/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 4| Näitan: 1 - 4

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-109-02 PDF Riigikohus 31.10.2002

Kaitsjatasu väljamõistmiseks isikult juhtudel, mil kohus on kutsunud kaitsja kohtuistungile omal algatusel, kuigi kohtualune on eelnevalt kaitsjast kirjalikult otsesõnu loobunud ja tegemist ei ole KrMK §-s 38 sätestatud kaitsja kohustusliku osavõtu juhuga, puudub seaduslik alus.


Kaitsjatasu määrus kuulub orgaaniliselt kohtuotsuse juurde - vastavalt KrMK § 88 lg-le 4 tehakse kõnealune määrus üheaegselt kohtuotsusega. Seetõttu on põhjendatud, et nii apellatsioon- kui ka kassatsioonkaebuses võib vaidlustada ka kaitsjatasu väljamõistmist ning et ka KrMK § 88 lg 4 alusel tehtav kaitsjatasu määrus on nii apellatsiooni- kui ka kassatsiooni korras vaidlustatav.

3-1-1-52-01 PDF Riigikohus 17.05.2001

Eesti Vabariigi Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepinguga (Marrakeđi lepinguga) ühinemise protokolli ratifitseerimise seaduses sätestatakse muuhulgas kohtu õigus kohustada õigusevaldaja õiguste rikkujat tasuma kohast advokaaditasu. Siinjuures tuleb aga tunnistada ka kohtu õigust vähendada kohtukulusid või jätta välja mõistmata põhjendamatud kohtukulud, s.o kulud, mis pole üldse vajalikud või pole kohased arvestades konkreetset haldusõiguserikkumise asja.

3-1-1-115-99 PDF Riigikohus 21.12.1999
KrK

Kassatsioonimenetluse esemesse saavad kuuluda vaid kaebuses konkretiseeritud õigusrikkumised, sellesse ei kuulu uurija tegevuse otstarbekuse hindamine.


KrMK § 36 lg 2 sätestatu, et määratud kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest tagatakse Eesti Advokatuuri poolt riigi kulul, ei tähenda kaitsealuse vabastamist õigusabi eest tasumisest.


Kohtualuse väidet, et tema kaitsja on oma ülesandeid mittekvaliteetselt täitnud, ei saa Riigikohus tagantjärele kontrollida ega AKKS § 39 lg 4 alusel tunnistada kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks kaitseõiguse tagamise printsiibi rikkumise tõttu.

3-1-1-112-98 PDF Riigikohus 10.11.1998

Tsiviilhageja õigused tsiviilhagi esitamisel peavad olema võrdselt tagatud tsiviilhagi otsustamisel nii kriminaalmenetluses (hagi rahuldamisel süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel) kui tsiviilkohtumenetluses (kriminaalmenetluse käigus hagi jätmisel läbivaatamiseks tsiviilmenetluse korras 3/4 KrMK § 270). Seetõttu on tsiviilhageja õiguste piiramine kriminaalmenetluses võrreldes tema õigustega hagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluses käsitatav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 4 mõttes.


Lähtudes menetlusosaliste võrdse kohtlemise põhimõttest on tsiviilhagejal analoogiliselt kannatanuga õigus kasutada esindaja abi tsiviilhagi esitamisel kriminaalmenetluses. Seetõttu tuleb kohtukulude hulka KrMK § 87 p 4 alusel lugeda nii füüsilisest kui juriidilisest isikust tsiviilhageja esindaja tasu.

Kokku: 4| Näitan: 1 - 4

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json