Kohtulahendite liigitus

Kohtuasja nr	Kohus	Lahendi kp	Seotud sätted	Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-6-99	Riigikohus	26.01.1999	Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustik KrK	Karistusõigus -> kriminaalõigus (kriminaalasjad kuni 01.09.2002) -> Kassatsioonkaebus ja -protest -> kassatsioonkaebuse ja -protesti esitamise alus Kuna Riigikohus vaatab ka piiramatu kassatsioonõiguse alusel esitatud kaebusi ja proteste läbi üldises kassatsioonimenetluse korras faktiliste asjaolude tuvastamise õiguseta, peab kõnesolevates kaebustes ja protestides osutama AKKS §-le 39 ning põhjendama, milles seisnes appelatsioonikohtu poolne õiguserikkumine kriminaalasja menetlemisel. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-1-1-88-98	Riigikohus	01.09.1998		Karistusõigus -> kriminaalõigus (kriminaalasjad kuni 01.09.2002) -> Kassatsioonkaebus ja -protest -> kassatsioonkaebuse ja -protesti esitamise alus Kassaator, taotledes ringkonnakohtuotsuse tühistamist AKKS § 39 lgss 4 sätestatud alusel, peab osutama kriminaalmenetluse õiguse konkreetsele normile, mille rikkumine takistas või oleks võinud takistada kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset uurimist ringkonnakohtus. Karistusõigus -> kriminaalõigus (kriminaalasjad kuni 01.09.2002) -> Apellatsioonimenetlus -> kriminaalasja läbivaatamise ulatus (AKKS § 20) AKKS § 20 lg 1 kohaselt on kriminaalasja apellatsioonikorras arutamise piirid määratud üldreeglina kaebuse (protesti) sisuga. Apellatsioonimenetluse piiride all tuleb mõista kriminaalmenetluse eseme kui terviku seda osa, mida tuleb apellatsioonimenetluses uuesti analüüsida (s.o kuriteotunnustega tegu või teod). Kriminaalmenetluse ese ei hõlma kriminaalasja menetlemisel kasutatavaid tõendeid. Ringkonnakohtul on õigus otsuse tegemisel tugineda nii kaebuses (protestis) nimetatud tõenditele kui ka enda uuritud tõenditele. Karistusõigus -> kriminaalõigus (kriminaalasjad kuni 01.09.2002) -> Kriminaalmenetluse seadus -> kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 3 p 7 alusel AKKS § 39 lg 3 pss 7 sätestatud kriminaalmenetluse seaduse rikkumisega on igal juhul tegemist siis, kui ringkonnakohtu otsuses pole üldse motiveeritud tõendite hinnangut, mis oluliselt erineb tõendite hinnangust esimese astme kohtus. Samas ei ole võimalik üheselt kindlaks määrata tõendite erineva hindamise motiveerimise ulatust. Karistusõigus -> kriminaalõigus (kriminaalasjad kuni 01.09.2002) -> Tõendamine -> väljapressimisel (KrK § 142) Kohtualuse süüditunnistamisel KrK § 142 järgi ei kuulu tõendamisesemesse ähvardamise täpne viis. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-1-1-15-98	Riigikohus	20.01.1998		Karistusõigus -> kriminaalõigus (kriminaalasjad kuni 01.09.2002) -> Kassatsioonkaebus ja -protest -> kassatsioonkaebuse ja -protesti esitamise alus Kassatsioonakebuses ei piisa selle mainimisest, et ringkonnakohus on ignoreerinud AKKS §-de 37 ja 39 nõudeid, vaid tuleb konkreetselt nimetada kriminaalasja menetlemisel esinenud väidetavad õiguserikkumised ja AKKS §-s 39 sätestatud kohtuotsuse tühistamise alus. Karistusõigus -> kriminaalõigus (kriminaalasjad kuni 01.09.2002) -> Riigikohtu volitused -> Riigikohtul faktiliste asjaolude tuvastamise õiguse puudumine Riigikohtul puudub faktiliste asjaolude tuvastamise õigus. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-1-1-121-97	Riigikohus	02.12.1997		Karistusõigus -> kriminaalõigus (kriminaalasjad kuni 01.09.2002) -> Ekspertiis -> eksperdi arvamuse arvestamine kohtu poolt Kriminaalmenetluse seadusest ei tulene seisukoht, et tõendiks on üksnes kategooriline eksperdiarvamus. Kui kriminaalasja menetlemisel on saadud nii komisjoniekspertiisi kui ka ainuisikulise ekspertiisi tulemina koostatud eksperdiarvamus, on kohtu otsustada, kumba nendest ta rohkem arvestab. Karistusõigus -> kriminaalõigus (kriminaalasjad kuni 01.09.2002) -> Kassatsioonkaebus ja -protest -> kassatsioonkaebuse ja -protesti esitamise alus Mistahes kassatsioonkaebuses peab olema märgitud AKKS §-s 39 sätestatud kassatsioonkaebuse või -protesti esitamise alused ja selgitatud, milles konkreetselt seisnes kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine või kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine apellatsioonikohtu poolt. Karistusõigus -> kriminaalõigus (kriminaalasjad kuni 01.09.2002) -> Riigikohtu volitused -> Riigikohtul faktiliste asjaolude tuvastamise õiguse puudumine Riigikohus ei või faktilisi asjaolusid tuvastada ka juhul kui kassatsioonkaebus on esitatud piiramatu kassatsiooni õigust kasutades. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-1-1-41-97	Riigikohus	08.04.1997		Karistusõigus -> kriminaalõigus (kriminaalasjad kuni 01.09.2002) -> Kassatsioonkaebus ja -protest -> kassatsioonkaebuse ja -protesti esitamise alus Riigikohtul on õigus kontrollida kassaatori mingit väidet vaid juhul, kui kaebuses on märgitud, milles seisnes kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine või kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine. Karistusõigus -> kriminaalõigus (kriminaalasjad kuni 01.09.2002) -> Karistuse mõistmine -> lõplik karistus hiljem tuvastatud kuritegude kogumi korral Kui isik on osa kogumisse kuuluvate kuritegude eest karistuse ära kandnud, tuleb hiljem KrK § 40 lg 3 alusel mõistetud lõplikust karistusest maha arvata juba kantud karistus eelmise kohtuotsuse järgi. Karistusõigus -> kriminaalõigus (kriminaalasjad kuni 01.09.2002) -> Tsiviilhagi -> tsiviilhageja õiguslik seisund kriminaalmenetluses Juriidilisest isikust tsiviilhageja ja füüsilisest isikust tsiviilhageja õiguslik seisund kriminaalmenetluses oluliselt ei erine. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]

Miks minu RT? Minu RT võimaldab:

Kohtulahendite liigitus

Miks minu RT?
Minu RT võimaldab: