/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 4| Näitan: 1 - 4

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-128-02 PDF Riigikohus 16.12.2002

Formaalse erasüüdistuse algatamise avalduse puudumine kriminaalasja materjalide juures ei takista erasüüdistusasja menetlemist, sest kannatanu tahet teostada erasüüdistust võib kohus tuvastada ka teiste tõendite alusel. Puudub alus väita, et kannatanuna avalikku süüdistust toetanud isik ei toetaks erasüüdistust.


KrMK § 263 lg 1 p 3 kohaselt tuleb kohtuotsuse tegemisel muuhulgas lahendada küsimus, millises kriminaalseaduse paragrahvis, lõikes ja punktis on süüdlasele inkrimineeritud tegu ette nähtud. Vastavalt KrMK § 268 lg-le 4 tehakse õigeksmõistev kohtuotsus siis, kui ei ole tuvastatud kuriteosündmus või kui kohtualuse teos puudub kuriteokoosseis, samuti siis, kui ei ole tõendatud kohtualuse osavõtt kuriteo toimepanemisest. Formaalse erasüüdistuse algatamise avalduse puudumine kriminaalasja materjalide juures pole seega isiku õigeksmõistmise aluseks, sest kannatanu tahet teostada erasüüdistust võib kohus tuvastada ka teiste tõendite alusel. Puudub alus väita, et kannatanuna avalikku süüdistust toetanud isik ei toetaks erasüüdistust.


Kohtuotsuse motiveerivast osast peab selgelt nähtuma, millistele tõenditele rajanevad kohtu järeldused kohtualuse käitumise kohta esitatud süüdistuses. Vastasel korral on tegemist puudulikult motiveeritud kohtuotsusega.

3-1-1-91-98 PDF Riigikohus 15.09.1998

Kui kannatanu taotlusel algatatud kriminaalasjas on süüdlane kohtu alla antud avalikõiguslikus süüdistuses, siis ei ole tema süüditunnistamiseks nn. erasüüdistusasjas vaja ei kannatanu uut sellekohast avaldust ega eraldi kriminaalasja algatamist selle kuriteo kohta.


Mõistes isiku õigeks selles kuriteos, mille toimepanemise eest oli ta kohtu alla antud, peab kohus otsustama, kas selle isiku teos on mõne teise kuriteo koosseis.


Kuriteoasjades, mille tagajärjel kannatanu suri, on kannatanu õigused kannatanu lähedastel sugulastel ja kannatanuks tunnistatakse vastavalt kokkuleppele kas üks või kõik lähedased sugulased, kui nad seda nõuavad.

3-1-1-118-97 PDF Riigikohus 25.11.1997

Tuvastanud, et kohtualuse teos puuduvad selle kuriteo tunnused, mille toimepanemises teda süüdistatakse, on kohtul tarvis otsustada, kas isiku käitumine vastab mõne muu kuriteo tunnustele ja kui vastab, kas teda on võimalik selles kuriteos süüdi tunnistada KrMK § 215 sätteid kohaldamata.


Kui kohtuotsuses ei ole täpselt märgitud, millises süüdistuses kohtualune on süüdi, millises aga õigeks mõistetud, võib see olla kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine.

III-1/1-87/95 PDF Riigikohus 28.11.1995

Kokku: 4| Näitan: 1 - 4

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json