/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 1| Näitan: 1 - 1

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-3-3-01 PDF Riigikohus 28.03.2001
Selle otsustamine, kas kriminaalasja on võimalik lahendada täiemahulise või kärbitud kriminaalmenetluse tulemina, kuulub kohtu ainukompetentsi. Seega kiirmenetluse raames kohtusse saadetud kriminaalasja tagastamine kohtu poolt eeluurimise läbiviimiseks ei ole võrdsustatav üldmenetluse raames kriminaalasja täiendavaks eeluurimiseks saatmisega ja et selline kiirmenetluse raames tehtud kohtumäärus ei ole AKKS § 68 lg 1 p 2 alusel erikaebe korras vaidlustatav.
Tulenevalt kriminaalmenetluse alustamist puudutavate seadusemuudatuste jõustumisest on alates 1. juulist 2000. a kohtueelse menetlusega tegemist kõigis kiirmenetluse asjades. KrMK §-des 357 ja 358 sätestatu pinnalt saab aga endiselt väita, et seadusandja tahe on suunatud sellele, et kiirmenetluse kohaldamisel kulgeks menetluse kohtueelne osa kiiremini kui üldmenetluse puhul ja et need kriminaalasjad jõuaksid kiiremini kohtumenetlusse. Kiirmenetluse raames kohtusse saadetud kriminaalasja tagastamine esimese astme kohtu poolt eeluurimise läbiviimiseks ei ole käsitatav kogu varasema kriminaalmenetluse tühistamisena. Küll aga tähendab see vastavalt KrMK § 3631 lg-s 3 sätestatule, et varem kohtueelselt läbiviidud uurimis- ja muud menetlustoimingud peavad laienema täiemahuliseks eeluurimiseks ja et kiirmenetlus on lõppenud.
Vastavalt KrMK § 363_1 lg-s 3 otsesõnu sätestatule on kohtul õigus tagastada kriminaalasi eeluurimiseks üksnes siis, kui mingeid olulisi asjaolusid ei ole võimalik kohtuistungil tuvastada. Seejuures peab kriminaalasja eeluurimiseks saatmise määrusest nähtuma, milliseid toiminguid on eeluurimisel vaja teha ning miks ei ole nende tegemine kohtumenetluses võimalik.

Kokku: 1| Näitan: 1 - 1

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json