3-1-1-90-01
|
Riigikohus |
01.10.2001 |
|
Kohtus kriminaalasja arutamine ilma, et süüdistatav oleks selles süüdistuses eelnevalt kohtu alla antud, võib moodustada kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise AKKS § 39 lg 4 mõttes.
Kohtus kriminaalasja arutamine ilma, et süüdistatav oleks selles süüdistuses eelnevalt kohtu alla antud, kohtuniku allkirja puudumine tunnistaja ja kannatanu hoiatuslehel ning tõlgi hoiatuslehel, kohtuistungi protokollis arutatava kriminaalasja nimetuse ja kohtualuse sünniaja puudumine ning protokolli lõpu ebaadekvaatsus kohtu toimingute kajastamisel pärast kohtualuse viimase sõna ärakuulamist, võivad moodustada kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise AKKS § 39 lg 4 mõttes.
Enne liiklusseaduse jõustumist andis mootorsõiduki mõiste EV liiklusseadus, mille § 10 lg 2 kohaselt loeti mootorsõidukiks mootori jõul liikuvat sõidukit ja mootorsõidukiks ei loetud mootoriga jalgratast, mopeedi ega mootori jõul liikuvat rööbassõidukit. Kuna tramm on elekrtikontaktliiniga ühendatud tänavarööbassõiduk (st ei ole mootroi jõul liikuv rööbassõiduk) siis saab järeldada, et tramm kuulub üldmõiste �mootorsõiduk� alla.
|
| 3-1-1-24-01
|
Riigikohus |
13.03.2001 |
|
Isiku ametiisikuks olemine ei ole välistatud seetõttu, et riigiasutuse tegevus ei baseeru täiesti korrektsel õiguslikul alusel, kui asutus täidab faktiliselt talle riigi poolt pandud ja seadusest tulenevaid ülesandeid ning seal tehtud toimingutel on õiguslikud tagajärjed.
Kriminaalasja arutamisel ei ole kohtul õigust otsustada, kas isiku teos on haldusõiguserikkumise koosseis või mitte, sest haldusõiguserikkumine ei saa olla kriminaalasja arutamisel kohtuliku arutamise esemeks.
Kui ametiisiku poolt mootorsõiduki juhiloa ebaseadusliku väljaandmise või mootorsõiduki ebaseadusliku registreerimisega põhjustatakse suur varaline kahju või muu raske tagajärg isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele või riigi huvidele, siis on täidetud KrK § 162 koosseis ning vastavalt HÕS § 6 lg 2 sätestatule ei võeta ametiisikut sel juhul mitte haldus-, vaid kriminaalvastutusele.
Kuna kriminaalõiguslikult kaitstakse ka selliseid väärtusi, mis ei ole rahaliselt hinnatavad, siis tuleb vältimatult aktsepteerida kuriteo koosseisulise tunnusena mittevaralist kahju, mille hindamisel ei saa lähtuda samadest kriteeriumidest nagu varalise kahju hindamisel. Mittevaralise kahju olemasolu või selle puudumine, aga ka mittevaralise kahju kvantitatiivne mõõde on faktiküsimused, mis tuvastatakse kohtu poolt igal konkreetsel juhul eraldi, lähtudes sellest, kuivõrd ohtlik oli toimepandud tegu üldise õiglustunde ja ühiskonna õigusteadvuse seisukohast ning kuivõrd see kahjustas mingit seadusega kaitstud õigushüve.
Altkäemaksu eest teo tegemata jätmine või toimepanemine võib olla nii õigusvastane (ka kuritegu) kui ka õiguspärane. Oluline on vaid, et ametiisik tegutseb altkäemaksu eest oma volituste piires.
Altkäemaksu koosseisude puhul ei ole oluline altkäemaksu summa suurus (välja arvatud altkäemaksu andmisel suures ulatuses KrK § 164 lg 2 p 3 järgi). Summa suurus näitab vaid seda, kui odavalt või kallilt ametiisik end laseb ära osta.
Isiku kui ametiisiku seisund ei sõltu sellest, millal talle ametijuhendit tutvustatakse. Ka siis, kui ametijuhend ei ole tutvustamise ajaks veel ametlikult kinnitatud, kuid tööle asudes lepib isik selles fikseeritud tööülesannete täitmise kohustusega ja asub neid faktiliselt täitma, piisab sellest täielikult, et lugeda ta ametiisikuks.
|
| 3-1-1-81-00
|
Riigikohus |
29.08.2000 |
|
Teatavate ütluste lahknemine neist tõendeist, millele tuginedes kuriteosündmus kohtuotsusega tuvastatuks loetakse, ei tähenda alati valeütluste andmist. Kohtuotsuse vaidlustamata jätmine valeütlustes andmises süüdi mõistetud isiku poolt ei tõenda selle isiku süüd valeütluste andmises.
Ühes kriminaalasjas tehtud kohtuotsus või selle tõestatud ärakiri võib olla kasutatav tõendina muu dokumendi tähenduses teise kriminaalasja menetlemisel.
Isiku suhtes, kes arutatavas asjas on tunnistaja, ei ole kohus pädev otsustama, kas tema on toime pannud kuriteo.
|
| 3-1-1-113-97
|
Riigikohus |
18.11.1997 |
|
Kaitsjal, kes ei vaidlustanud kohtualluvust apellatsiooni korras, puudub õigus vaidlustada seda kassatsiooni korras.
Väljapressimise objektiks saab olla ka rendisuhe.
Omavoli objektiivse külje moodustab üksnes KrK §-s 188 kirjeldatud tegevus. Teise isiku poolt lepingu alusel vabatahtlikult antud raha vastuvõtmine ei ole omavoli.
Kohtu korraldava istungi pädevusse ei kuulu kuriteo kvalifikatsiooni muutmine.
Kui eeluurimisel esitatud süüdistus KrK § 142 lg 3 p-de 3 ja 4 järgi sisult oluliselt ei erine süüdistusest § 142 lg 2 p-de 3 ja 4 tunnustel, tohib kohtualust viimati tähendatud sätte järgi süüdi mõista ja kuna teisena tähendatud sätte sanktsioon on esimesena nimetatud sätte sanktsioonist kergem, tohib kohtualust süüdi mõista KrK § 142 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi kriminaalasja täiendavaks kohtueelseks uurimiseks saatmata.
|
Facebook
Twitter