3-1-1-128-02
|
Riigikohus |
16.12.2002 |
|
Formaalse erasüüdistuse algatamise avalduse puudumine kriminaalasja materjalide juures ei takista erasüüdistusasja menetlemist, sest kannatanu tahet teostada erasüüdistust võib kohus tuvastada ka teiste tõendite alusel. Puudub alus väita, et kannatanuna avalikku süüdistust toetanud isik ei toetaks erasüüdistust.
KrMK § 263 lg 1 p 3 kohaselt tuleb kohtuotsuse tegemisel muuhulgas lahendada küsimus, millises kriminaalseaduse paragrahvis, lõikes ja punktis on süüdlasele inkrimineeritud tegu ette nähtud. Vastavalt KrMK § 268 lg-le 4 tehakse õigeksmõistev kohtuotsus siis, kui ei ole tuvastatud kuriteosündmus või kui kohtualuse teos puudub kuriteokoosseis, samuti siis, kui ei ole tõendatud kohtualuse osavõtt kuriteo toimepanemisest. Formaalse erasüüdistuse algatamise avalduse puudumine kriminaalasja materjalide juures pole seega isiku õigeksmõistmise aluseks, sest kannatanu tahet teostada erasüüdistust võib kohus tuvastada ka teiste tõendite alusel. Puudub alus väita, et kannatanuna avalikku süüdistust toetanud isik ei toetaks erasüüdistust.
Kohtuotsuse motiveerivast osast peab selgelt nähtuma, millistele tõenditele rajanevad kohtu järeldused kohtualuse käitumise kohta esitatud süüdistuses. Vastasel korral on tegemist puudulikult motiveeritud kohtuotsusega.
|
| 3-1-1-103-02
|
Riigikohus |
23.10.2002 |
|
Vastavalt KrMK § 325 lg-s 1 sätestatule jõustub kohtuotsus kas apellatsioontähtaja möödumisel, kui apellatsioonkaebust- või protesti ei esitatud või siis ringkonnakohtu otsuse tegemisest, kui esimese astme kohtu otsust oli apellatsiooni korras vaidlustatud. KrMK § 325 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse seadusjõustumise kord ei vasta siiski faktilisele olukorrale ega ole kooskõlas teiste menetlusõiguslike sätetega. Menetlusõiguses üldaktsepteeritud arusaama kohaselt iseloomustab seadusjõustunud kohtuotsust eeskätt tema lõplikkus - võimatus ja lubamatus seda korralise kohtukaebe korras vaidlustada. Kuid vastavalt AKKS § 37 lg-s 1 sätestatule on võimalik ringkonnakohtu otsust vaidlustada ka kassatsiooni korras.
Kui kriminaalõiguse reformi tõttu on kriminaalasja menetluse käigus kriminaalseadus vahetunud, siis tuleb kriminaalõiguse teooria kohaselt karistus süüdimõistetule mõista selle kriminaalseaduse kohaselt, mis on tema suhtes soodsaim.
|
| 3-1-1-57-02
|
Riigikohus |
15.05.2002 |
|
Tühistades apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse AKKS § 30 lg 1 p 2 või lg 2 p 2 alusel, peab ringkonnakohtu lahendist olema üheselt arusaadav, kas esimese astme kohtu kohtuotsus tühistati täies ulatuses või osaliselt, samuti millises osas kohtuotsus tühistati ja millises osas jäeti see muutmata.
Kui esimese astme kohtu otsus on ringkonnakohtu otsusega tühistatud, tuleb asja uuel arutamisel käsitleda kohtualuste süüdistusi täielikult nii esimese astme kohtu otsusega süüdi- kui ka õigeksmõistmise osas.
Esimese astme kohtu kohtuotsuste õigsuse kontrollimise õigus on vaid ringkonnakohtutel ja Riigikohtul.
Kui kohtualune tunnistatakse süüdi KrMK § 215 lg-te 2 või 4 korras muudetud süüdistuse järgi, siis ei kuulu ta esialgses süüdistuses õigeksmõistmisele, vaid süüdistuse muutmine kajastatakse kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivas osas vastavalt KrMK § 274 lg-le 4.
