/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 13| Näitan: 1 - 13

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-116-01 PDF Riigikohus 12.12.2001
Kuriteost osavõtjate ülesannete jaotamine grupi liikmete vahel ühise kuritegeliku eesmärgi saavutamiseks pole sõltuvuses KrK eriosa paragrahvi dispositsioonis antud kuriteo kirjeldusest. Alati on võimalik, et vähemalt kaks isikut tegutsevad kuriteo toimepanemisel ühiselt ja kooskõlastatult.
Kohus peab andma juriidilise hinnangu kõigile kohtualuse süüdistuses kirjeldatud tegudele olenemata sellest, kas süüdistuses toodud juriidiline kvalifikatsioon neid hõlmab või mitte. Kui kohtuliku uurimise käigus jõutakse veendumusele uue või muudetud süüdistuse esitamise vajalikkusest, siis olenevalt asjaoludest võib kohus ise muuta süüdistust või motiveeritud määrusega saata kriminaalasja täiendavale kohtueelsele uurimisele.
Isiku vabaduse piiramiseks KrK § 188 mõttes tuleb lugeda igasuguste takistuste tegemist, mis piiravad kannatanul liikuda oma vaba tahte kohaselt. Asjaolu, et kannatanu pärast vabaduse piiramist süüdlase poolt vabatahtlikult vabastatakse ei muuda vabaduse piiramist olematuks.
3-1-1-80-01 PDF Riigikohus 22.08.2001
Kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus tuleb kontrollida kõiki esitatud tõendeid, vastasel korral on tegu KrMK § 19 tuleneva kriminaalasja tehiolude igakülgse, täieliku ja objektiivse uurimise põhimõtte rikkumisega, mis on omakorda käsitatav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 4 mõttes.
Uurimistaktika peab põhinema menetlusseadusel ning tulenema sellest. KrMK § 132 lg 3 kohaselt algab tunnistaja ülekuulamine uurija ettepanekuga jutustada kõikidest tunnistajale teadaolevatest asjaoludest, millega seoses ta on ülekuulamisele kutsutud. Pärast tunnistaja ütluste ärakuulamist võib uurija esitada küsimusi.
3-1-1-21-00 PDF Riigikohus 15.02.2000
Süütuse presumptsiooni põhimõttest lähtudes tuleb kohtualuse kasuks tõlgendada vaid kõik kõrvaldamata kahtlused.
Juhul kui mingi olulise faktilise asjaolu kohta on kaks erinevat tõendit - kohtualuse üldsõnalised ütlused ja ametlik teatis, peab ringkonnakohus kriminaalasja tehiolude igakülgseks, täielikuks ja objektiivseks uurimiseks võtma selle vastuolu kõrvaldamiseks tarvitusele kõik seaduses ettenähtud abinõud, kaasa arvatud täiendava ja üksikasjalikuma teatise nõudmine.
Kriminaalasja tehiolude igakülgse ja täieliku uurimise nõude eiramist, mis ei võimalda ringkonnakohtul hinnata tõendeid vastavalt KrMK §-s 50 sätestatule, võib Riigikohus tunnistada kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks AKKS § 39 lg 4 alusel.
3-1-1-8-00 PDF Riigikohus 25.01.2000
KrK
Juhul kui kriminaalasjast materjalide eraldamine ja saatmine täiendavaks uurimiseks ühe isiku süüdistuses teeb materjalide eraldi arutamise võimatuks nende tihedalt seotuse tõttu ning eeluurimismaterjalide puudulikkust ei saa täiendada kohtulikul uurimisel, tuleb kogu kriminaalasi saata täiendavaks uurimiseks.
Esimese astme kohtu otsuse läbivaatamise ulatuse nõude rikkumist ja apellatsioonkaebuses sisalduva taotluse eiramist ringkonnakohtu poolt, samuti kriminaalasjast materjalide ebaseaduslikku eraldamist esimese astme kohtu poolt võib Riigikohus tunnistada kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks AKKS § 39 lg 4 alusel.
3-1-1-71-98 PDF Riigikohus 26.05.1998
Kui kriminaalasja arutamise käigus ei õnnestu täiendavate tõendite kogumise ja hindamise abil kõrvaldada tekkinud kahtlusi, tuleb kohtul lähtuda süütuse presumptsioonist.
Isiku süüditunnistamine kehavigastuse tahtlikus tekitamkses võib olla põhjendamatu ja vastuolus kriminaalasja tehiolude igakülgse, täieliku ja objektiivse uurimise nõudega juhul, kui kummutamata on hädaseisundi esinemisele viitavad asjaolud ning kahtlusi tekitab kannatanule kehavigastuste tekkimise väidetav viis ja isegi vigastuste olemasolu.
3-1-1-44-98 PDF Riigikohus 24.03.1998
