/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 13| Näitan: 1 - 13

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-3-9-02 PDF Riigikohus 02.12.2002

Vastavalt KrMK §-s 337_3 sätestatule võib kohtuotsuse teinud või seda täitev kohus kohtuotsuse täitmise staadiumis lahendada ka seaduses reguleerimata küsimusi. Eesti kriminaalmenetluse seaduses on reguleerimata, kuidas peaks Eesti kohtu otsuse resolutiivosas olema fikseeritud karistuse kandmise aja algus juhtudel, mil süüdimõistetu oli Eestile välja antud vaid kohtuliku arutamise ajaks. Samuti on reguleerimata see, kuidas peaks kirjeldatud olukorras toimuma kohtuotsuse täitmisele pööramine.

3-1-1-54-01 PDF Riigikohus 18.05.2001

Tahtlik mittetäitmine väljendub selles, et süüdlasel on võimalus kohtuotsust täita, kuid ta hoidub sellest tahtlikult kõrvale.


Isiku kriminaalvastutusele võtmine võlanõude mittetäitmise eest on äärmuslik abinõu. Kriminaalvastutus tsiviilnõude mittetäitmise eest saab järgneda üksnes siis, kui on tõendatud, et isikul on vara, kuid sellest hoolimata ei täida ta tahtlikult kohtuotsust.

3-1-1-48-01 PDF Riigikohus 10.05.2001

Juhiluba, kui juhtimisõigust tõendav dokument saab tõendada juhtimisõiguse olemasolu vaid isikul, kellelt juhtimisõigust ei ole ära võetud.


HÕS § 346 vastavalt tuleb mootorsõiduki juht lugeda juhtimisõiguse kaotanuks temalt juhtimisõiguse äravõtmise otsuse tegemise hetkest. Sellest tulenevalt on isikul, kelle suhtes juhtimisõiguse äravõtmist kohaldati, keelatud juhtida mootorsõidukit hetkest, mil ta sai otsusest teada, olenemata sellest kas ta soovib seda vaidlustada või mitte.

Karistusotsuse vaidlustamine peatab HÕS § 273 kohaselt küll selle täitmise, kuid ei taasta äravõetud juhtimisõigust.


TMS § 82 kohaselt kuulub eriõiguste äravõtmise otsus täitmisele täitevosakonna vahenduseta. Otsuse mittetäitmise eest kannab süüdlane kriminaalvastutust. See tähendab, et mootorsõiduki juhtimise keeldu on karistatu kohustatud täitma ka juhul, kui karistusotsust ei ole täitmisele pööratud ja tal on juhiluba kui dokument veel enda käes. Juhiluba kui juhtimisõigust tõendav dokument saab tõendada juhtimisõiguse olemasolu vaid isikul, kellelt juhtimisõigust ei ole ära võetud.

3-1-1-14-01 PDF Riigikohus 20.02.2001

Erikaebust või -protesti saab Riigikohtule esitada ka nende määruste peale, mille ringkonnakohus on teinud AKKS § 69 loetletud küsimustes.


Kohtuotsuse täitmisel ilmnenud kahtlusi ja ebaselgusi võib kohus lahendada ka omal initsiatiivil. Trükivigu võib kohtulahendis parandada KrMK § 336 lg-s 1 ettenähtud korras, teistmis- või kohtuvigade parandamise menetlus ei ole selleks nõutav.

3-1-1-2-01 PDF Riigikohus 19.01.2001

Süüdimõistetu mittekutsumine ringkonnakohtu istungile ja selle selgitamata jätmine, kas ta kaitsjat soovib, on tunnistatav kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks AKKS § 39 lg 4 mõttes.


Juhul kui isikule mõistetud karistus KrK §-de 139 ja 140 järgi on Riigikohtu poolt muutmata jäetud, süüdimõistmine KrK § 141 järgi aga tühistatud kuriteokoosseisu puudumise tõttu, siis ringkonakohtu poolsel süüdistuse mahu suurendamisel KrK §-de 139 ja 140 järgi varem § 141 alusel inkrimineeritu arvel puudub kohtul õigus kohe raskendada karistust §-de 139 ja 140 järgi. Kõigepealt tuleb KrK § 40 lg-st 1 juhindudes mõista karistus nende kuritegude eest, mis täiendavalt loetakse hõlmatuks §-dega 139 ja 140, seejärel aga, kuna karistus teiste KrK §-de 139 ja 140 järgi kvalifitseeritud kuritegude eest on jõustunud, mõista lõplik karistus § 40 lg 3 alusel. See ei tohi olla raskem varem § 141 järgi mõistetud karistusest.


Kandmisele kuuluva karistusaja kohtuotsuses väiksemana näitamine, mis on tingitud eelvangistusaja ebaõigest arvestamisest, ei ole parandatav KrMK § 336 korras tehtava määrusega.

3-1-1-103-00 PDF Riigikohus 07.12.2000
KrK
PS

Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest halduskaristusega isiku süüdimõistmine samasuguse rikkumise eest KrK § 204 lg 3 järgi ei tühista tema halduskaristust.


KrK § 176-2 ettenähtud kuritegu eeldab üksnes täitmisele pööratud kohtuotsuse mittetäitmist. Tuleb aga arvestada, et KrMK § 329 lg-s 3 esitatu ei kehti teataval ametikohal töötamisel või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse, samuti riiklike teenetemärkide kandmise õiguse äravõtmist ettenägeva kohtuotsuse täitmisele pööramise suhtes. Need kohtuotsused pööratakse täitmisele täitevosakonna vahenduseta, samuti muude asutuste abita; neid karistusi viivad täide süüdimõistetud ise, kes vaatamata eelesitatule võivad kanda kriminaalvastutust KrK § 176-2 järgi.

3-1-3-14-00 PDF Riigikohus 07.11.2000

Juhul kui kahju põhjustaja ei tagasta omanikult äravõetud vara samas seisundis kui enne kuritegu või ei asenda samaväärsega, tuleb äravõetud vara väärtus hüvitada rahaga sellises summas, mis võimaldab kannatanul endal soetada äravõetud varaga samaväärne vara, arvestades vara turuhinda kohtuotsuse teegemise ajal.

3-1-3-6-99 PDF Riigikohus 23.03.1999
KrK
PS

Kohtuistungile, kus arutatakse mitme kohtuotsuse täitmisele pööramist, tuleb etapeerida seda taotlev vanglas viibiv süüdimõistetu.


Aavaldus kohtuvigade parandamiseks, mis on esitatud Põhiseadusest tuleneva isiku põhiõiguse rikkumise kohta, võidakse läbi vaadata AKKS § 77-7 lg-s 1 sätestatud tähtaega arvestamata.Avaldus kohtuvigade parandamiseks on selles osas, milles pole näidatud avalduse esitamise alust (aluseid) põhjendamata ja ei kuulu läbivaatamisele.

3-1-3-25-98 PDF Riigikohus 27.10.1998

KrMK §-s 336 sätestatud lihtsustatud menetluskorras võimaldatakse lahendada vaid kohtuotsuse täitmisega seotud küsimusi ning nimetatud menetluskord omab üksnes täpsustavat või täiendavat iseloomu.


Jõustunud kohtuotsusega määratud karistuse kandmise aja algust tohib muuta üksnes kohtuvigade parandamise korras, mitte aga KrMK § 336 alusel tehtava määrusega.


KrMK § 336 lgss 5 sätestatud nõude eiramine on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 4 mõistes.

3-1-3-21-97 PDF Riigikohus 03.06.1997

Kohtuotsus loetakse täitmisele pööratuks kohtuotsuse ärakirja saatmisega kohtuotsust täitvale asutusele. KrK § 54 lg-s 1 nimetatud süüdimõistva kohtuotsuse täitmise aegumise tähtaeg hakkab kulgema sellest ajast, mitte aga kohtuotsuse jõustumisest.

3-1-3-32-96 PDF Riigikohus 17.12.1996

Lõpliku karistuse mõistmisel tehtud viga kohtuotsuses ei ole vea teinud kohus õigustatud kõrvaldama oma määrusega KrMK § 336 lg 1 alusel.

III-1/3-46/95 PDF Riigikohus 28.11.1995
III-1/3-45/95 PDF Riigikohus 28.11.1995

Kokku: 13| Näitan: 1 - 13

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json