Kui ka KrK mingite paragrahvide dispositsioonides ei kirjeldata kuriteo objektiivse külje tunnusena piinamist või teo piinaval viisil toimepanemist, ei tähenda see, et nendes paragrahvides kirjeldatud tegusid ei oleks võimalik toime panna piinaval viisil ehk piinates. Kui ei ole tuvastatud nendes paragrahvides kirjeldatud tegude eesmärk, kuid on tõendatud vägivallategude toimepanemine piinaval viisil, siis ei ole välistatud süüdistuse ümberkvalifitseerimine KrK § 114 järgi KrMK § 215 lg 4 alusel ja korras.
|
| 3-1-1-63-02
|
Riigikohus |
10.05.2002 |
|
Kohtuotsuse koopia antakse menetlusosalisele vaid tema soovil. Kohtuotsuse tegemise ajal vabaduses viibiv süüdimõistetu ei saa edasikaebamistähtaja möödalaskmist põhjendada talle kohtuotsuse ärakirja saatmatajätmisega.
|
| 3-1-1-85-00
|
Riigikohus |
10.10.2000 |
|
Kohtuotsust võib motiveerituks tunnistada ka juhul, kui tuginetud on üheleainsale tõendile, kuid tingimusel, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatuks lugemise motiveerimisel on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Siiski võib isiku süüditunnistamine vaid ühe tõendi alusel olla põhjendamatu kriminaalasja menetlemisel tekkinud ja kõrvaldamata jäänud kahtluste korral.
Ka riigikohus hindab tõendeid kooskõlas KrMK §-s 50 sätestatuga, vaatamata sellele, et tal puudub õigus tuvastada faktilisi asjaolusid.
|
| 3-1-1-46-00
|
Riigikohus |
11.04.2000 |
|
KrK § 164-2 (19. jaanuari 1995. a sõnastuses)on kohaldatav ka mittevaralise kahju põhjustamisel ja mittevaralise tulu saamisel.
KrK § 161 ja § 164-2 on üld- ja erinormi vahekorras. Isiku käitumises KrK §-s 164-2 ettenähtud kuriteokoosseisu puudumisel võib ta vastutada § 161 järgi. Ka teisena nimetatud paragrahvis ettenähtud oluline kahju võib olla nii varaline kui ka mittevaraline.
Ringkonnakohtul tuleb võtta seisukoht süüdistaja ja kaitsja nendegi väidete suhtes, et esimese astme kohtu otsuses sisalduvad järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele, samuti märkida ringkonnakohtu poolt tuvastatuks loetud faktilised asjaolud, mille põhjal jõuti kuriteokoosseisu esinemise osas esimese astme kohtust erinevale järeldusele.
|
| 3-1-3-6-00
|
Riigikohus |
11.04.2000 |
|
Tunnistajate ütluste arvestamata jätmine kohtu poolt põhjusel, et need on olnud vastuolulised, ilma ütluste vastuolulisust kohtuotsuses konkretiseerimata, on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 3 p 7 alusel.
KrMK §-st 326 tuleneb, et juhul kui kohtus arutatava kriminaalasja menetlusese seostub menetlusesemega teises kriminaalasjas, milles tehtud kohtuotsus on jõustunud, ei tohi hiljem tehtavas kohtuotsuses jätta arvestamata varem tehtud kohtuotsusega tuvastatut vaatamata sellele, et seda võib käsitada KrMK §-ga 50 kehtestatud tõendite vaba hindamise põhimõtte piiramisena.
|
| 3-1-1-33-00
|
Riigikohus |
07.03.2000 |
|
KrMk § 273 kohaselt ei pea kohtuotsuse sissejuhatavas osas märkima kohtuistungite toimumise aegu.
|
| 3-1-1-6-00
|
Riigikohus |
18.01.2000 |
|
Kohtualuse süüdistamisel mitmes kuriteos tuleb kohtuotsuses näidata, milline KrK säte millise õigusvastase teo hõlmab.
Prokuöripoolne süüdistuse muutmine alles kohtuliku vaidluse käigus ei ole kooskõlas KrMK §-ga 215.