Tapmisega huligaansel ajendil avaldatakse otsest lugupidamatust ühiselureeglite ja üldtunnustatud moraalinormide vastu. Huligaanseks ajendiks ei pea olema ajendi vähene tähtsus või puudumine.
Vahistatu põgenemine haiglast politseitöötajate nähes, kes talle kohe järele jooksevad ja ta haiglast 100 m kaugusel kinni peavad, tuleb lugeda katsestaadiumi jäänuks.
Kriminaalasjas tähtsust omavate asjaolude selgitamata jätmine võib tingida põhjendamatuid ja meelevaldseid järeldusi tõendite usaldusväärsuse suhtes.
Kannatanu keha ja relva asendi tuvastamiseks lasuvigastuse tekitamisel võib osutuda vajalikuks määrata kompleksekspertiis kohtuballistika- ja kohtumeditsiinieksperdi osavõtul, mitte aga eraldi kohtumeditsiini ja kohtuballistikaekspertiis.
3-1-1-34-98 PDF Riigikohus 03.03.1998
Eksperdi ülekuulamisel saadud vastused ei ole tõendiks KrMK § 48 lg 2 mõttes.
Tühistades esimese astme kohtu süüdimõistva otsuse ja mõistes kohtualuse talle inkrimineeritavas kuriteos samade tõendite alusel õigeks, peab ringkonnakohus oma otsuses märkima motiivid, miks ta ei arvesta kõigi nende tõenditega, millest lähtudes esimese astme kohus kohtualuse süüdi mõistis.
Kui esimese astme kohus ja ringkonnakohus hindavad kriminaalasjas tõendeid nii, et ühel juhul mõistetakse kohtualune nende alusel süüdi, teisel juhul õigeks, peab ringkonnakohus eriti hoolikalt täitma kriminaalasja arutamise igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse nõuet.
3-1-1-7-98 PDF Riigikohus 13.01.1998
Kohtuotsuse rajamine ainult kohtualuse ütlustele, mis on suures vastuolustema varem antud seletustega, kuigi kohtulikul uurimisel oli võimalik üle kuulata ka isikuid, kelle seletused kattuvad kahtlustatavate seletustega vahetult pärast nende kinnipidamist, on kriminaalasja tehiolude igakülgse, täieliku ja objektiivse uurimise nõude eiramine.
3-1-1-71-97 PDF Riigikohus 17.06.1997
Kõik kahtlused tuleb kohtualuse kasuks tõlgendada vaid juhul, kui neid ei õnnestu kriminaalmenetluses kõrvaldada.
Kriminaalasjas olulise tunnistaja ülekuulamata jätmine kohtuistungil võib olla kriminaalasja tehiolude igakülgse, täieliku ja objektiivse uurimise nõude eiramine.
3-1-1-109-96 PDF Riigikohus 15.10.1996
Kriminaalasja kohtueelse menetluse kohta ajaleheartikli avaldamine ei ole seadusega keelatud ega anna alust tunnistada kriminaalasja uurimine ebaobjektiivseks. KrMK § 117 lg 1 küll sätestab, et eeluurimise andmeid võib avaldada ainult uurija loal ja tema poolt võimalikuks peetavas ulatuses, kuid vastutust selle nõude eiramise eest pole kehtestatud.
3-1-1-91-96 PDF Riigikohus 10.09.1996
KrMK § 189 p-s 2 nimetatud rikkumine ei ole hõlmatud AKKS § 39 lg-ga 3. Selle üle otsustamisel, kas KrMK § 189 p 2 nõuet on rikutud, tuleb silmas pidada KrMK § 194 lg 1 p-s 2 sätestatut.
Ringkonnakohtul on õigus tunnistada AKKS § 39 lg-s 3 loetletud kriminaalmenetluse seaduse rikkumise oluliseks ja saata kriminaalasi esimese astme kohtusse uueks arutamiseks vaid tingimusel kui kohus põhjendab, et vastav rikkumine välistas esimese astme kohtu lahendi seaduslikkuse.
Ringkonnakohtul on õigus tunnistada AKKS § 39 lg-s 3 loetletud kriminaalmenetluse seaduse rikkumise oluliseks ja saata kriminaalasi esimese astme kohtusse uueks arutamiseks vaid tingimusel kui kohus põhjendab, et vastav rikkumine välistas esimese astme kohtu lahendi seaduslikkuse..
3-1-1-60-96 PDF Riigikohus 21.05.1996
Isiku käitumine moodustab tapmise hädakaitse piiride ületamisel vaid tingimusel, et ründajalt elu võtmisele suunatud käitumisakti ajal oli hädakaitseseisund juba tekkinud.
Ringkonnakohus tohib kohtualuse süüdi tunnistada raskemas kuriteos, kui seda tegi esimese astme kohus (AKKS § 32 lg 3 p 1) vaid juhul, kui esimese astme kohus oli isiku selle raskema kuriteo eest kohtu alla andnud
III-1/3-42/95 PDF Riigikohus 21.11.1995

Kokku: 13| Näitan: 1 - 13

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json