3-1-1-24-99
|
Riigikohus |
09.03.1999 |
|
Süüdimõistev kohtuotsus KrK § 148-1 lg 3 tunnustel on vajalikul määral motiveerimata, kui sellest ei nähtu, mis ajal oli süüdimõistetu vastutav vastava ettevõtte maksude tasumata jätmise eest, maksude mittemaksmist millise aja kestel talle süüks arvatakse, millised teod ja millal on ta pärast halduskaristuse kohaldamist toime pannud ning millega on tema süü nendes tegudes tõendatud, samuti see, milliste tõendite alusel on loetud tuvastatuks süüdimõistetu tahtlus makse mitte maksta ja et talle oli panga poolt pandud kohustus vastutada maksuameti vastava ettekirjutuse täitmata jätmise eest.
KrK § 148-1 lg 3 kehtestab kriminaalvastutuse maksude mittetähtaegse tasumise või tasumata jätmise ning panga poolt maksuameti esitatud maksude sundsissenõudmise ettekirjutuse ebaõige täitmise või täitmata jätmise eest selleks kohustatud pädeva ametiisiku poolt, kui see toimus tahtlikult või kui samasuguse rikkumise eest oli süüdlase suhtes kohaldatud halduskaristust. Seega ei või isikut võtta kriminaalvastutusele sama teo eest, mille eest teda on juba karistatud halduskorras. Samuti tuleb kohtuotsuses näidata tõendid, millega on kohtualuse süü nende tegude toimepanemises tõendatud.
|
| 3-1-1-10-99
|
Riigikohus |
02.02.1999 |
|
Isiku süüdimõistmisel kuritahtlikus huligaansuses tuleb kohtuotsuses näidata, milliste tunnuste tõttu isiku käitumine moodustab kuritahtliku huligaansuse ja milliste tõenditega iga tunnus loetakse tõendatuks.
Püstoli olemasolu ja selle asukoha avaldamine pärast politseitöötaja korraldust relv ja laskemoon politseisse tuua ei ole tulirelva ja laskemoona vabatahtlik äraandmine KrK § 207 lg 4 mõistes olenemata äraandmise vormistamise viisist.
Kohtualuse poolt oma ütluste muutmine ja enda kaitseks uute versioonide esitamine, sealhulgas süü osaline omaksvõtt ei ole uued tõendid, millele apellatsioonikohus ei või AKKS § 8 lg 2 kohaselt tugineda.
|
| 3-1-3-16-98
|
Riigikohus |
08.09.1998 |
|
Kuritegude ideaalkonkurentsiga on tegemist juhtudel, kus süüdlane paneb ühe teoga toime enam kui ühe KrK erinevate paragrahvide dispositsioonides kirjeldatud kuriteo. Sealjuures kuritegude objektiivne külg on ühine, kuid kuriteo objekt ja eriti subjektiivne külg on ideaalkonkurentsi moodustavatel kuritegudel erinev.
Isiku süüdimõistmisel kuritegude ideaalkonkurentsi moodustavate kuritegude eest on vajalik tuvastada kõikide konkurentsi kuuluvate kuritegude koosseis kõikide kuriteokoosseisu elementide järgi. Nimetatud nõude eiramise tulemuseks võib olla motiveerimata kohtuotsus.
KrK §-s 144 sätestatud kuritegu on võimalik toime panna nii otsese kui kaudse tahtlusega.
|
| 3-1-1-72-98
|
Riigikohus |
02.06.1998 |
|
Kui tõendite kontrollimisega pole kohtutel võimalik kriminaalasjas vastuolusid kõrvaldada, tuleb kohtualune talle esitatud süüdistuses õigeks mõista.
Ringkonnakohus, jõudnud tõendite hindamisel esimese astme kohtu hinnangust vastupidisele seisukohale, peab motiveerima ka seda, miks ta tunnistab esimese astme kohtu hinnangu tõenditele ebaõigeks.=Kohtuotsusega tuvastatuks loetud asjaolud ei tohi olla vastuolus.
|
| 3-1-1-34-98
|
Riigikohus |
03.03.1998 |
|
Eksperdi ülekuulamisel saadud vastused ei ole tõendiks KrMK § 48 lg 2 mõttes.
Tühistades esimese astme kohtu süüdimõistva otsuse ja mõistes kohtualuse talle inkrimineeritavas kuriteos samade tõendite alusel õigeks, peab ringkonnakohus oma otsuses märkima motiivid, miks ta ei arvesta kõigi nende tõenditega, millest lähtudes esimese astme kohus kohtualuse süüdi mõistis.