Juhul kui ebaseaduslik metsaraie pandi toime enne uue Metsaseaduse jõustumist 9. jaanuaril 1999, on kohtuotsuses tarvis näidata, kas süüdlase kriminaalvastutuse alus on uue seaduse tõttu ära langenud või püsima jäänud.
|
| 3-1-1-24-99
|
Riigikohus |
09.03.1999 |
|
Süüdimõistev kohtuotsus KrK § 148-1 lg 3 tunnustel on vajalikul määral motiveerimata, kui sellest ei nähtu, mis ajal oli süüdimõistetu vastutav vastava ettevõtte maksude tasumata jätmise eest, maksude mittemaksmist millise aja kestel talle süüks arvatakse, millised teod ja millal on ta pärast halduskaristuse kohaldamist toime pannud ning millega on tema süü nendes tegudes tõendatud, samuti see, milliste tõendite alusel on loetud tuvastatuks süüdimõistetu tahtlus makse mitte maksta ja et talle oli panga poolt pandud kohustus vastutada maksuameti vastava ettekirjutuse täitmata jätmise eest.
KrK § 148-1 lg 3 kehtestab kriminaalvastutuse maksude mittetähtaegse tasumise või tasumata jätmise ning panga poolt maksuameti esitatud maksude sundsissenõudmise ettekirjutuse ebaõige täitmise või täitmata jätmise eest selleks kohustatud pädeva ametiisiku poolt, kui see toimus tahtlikult või kui samasuguse rikkumise eest oli süüdlase suhtes kohaldatud halduskaristust. Seega ei või isikut võtta kriminaalvastutusele sama teo eest, mille eest teda on juba karistatud halduskorras. Samuti tuleb kohtuotsuses näidata tõendid, millega on kohtualuse süü nende tegude toimepanemises tõendatud.
|
| 3-1-1-10-99
|
Riigikohus |
02.02.1999 |
|
Isiku süüdimõistmisel kuritahtlikus huligaansuses tuleb kohtuotsuses näidata, milliste tunnuste tõttu isiku käitumine moodustab kuritahtliku huligaansuse ja milliste tõenditega iga tunnus loetakse tõendatuks.
Püstoli olemasolu ja selle asukoha avaldamine pärast politseitöötaja korraldust relv ja laskemoon politseisse tuua ei ole tulirelva ja laskemoona vabatahtlik äraandmine KrK § 207 lg 4 mõistes olenemata äraandmise vormistamise viisist.
Kohtualuse poolt oma ütluste muutmine ja enda kaitseks uute versioonide esitamine, sealhulgas süü osaline omaksvõtt ei ole uued tõendid, millele apellatsioonikohus ei või AKKS § 8 lg 2 kohaselt tugineda.
|
| 3-1-1-91-98
|
Riigikohus |
15.09.1998 |
|
Kui kannatanu taotlusel algatatud kriminaalasjas on süüdlane kohtu alla antud avalikõiguslikus süüdistuses, siis ei ole tema süüditunnistamiseks nn. erasüüdistusasjas vaja ei kannatanu uut sellekohast avaldust ega eraldi kriminaalasja algatamist selle kuriteo kohta.
Mõistes isiku õigeks selles kuriteos, mille toimepanemise eest oli ta kohtu alla antud, peab kohus otsustama, kas selle isiku teos on mõne teise kuriteo koosseis.
Kuriteoasjades, mille tagajärjel kannatanu suri, on kannatanu õigused kannatanu lähedastel sugulastel ja kannatanuks tunnistatakse vastavalt kokkuleppele kas üks või kõik lähedased sugulased, kui nad seda nõuavad.
|
| 3-1-3-16-98
|
Riigikohus |
08.09.1998 |
|
Kuritegude ideaalkonkurentsiga on tegemist juhtudel, kus süüdlane paneb ühe teoga toime enam kui ühe KrK erinevate paragrahvide dispositsioonides kirjeldatud kuriteo. Sealjuures kuritegude objektiivne külg on ühine, kuid kuriteo objekt ja eriti subjektiivne külg on ideaalkonkurentsi moodustavatel kuritegudel erinev.
Isiku süüdimõistmisel kuritegude ideaalkonkurentsi moodustavate kuritegude eest on vajalik tuvastada kõikide konkurentsi kuuluvate kuritegude koosseis kõikide kuriteokoosseisu elementide järgi. Nimetatud nõude eiramise tulemuseks võib olla motiveerimata kohtuotsus.
KrK §-s 144 sätestatud kuritegu on võimalik toime panna nii otsese kui kaudse tahtlusega.
|
| 3-1-1-72-98
|
Riigikohus |
02.06.1998 |
|
Kui tõendite kontrollimisega pole kohtutel võimalik kriminaalasjas vastuolusid kõrvaldada, tuleb kohtualune talle esitatud süüdistuses õigeks mõista.
