitnud, ei saa Riigikohus tagantjärele kontrollida ega AKKS § 39 lg 4 alusel tunnistada kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks kaitseõiguse tagamise printsiibi rikkumise tõttu.
|
| 3-1-1-139-96
|
Riigikohus |
17.12.1996 |
|
Kui esimese astme kohtu otsus on läbi vaadatud ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumis, on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi menetlusesemeks üksnes ringkonnakohtu otsuse õiguslik külg, mitte aga esimese astme kohtu otsus.
|
| 3-1-1-117-96
|
Riigikohus |
11.12.1996 |
|
Kassatsioonprotesti puudumisel on kassatsiooni piirid määratud kassatsioonkaebusega.
Kurjategija kinnipidamise piiride ületamise võrdsustamine hädakaitse piiride ületamisega on analoogia kasutamine ja seetõttu põhjendamatu.
|
| 3-1-1-118-96
|
Riigikohus |
12.11.1996 |
|
Kui esimese astme kohus on isikusüüdi mõistnud kolmanda astme kuriteo eest, ringkonnakohus aga kvalifitseerib isiku käitumise teise astme kuriteona, võib karistuse muutmata jätmine olla põhjendamatu.
Menetlusosalised, kes ei ole apellatsioonkaebust esitanud, võivad kassatsioonkaebuse esitada vaid ringkonnakohtu otsusega tühistatud või muudetud kohtuotsuse osa peale.
|
| 3-1-1-119-96
|
Riigikohus |
12.11.1996 |
|
Menetlusosalised, kes ei ole apellatsioonkaebust esitanud, võivad kassatsioonkaebuse esitada vaid ringkonnakohtu otsusega tühistatud või muudetud kohtuotsuse osa peale
Noa suunamine kannatanu poole tema peopesa veristamine ja sviitri rikkumine võib moodustada ähvarduse kasutada kannatanu kallal elule või tervisele ohtlikku vägivalda
|
| 3-1-1-72-96
|
Riigikohus |
11.06.1996 |
|
AKKS § 64 p-s 1 peetakse silmas kohtu õiguslike järelduste mittevastavust faktilistele asjaoludele. Ringkonnakohtu järeldusena esitatud hinnang tõendamiseseme asjaolude tuvastatuse kohta on kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise alus vaid juhul, kui ringkonnakohtu otsuses puuduvad sellise hinnangu motiivid. Peab ju ringkonnakohus motiveerima, miks ta hindab tõendeid esimese astme kohtust erinevalt.
|
| 3-1-1-34-96
|
Riigikohus |
19.03.1996 |
|
AKKS § 71 lg 2 mõtte kohaselt võib erikaebuse esitada üksnes selle ringkonnakohtu koostatud vahi alla võtmise määruse peale, millega ringkonnakohus on vahi alla võtnud varem vabaduses viibinud isiku.
|
Facebook
X.com