/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 23| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-109-02 PDF Riigikohus 31.10.2002

Kaitsjatasu väljamõistmiseks isikult juhtudel, mil kohus on kutsunud kaitsja kohtuistungile omal algatusel, kuigi kohtualune on eelnevalt kaitsjast kirjalikult otsesõnu loobunud ja tegemist ei ole KrMK §-s 38 sätestatud kaitsja kohustusliku osavõtu juhuga, puudub seaduslik alus.


Kaitsjatasu määrus kuulub orgaaniliselt kohtuotsuse juurde - vastavalt KrMK § 88 lg-le 4 tehakse kõnealune määrus üheaegselt kohtuotsusega. Seetõttu on põhjendatud, et nii apellatsioon- kui ka kassatsioonkaebuses võib vaidlustada ka kaitsjatasu väljamõistmist ning et ka KrMK § 88 lg 4 alusel tehtav kaitsjatasu määrus on nii apellatsiooni- kui ka kassatsiooni korras vaidlustatav.

3-1-1-37-02 PDF Riigikohus 11.03.2002

Kohtuotsuse kohtualusele arusaadavas keeles kätteandmata või saatmata jätmine tuleb tunnistada kassatsioonkaebuse tähtaja möödalaskmisel mõjuvaks põhjuseks.

3-1-1-49-01 PDF Riigikohus 20.04.2001

Isikud, kes vabastatakse kassatsioonikautsjoni tasumisest, on AKKS § 43 lg-s 5 loetletud ammendavalt. Muuhulgas sätestatakse selle lõike punktis 5, et kassatsioonikautsjoni tasumisest vabastatakse isikud, kellel on seaduse alusel õigus tasuta õigusabile. Käesoleva ajani puudub Eesti Vabariigis tasuta õigusabi andmist reguleeriv seadus ja Riigikohtu kriminaalkolleegium ei ole pädev oma otsustusega seda lünka täitma.

3-1-1-58-00 PDF Riigikohus 09.05.2000

Juhul kui süüdimõistetu kassatsioonkaebus on seaduses ettenähtud korras Riigikohtu loakogu resolutsiooniga juba lahendatud, puudb õigus esitada korduvat kassatsioonkaebust.

3-1-1-51-00 PDF Riigikohus 18.04.2000

Kuriteo toimepanemise aeg ei pea olema tuvastatud minutilise või sekundilise täpsusega.


Ringkonnakohtu otsuse tühistamise taotluses tuleb näidata vastav õiguslik alus.


Juhul kui kassatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus tühistada AKKS § 39 lg-ga 3 hõlmamata seaduserikkumiste tõttu, tuleb Riigikohtult kõigepealt taotleda väidetavate rikkumiste tunnistamist oluliseks AKKS § 39 lg 4 alusel ja seejärel põhistada, et iga rikkumine takistas või oleks võinud takistada kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset uurimist ning seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist.

3-1-1-117-99 PDF Riigikohus 07.12.1999

Juhul kui kassatsioonkautsjon on tasutud kohtuniku poolt määratud tähtajaks, kuid selle tasumist tõendavat dokumenti ei saanud kassaator kohtule õigeaegselt esitada haiguse tõttu, on kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg mööda lastud mõjuval põhjusel ja see kuulub ennistamisele.

3-1-1-74-99 PDF Riigikohus 24.08.1999

Kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks ei ole raha puudumine kautsjoni tasumiseks, samuti soovimatus tutvuda menetlust reguleeriva seadusandlusega ise või kaitsja abiga.

3-1-1-28-99 PDF Riigikohus 30.03.1999
KrK

Enda süüdimõistmise mittevaidlustamine appelatsiooni korras välistab isiku õiguse vaidlustada sedasama kassatsiooni korras (AKKS § 37 lg 2).


Tunnistaja ülekuulamata jätmine ja kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaladamine kohtus võib olla põhjendatud ka selle tõttu, et kaitsmaks oma elu on tunnistaja asunud elama väljaspool Eesti Vabariigi piire.

3-1-1-8-99 PDF Riigikohus 02.02.1999
KrK

KrMK § 49 lg 2 kohaselt võivad tõendiks olevaid andmeid omal initsiatiivil esitada kõik menetlusosalised ning asjaolu, et tõendi esitas omal initsiatiivil kaitsja, ei muuda seda tõendit mitteusaldusväärseks. Usaldust mitteväärivaid tõendeid on igal menetlusosalisel võimalik kohtus vaidlustada. Seda tegemata puudub alus väita, et kohus on kriminaalseadust ebaõigesti kohaldanud.


Karistuse karmistamist taotlevas kassatsioonprotestis tuleb esitada motiivid, miks kohtualusele mõistatud karistus ei vasta toimepandud kuriteole ja süüdlase isikuandmetele või millist seadust on karistuse mõistmisel ebaõigesti kohaldatud.


Võõra vara varguse kvalifitseerimine sõltub varastatud asja väärtusest, milleks on selle harilik väärtus, kui seaduses või tehingus pole sätestatud teisiti. Asjaõigusseaduse § 29 lg 2 kohaselt on asja harilik väärtus selle keskmine müügihind (turuhind).

3-1-1-6-99 PDF Riigikohus 26.01.1999
KrK

Kuna Riigikohus vaatab ka piiramatu kassatsioonõiguse alusel esitatud kaebusi ja proteste läbi üldises kassatsioonimenetluse korras faktiliste asjaolude tuvastamise õiguseta, peab kõnesolevates kaebustes ja protestides osutama AKKS §-le 39 ning põhjendama, milles seisnes appelatsioonikohtu poolne õiguserikkumine kriminaalasja menetlemisel.