Ringkonnakohus, jõudnud tõendite hindamisel esimese astme kohtu hinnangust vastupidisele seisukohale, peab motiveerima ka seda, miks ta tunnistab esimese astme kohtu hinnangu tõenditele ebaõigeks.=Kohtuotsusega tuvastatuks loetud asjaolud ei tohi olla vastuolus.
|
| 3-1-3-14-98
|
Riigikohus |
26.05.1998 |
|
Eelvangistuses viibitud aeg arvestatakse süüdlasele mõistetud karistuse tähtaja hulka.
Süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas tuleb ära näidata süüdimõistetule ärakandmisele kuuluv lõplik karistus.
|
| 3-1-1-34-98
|
Riigikohus |
03.03.1998 |
|
Eksperdi ülekuulamisel saadud vastused ei ole tõendiks KrMK § 48 lg 2 mõttes.
Tühistades esimese astme kohtu süüdimõistva otsuse ja mõistes kohtualuse talle inkrimineeritavas kuriteos samade tõendite alusel õigeks, peab ringkonnakohus oma otsuses märkima motiivid, miks ta ei arvesta kõigi nende tõenditega, millest lähtudes esimese astme kohus kohtualuse süüdi mõistis.
Kui esimese astme kohus ja ringkonnakohus hindavad kriminaalasjas tõendeid nii, et ühel juhul mõistetakse kohtualune nende alusel süüdi, teisel juhul õigeks, peab ringkonnakohus eriti hoolikalt täitma kriminaalasja arutamise igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse nõuet.
|
| 3-1-1-12-98
|
Riigikohus |
20.01.1998 |
|
Kohtuotsuses ei piisa tõendite loetlemisest, mille põhjal kohtualuse süüdiolek talle inkrimineeritud kuriteos tuvastatuks loetakse, vaid on tarvis näidata, milline tõend kuriteo millise tunnuse esinemist kinnitab.
Ringkonnakohus, mõistes esimese astme kohtu poolt õigeksmõistetu süüdi seetõttu, et hindab kogutud tõendeid teistmoodi kui neid hindas esimese astme kohus, peab kohtuotsuses täpselt näitama, milles seisnes esimese astme kohtu viga tõendite hindamisel ja milline on tõendite õige hinnang. Vajaduse korral tuleb esimese astme kohtus uuritud tõendid ringkonnakohtul üle kontrollida.
|
| 3-1-1-11-98
|
Riigikohus |
20.01.1998 |
|
Ringkonnakohus tohib esimese astme kohtu poolt kuriteokatses süüdimõistetut süüdi mõista lõpuleviidud kuriteos vaid vastava apellatsioonprotesti (-kaebuse) esitamisel.
Kohtuotsuse kirjeldavmotiveeriv osa ja resolutiivosa peavad olema kooskõlas. Isiku süüdimõistmine lõpuleviidud kuriteos, kui kohtuotsuse kirjeldavmotiveerivas osas kirjutatu kohaselt pandi toime kuriteokatse, on nimetatud nõude eiramine.
|
| 3-1-1-13-98
|
Riigikohus |
20.01.1998 |
|
Kohtualusele mõistetud karistuse motiveermata jätmine on KrMK § 264 p-s 5 sätestatud nõude eiramine ja kohtuotsuse tühistamise alus.
Konkreetse isiku suhtes tekkinud kättemaksumotiivi realiseerimine teiste isikute suhtes, kes füüsilise vägivalla kasutamiseks nende kallal ei olnud mingit põhjust andnud, samuti oma kaaslase soodustamine sekkumaks konflikti lahendamisse kõrvaliste isikute elu ja tervist ohustava vägivallaga võib moodustada kuritahtliku huligaansuse.
|
| 3-1-1-8-98
|
Riigikohus |
13.01.1998 |
|
Juhul kui kohtualune on olnud eelvangistuses, tuleb kohtuotsuses peale karistuse tähtaja ja eelvangistusaja näidata ka ärakandmisele kuuluv lõplik karistus.
Tingimisi süüdimõistetu suhtes, kes katseaja kestel paneb toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega, ei ole vabadusekaotuse tingimuslik mittekohaldamine uuesti lubatav.
|
Facebook
Twitter