Kui esimese astme kohus ja ringkonnakohus hindavad kriminaalasjas tõendeid nii, et ühel juhul mõistetakse kohtualune nende alusel süüdi, teisel juhul õigeks, peab ringkonnakohus eriti hoolikalt täitma kriminaalasja arutamise igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse nõuet.
|
| 3-1-1-12-98
|
Riigikohus |
20.01.1998 |
|
Kohtuotsuses ei piisa tõendite loetlemisest, mille põhjal kohtualuse süüdiolek talle inkrimineeritud kuriteos tuvastatuks loetakse, vaid on tarvis näidata, milline tõend kuriteo millise tunnuse esinemist kinnitab.
Ringkonnakohus, mõistes esimese astme kohtu poolt õigeksmõistetu süüdi seetõttu, et hindab kogutud tõendeid teistmoodi kui neid hindas esimese astme kohus, peab kohtuotsuses täpselt näitama, milles seisnes esimese astme kohtu viga tõendite hindamisel ja milline on tõendite õige hinnang. Vajaduse korral tuleb esimese astme kohtus uuritud tõendid ringkonnakohtul üle kontrollida.
|
| 3-1-1-82-97
|
Riigikohus |
02.09.1997 |
|
Elamispinnalt väljatõstmise ainsaks seaduslikuks aluseks on jõustunud kohtuotsus. Selle puudumisel on väljatõstmine omavoliline ja ebaseaduslik.
Elamispinnalt ebaseaduslik väljatõstmine võib olla KrK erisättes ette nähtud omavoli erijuhtum.
Kui kohus on KrK § 133 kohaldamist põhjendanud, puudub vajadus motiveerida seda, miks kohtualuse tegevus ei moodusta muud kuritegu.
Elamispinnalt ebaseaduslik väljatõstmine võib olla omavoli erijuhtum, mis KrK -s on ette nähtud erisättes.
|
| 3-1-1-76-97
|
Riigikohus |
12.08.1997 |
|
Alus ringkonnakohtu otsuse muutmiseks puudub, kui kohus on nõuetekohaselt uurinud ja kogumis hinnanud kõiki tõendeid ning veenvalt motiveerinud esimese astme kohtu järelduste mittevastavust faktilistele asjaoludele.
|
| 3-1-1-72-96
|
Riigikohus |
11.06.1996 |
|
AKKS § 64 p-s 1 peetakse silmas kohtu õiguslike järelduste mittevastavust faktilistele asjaoludele. Ringkonnakohtu järeldusena esitatud hinnang tõendamiseseme asjaolude tuvastatuse kohta on kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise alus vaid juhul, kui ringkonnakohtu otsuses puuduvad sellise hinnangu motiivid. Peab ju ringkonnakohus motiveerima, miks ta hindab tõendeid esimese astme kohtust erinevalt.
|
| 3-1-1-68-96
|
Riigikohus |
04.06.1996 |
|
Ringkonnakohtu poolne esimese astme kohtu otsuse motiveerimata tühistamine lõpliku karistuse mõistmise ja lõpliku karistuse vähendamise osas on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine.
|
| 3-1-1-45-96
|
Riigikohus |
07.05.1996 |
|
Kui ringkonnakohus tunnistab kohtualuse süüdi raskemas kuriteos, kui seda tegi esimese astme kohus, peab ta karistuse muutmata jätmist motiveerima.
|
| 3-1-1-18-96
|
Riigikohus |
13.02.1996 |
|
Ringkonnakohus peab motiveerima, miks ta süüdistuse formulatsioonist tulenevalt annab faktilistele asjaoludele teistsuguse hinnangu, kui seda tegi esimese astme kohus.
Kohtuotsuses tuleb vältida vastuolusid
Ringkonnakohus peab motiveerima, miks ta süüdistuse formulatsioonist tulenevalt annab faktilistele asjaoludele teistsuguse hinnangu, kui seda tegi esimese astme kohus. Kohtuotsuses tuleb vältida vastuolusid
Kohtuotsuses tuleb vältida vastuolusid
|
| 3-1-1-5-96
|
Riigikohus |
30.01.1996 |
|
Ringkonnakohus peab oma otsuses motiveerima, miks ta ei pea usaldusväärseks nende tunnistajate ütlusi, millele on rajatud esimese astme kohtu otsus, kaasa arvatud ütlused, mida andnud isikute ülekuulamist ringkonnakohtu istungil ei peetud vajalikuks.
|
Facebook
X.com