3-1-1-88-98 PDF Riigikohus 01.09.1998

Kassaator, taotledes ringkonnakohtuotsuse tühistamist AKKS § 39 lgss 4 sätestatud alusel, peab osutama kriminaalmenetluse õiguse konkreetsele normile, mille rikkumine takistas või oleks võinud takistada kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset uurimist ringkonnakohtus.


AKKS § 20 lg 1 kohaselt on kriminaalasja apellatsioonikorras arutamise piirid määratud üldreeglina kaebuse (protesti) sisuga. Apellatsioonimenetluse piiride all tuleb mõista kriminaalmenetluse eseme kui terviku seda osa, mida tuleb apellatsioonimenetluses uuesti analüüsida (s.o kuriteotunnustega tegu või teod). Kriminaalmenetluse ese ei hõlma kriminaalasja menetlemisel kasutatavaid tõendeid. Ringkonnakohtul on õigus otsuse tegemisel tugineda nii kaebuses (protestis) nimetatud tõenditele kui ka enda uuritud tõenditele.


AKKS § 39 lg 3 pss 7 sätestatud kriminaalmenetluse seaduse rikkumisega on igal juhul tegemist siis, kui ringkonnakohtu otsuses pole üldse motiveeritud tõendite hinnangut, mis oluliselt erineb tõendite hinnangust esimese astme kohtus. Samas ei ole võimalik üheselt kindlaks määrata tõendite erineva hindamise motiveerimise ulatust.


Kohtualuse süüditunnistamisel KrK § 142 järgi ei kuulu tõendamisesemesse ähvardamise täpne viis.

3-1-1-46-98 PDF Riigikohus 23.03.1998

Kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks on niisugused asjaolud, mis objektiivselt takistavad kaebuse esitamise tahte realiseerimist isiku poolt - haigus, teiste isikute tehtud takistused, sidevahendite eraldatuse põhjustanud õnnetusjuhtumid vms.

3-1-1-23-98 PDF Riigikohus 03.02.1998
3-1-1-22-98 PDF Riigikohus 30.01.1998

Kui ringkonnakohtu otsuse kuulutamisele järgnevaks päevaks oli 6. detsember 1997, siis kassatsioonkaebuse ja -protesti esitamise (postitamise) viimaseks kuupäevaks oli 6. jaanuar 1998.


Kui kriminaalmenetluses arvutatakse tähtaegu kuudega, lõpeb tähtaeg viimase kuu vastaval kuupäeval. Kohtupraktika kohaselt viimaseks päevaks on loetud tähtaja kulgemise alguse päev.

3-1-1-15-98 PDF Riigikohus 20.01.1998

Kassatsioonakebuses ei piisa selle mainimisest, et ringkonnakohus on ignoreerinud AKKS §-de 37 ja 39 nõudeid, vaid tuleb konkreetselt nimetada kriminaalasja menetlemisel esinenud väidetavad õiguserikkumised ja AKKS §-s 39 sätestatud kohtuotsuse tühistamise alus.


3-1-1-121-97 PDF Riigikohus 02.12.1997

Kriminaalmenetluse seadusest ei tulene seisukoht, et tõendiks on üksnes kategooriline eksperdiarvamus.

Kui kriminaalasja menetlemisel on saadud nii komisjoniekspertiisi kui ka ainuisikulise ekspertiisi tulemina koostatud eksperdiarvamus, on kohtu otsustada, kumba nendest ta rohkem arvestab.


Mistahes kassatsioonkaebuses peab olema märgitud AKKS §-s 39 sätestatud kassatsioonkaebuse või -protesti esitamise alused ja selgitatud, milles konkreetselt seisnes kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine või kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine apellatsioonikohtu poolt.


Riigikohus ei või faktilisi asjaolusid tuvastada ka juhul kui kassatsioonkaebus on esitatud piiramatu kassatsiooni õigust kasutades.

3-1-1-113-97 PDF Riigikohus 18.11.1997

Kaitsjal, kes ei vaidlustanud kohtualluvust apellatsiooni korras, puudub õigus vaidlustada seda kassatsiooni korras.


Omavoli objektiivse külje moodustab üksnes KrK §-s 188 kirjeldatud tegevus. Teise isiku poolt lepingu alusel vabatahtlikult antud raha vastuvõtmine ei ole omavoli.


Kohtu korraldava istungi pädevusse ei kuulu kuriteo kvalifikatsiooni muutmine.


Kui eeluurimisel esitatud süüdistus KrK § 142 lg 3 p-de 3 ja 4 järgi sisult oluliselt ei erine süüdistusest § 142 lg 2 p-de 3 ja 4 tunnustel, tohib kohtualust viimati tähendatud sätte järgi süüdi mõista ja kuna teisena tähendatud sätte sanktsioon on esimesena nimetatud sätte sanktsioonist kergem, tohib kohtualust süüdi mõista KrK § 142 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi kriminaalasja täiendavaks kohtueelseks uurimiseks saatmata.

3-1-1-107-97 PDF Riigikohus 28.10.1997
3-1-1-77-97 PDF Riigikohus 12.08.1997
3-1-1-59-97 PDF Riigikohus 20.05.1997

Esimese astme kohtu otsust apellatsiooni korras mittevaidlustanud protsessiosalisel on kassatsioonkaebuse või -protesti esitamise õigus vaid juhul, kui ringkonnakohus on esimese astme kohtu otsuse tühistanud või muutnud mõne teise protsessiosalise taotlusel ning kaebus või protest on esitatud otsuse tühistatud või muudetud osa peale.

Kokku: 23| Näitan: 1 - 20

/otsingu_soovitused.json