/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 8| Näitan: 1 - 8

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-3-13-03 PDF Riigikohus 06.01.2004
AKKS-s sätestatud teistmis- ja kohtuvea parandamise alused sisaldavad Eesti kohtute tuvastatavaid aluseid jõustunud kohtulahendite taasläbivaatamiseks. Teistmis- ja kohtuvea parandamise aluste laiendav tõlgendamine ei võimalda pärast Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust kriminaalasja uuesti läbi vaadata. Kriminaalmenetlus on võimalik Riigikohtus ka juhul, kui menetlusseadustik selleks otsest alust ei anna. Riigikohus saab jätta isiku kaebuse menetlemata üksnes siis, kui isikul on muul tõhusal viisil võimalik kasutada talle PS §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele (vt Riigikohtu otsust nr 3-1-3-10-02 Brusilovi süüasjas). Menetluse taasavamise üle otsustamisel pärast seda, kui Euroopa Inimõiguste kohus (edaspidi Kohus) on tuvastanud Euroopa Inimõiguste Konventsiooniga (edaspidi Konventsioon) tagatud õiguse mis tahes rikkumise, tuleb teha kindlaks, kas menetluse taasavamine on Kohtu poolt tuvastatud Konventsiooniga tagatud õiguse rikkumise või sellega põhjuslikus seoses oleva rikkumise heastamiseks vajalik ja kohane. Seejuures tuleb kaaluda, kas õiguse rikkumise tuvastamine iseenesest või õiglase hüvitise määramine Kohtu poolt ei ole isiku jaoks piisav. Menetluse taasavamine on põhjendatud üksnes õiguse jätkuva ja olulise rikkumise korral ning vaid siis, kui selle abil saab parandada isiku õiguslikku seisundit. Kohtumenetluse taasavamise vajadus peab kaaluma üles õigusrahu ja teiste isikute õiguste võimaliku riive asja uuel läbivaatamisel. Samuti on jõustunud kohtulahendi revideerimise eelduseks asjaolu, et puuduvad muud tõhusad võimalused rikkumise heastamiseks.
Isiku süüditunnistamine 13.01.1995. a jõustunud KrK § 1481 lg 7 redaktsiooni järgi enne selle kehtima hakkamist toime pandud maksukuritegude eest on vastuolus Euroopa Inimõiguste Konventsiooni (edaspidi Konventsioon) artikli 7 lõikega 1, mis sätestab karistusseaduse ajalise kehtivuse ning keelab isikut süüdi tunnistamast kuriteos, mis selle toimepanemise ajal kehtinud siseriikliku õiguse järgi ei olnud kuritegu. Konventsiooni artikli 7 lõike 1 rikkumine kujutab endast ka PS § 23 lg-s 1 sätestatud põhiõiguse rikkumist.
Isiku süüditunnistamine 13.01.1995. a jõustunud KrK § 148-1 lg 7 redaktsiooni järgi enne selle kehtima hakkamist toime pandud maksukuritegude eest on vastuolus Euroopa Inimõiguste Konventsiooni (edaspidi Konventsioon) artikli 7 lõikega 1, mis sätestab karistusseaduse ajalise kehtivuse ning keelab isikut süüdi tunnistamast kuriteos, mis selle toimepanemise ajal kehtinud siseriikliku õiguse järgi ei olnud kuritegu. Konventsiooni artikli 7 lõike 1 rikkumine kujutab endast ka PS § 23 lg-s 1 sätestatud põhiõiguse rikkumist.
3-1-1-32-03 PDF Riigikohus 04.03.2003
3-1-3-6-99 PDF Riigikohus 23.03.1999
KrK
PS
Kohtuistungile, kus arutatakse mitme kohtuotsuse täitmisele pööramist, tuleb etapeerida seda taotlev vanglas viibiv süüdimõistetu.
Aavaldus kohtuvigade parandamiseks, mis on esitatud Põhiseadusest tuleneva isiku põhiõiguse rikkumise kohta, võidakse läbi vaadata AKKS § 77-7 lg-s 1 sätestatud tähtaega arvestamata.Avaldus kohtuvigade parandamiseks on selles osas, milles pole näidatud avalduse esitamise alust (aluseid) põhjendamata ja ei kuulu läbivaatamisele.
3-1-3-2-99 PDF Riigikohus 02.02.1999
KrK
Jõudnud kohtuistungil seisukohale, et kõne alla võib tulla kohtualuse poolt toime pandud kuriteo ümberkvalifitseerimine karmimat karistust ettenägeva KrK eriosa paragrahvi järgi, võib prokurör kasutada talle KrMK § 215 lg 2 antud õigust, mitte aga pärast tühistamist kohtuvea parandamise korras. AKKS § 77-7 kohaldamine eeldab kohtu tehtud viga.
3-1-3-25-98 PDF Riigikohus 27.10.1998
KrMK §-s 336 sätestatud lihtsustatud menetluskorras võimaldatakse lahendada vaid kohtuotsuse täitmisega seotud küsimusi ning nimetatud menetluskord omab üksnes täpsustavat või täiendavat iseloomu.
Jõustunud kohtuotsusega määratud karistuse kandmise aja algust tohib muuta üksnes kohtuvigade parandamise korras, mitte aga KrMK § 336 alusel tehtava määrusega.
KrMK § 336 lgss 5 sätestatud nõude eiramine on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 4 mõistes.
3-1-3-6-97 PDF Riigikohus 28.01.1997
Avaldus kohtuvea parandamiseks on AKKS § 77-7 lg 1 mõtte kohaselt õigustatud juhul, kui vaidlustatakse mingi kohtulahendi seaduslikkus. Riigikohtu loakogu resolutsioon ei ole kohtulahend.
AKKS § 45 lg-st 2 tulenevalt peab ringkonnakohus saatma kohtualusele ka tema kaitsja esitatud kassatsioonkaebuse ärakirja.
3-1-3-23-96 PDF Riigikohus 01.10.1996
Süüdimõistetu taotlus kohtuvea parandamise korras kergendada mingi kohtuotsuse järgi mõistetud karistust teise otsuse põhjal alusetult ärakantud karistuse tähtaja võrra, mida aga ei ole arvestatud kergendamist taotletava karistuse kujundamisel, on alusetu.
III-1/3-42/95 PDF Riigikohus 21.11.1995

Kokku: 8| Näitan: 1 - 8

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json