Kohtulahendite liigitus

Kokku: 19| Näitan: 1 - 19

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
3-1-3-13-03 PDF Riigikohus 06.01.2004
AKKS-s sätestatud teistmis- ja kohtuvea parandamise alused sisaldavad Eesti kohtute tuvastatavaid aluseid jõustunud kohtulahendite taasläbivaatamiseks. Teistmis- ja kohtuvea parandamise aluste laiendav tõlgendamine ei võimalda pärast Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust kriminaalasja uuesti läbi vaadata.
3-1-3-10-02 PDF Riigikohus 17.03.2003
Süüdimõistetu kaebuse menetlemiseks puudub AKKS järgi menetluslik alus. Kaebust ei saa käsitleda teistmis- ega kohtuvigade parandamise avaldusena. Oluline pole siiski mitte niivõrd tähtaeg, kuivõrd kaebuse esitamise alused. Tema kaebuses sisaldub soov kergendada oma karistust, sest karistuse kandmise ajal toimunud karistusõiguse reform alandas varguse eest ettenähtud vanglakaristuse alam- ja ülemmäära. Kohus leiab, et süüdimõistetul pole kasutada tõhusat menetlust oma põhiõiguse kaitseks. Seda asjaolu, kaalul olevaid põhiõigusi ja kantud karistuse kestust arvestades ei leia kohus õigustusi jätta kaebus sisuliselt menetlemata. Kohus võtab arvesse ka vajadust anda kohtutele selged juhised, kuidas samasuguseid juhtumeid lahendada.
3-1-1-32-03 PDF Riigikohus 04.03.2003
3-1-3-2-03 PDF Riigikohus 04.03.2003
Lihtmenetluse spetsiifikat arvestades ei saa teatud piiratud juhtudel välistada kohtuvigade parandamist lihtmenetluse raames tehtud maa- või linnakohtu otsuses. Juhul, mil lihtmenetluses tehtud kohtuotsuse tegemisel ei ole arvestatud tingimustega, mille pinnalt on kannatanu, tsiviilhageja ja tsiviilkostja lihtmenetlusega nõustunud, tagada nendele menetlusosalistele õigus kohtuvigade parandamise avalduse esitamiseks maa- või linnakohtu otsuse peale.
3-1-3-16-01 PDF Riigikohus 16.10.2001
Kooskõlas AKKS § 777 lg-s 1 sätestatule võib kohtuvigade parandamise avaldust esitada ühe aasta jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest. Riigikohus on aga seisukohal, et juhtudel, mil tuvastatakse isiku põhiõiguste rikkumine kriminaalmenetluses, ei saa prevaleerivad olla mitte kohtuvigade parandamise menetlusõiguslikud piirangud, vaid lähtuda tuleb põhiõiguste rikkumise heastamise vajadusest.
3-1-3-4-01 PDF Riigikohus 07.03.2001
Avaldus kohtuvigade parandamiseks, mis on esitatud seoses Põhiseadusest tuleneva isiku põhiõiguse rikkumisega, võidakse läbi vaadata AKKS § 77_7 lg-s 1 sätestatud tähtaega arvestamata ka postuumselt.
3-1-3-11-99 PDF Riigikohus 08.06.1999
PS
KrK
3-1-3-6-99 PDF Riigikohus 23.03.1999
KrK
PS
Aavaldus kohtuvigade parandamiseks, mis on esitatud Põhiseadusest tuleneva isiku põhiõiguse rikkumise kohta, võidakse läbi vaadata AKKS § 77-7 lg-s 1 sätestatud tähtaega arvestamata.Avaldus kohtuvigade parandamiseks on selles osas, milles pole näidatud avalduse esitamise alust (aluseid) põhjendamata ja ei kuulu läbivaatamisele.
3-1-3-2-99 PDF Riigikohus 02.02.1999
KrK
Jõudnud kohtuistungil seisukohale, et kõne alla võib tulla kohtualuse poolt toime pandud kuriteo ümberkvalifitseerimine karmimat karistust ettenägeva KrK eriosa paragrahvi järgi, võib prokurör kasutada talle KrMK § 215 lg 2 antud õigust, mitte aga pärast tühistamist kohtuvea parandamise korras. AKKS § 77-7 kohaldamine eeldab kohtu tehtud viga.
3-1-3-25-98 PDF Riigikohus 27.10.1998
Jõustunud kohtuotsusega määratud karistuse kandmise aja algust tohib muuta üksnes kohtuvigade parandamise korras, mitte aga KrMK § 336 alusel tehtava määrusega.
3-1-3-3-98 PDF Riigikohus 27.01.1998
Erandlikult on Riigikohus pidanud võimalikuks kohtuvigade parandamise korras menetleda ebaseaduslikku kohtumäärust, millega on rikutud isiku põhiõigust - õigust vabadusele.
3-1-3-4-98 PDF Riigikohus 27.01.1998
Erandlikult on Riigikohus pidanud võimalikuks kohtuvigade parandamise korras menetleda ebaseaduslikku kohtumäärust, millega on rikutud isiku põhiõigust - õigust vabadusele.
3-1-3-32-97 PDF Riigikohus 16.12.1997
Riigikohtu poolt kassatsiooni korras läbi vaadatud kriminaalasi ei kuulu enam läbivaatamisele kohtuvea parandamiseks.
3-1-3-30-97 PDF Riigikohus 28.10.1997
Kohtumäärusi, mille vaidlustamine erikaebe korras ei ole võimalik, saab vaidlustada kriminaalasja kui terviku suhtes tehtud lahendi apelleerimise või kasseermise teel. Teatavatel juhtudel on kohtumäärus vaidlustatav siiski ka kohtuvigade parandamise korras.
3-1-3-16-97 PDF Riigikohus 06.05.1997
Avaldus kohtuvigade parandamiseks ei kuulu rahuldamisele, kui kohtud on kriminaalseadust õigesti kohaldanud, Riigikohus ei ole kriminaalmenetluse seaduse olulist rikkumist tuvastanud ning kohtud on avaldaja väiteid kõigi asjas kogutud tõenditega kõrvutanud ja oma järeldusi piisavalt motiveerinud.
3-1-3-17-97 PDF Riigikohus 06.05.1997
Riigikohtul puuduvad volitused teha muudatusi jõustunud kohtulahendis, kui kohtuvea parandamise avaldus on esitatud pärast AKKS § 777 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist.
3-1-3-6-97 PDF Riigikohus 28.01.1997
Avaldus kohtuvea parandamiseks on AKKS § 77-7 lg 1 mõtte kohaselt õigustatud juhul, kui vaidlustatakse mingi kohtulahendi seaduslikkus. Riigikohtu loakogu resolutsioon ei ole kohtulahend.
3-1-3-23-96 PDF Riigikohus 01.10.1996
Süüdimõistetu taotlus kohtuvea parandamise korras kergendada mingi kohtuotsuse järgi mõistetud karistust teise otsuse põhjal alusetult ärakantud karistuse tähtaja võrra, mida aga ei ole arvestatud kergendamist taotletava karistuse kujundamisel, on alusetu.
III-1/3-42/95 PDF Riigikohus 21.11.1995

Kokku: 19| Näitan: 1 - 19

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane