/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 9| Näitan: 1 - 9

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-77-02 PDF Riigikohus 14.11.2002

Ehkki kohtuotsus jõustub ringkonnakohtu otsuse kuulutamisega, tuleneb AKKS §-st 63, et karistuse mõistmise volitused on ka Riigikohtul, kui ta vaatab jõustunud kohtuotsuse läbi kassatsiooni korras. AKKS § 63 p 4 järgi võib Riigikohus teha uue otsuse, raskendamata seejuures süüdimõistetu olukorda. Riigikohus võib juba mõistetud karistust kergendada, mis on olemuselt karistuse kohaldamine PS § 23 lg 2 teise lause mõttes. Karistuse mõistmine hõlmab ka karistuste liitmist, sest liitmise tulemusena mõistetakse isikule lõplik karistus. Seega, kui kriminaalasja menetlemise ajal kriminaalseaduse vahetumise tõttu on rakendunud kergemat tähtajalise vabadusekaotuse ülemmäära ettenägev seadus, tuleb Riigikohtul otsustamisel sellest lähtuda.


Kui KrK näeb toimepandud raskeima kuriteo eest ette tähtajalise või eluaegse vabadusekaotuse ja kohus mõistab kohtualusele sellise kuriteo eest tähtajalise vabadusekaotuse, kuid kuritegude kogumi eest tähtajalise vabadusekaotuse, mis ületab KrK eriosa vastavas paragrahvis ettenähtud tähtajalise vabadusekaotuse ülemmäära, ei ole tegemist ebavõrdse kohtlemisega.


Riigikohus kontrollib konkreetse normikontrolli raames kriminaalõigusnormi põhiseadusele vastavust üksnes konkreetse kriminaalasja asjaolude põhjal. Riigikohus ei saa konkreetse normikontrolli raames kaaluda kõiki juhte, kus karistuse mõistmist ettenägevad normid võivad võimaldada kahtlusaluste ebavõrdset kohtlemist.


Põhiseadusliku ne bis in idem printsiibiga (PS § 23 lg 3) ei ole vastuolus isiku karistamine ühes kriminaalmenetluses sama teo eest mitme üksteisest hõlmamata kuriteokoosseisu (ideaalkonkurentsi) järgi.

Juhtudel, mil kriminaalkoodeks nägi toimepandud raskeima kuriteo eest ette tähtajalise või eluaegse vabadusekaotuse ja kohus mõistis kohtualusele sellise kuriteo eest tähtajalise vabadusekaotuse, kuid kuritegude kogumi eest tähtajalise vabadusekaotuse, mis ületas kriminaalkoodeksi eriosa vastavas paragrahvis ettenähtud tähtajalise vabadusekaotuse ülemmära, ei ole tegemist ebavõrdse kohtlemisega.

Riigikohus võib juba mõistetud karistust kergendada, mis on olemuselt karistuse kohaldamine PS § 23 lg 2 teise lause mõttes. Karistuse mõistmine hõlmab ka karistuste liitmist, sest liitmise tulemusena mõistetakse isikule lõplik karistus.


Põhiseadusliku ne bis in idem printsiibiga (PS § 23 lg 3) ei ole vastuolus isiku karistamine ühes kriminaalmenetluses sama teo eest mitme üksteisest hõlmamata kuriteokoosseisu (ideaalkonkurentsi) järgi.


PS § 23 lg-s 3 sätestab ne bis in idem põhimõtte, mis keelab isiku karistamise mõne varasema, jõustunud lahendiga lõppenud kohtumenetluse objektiks olnud teo eest. Säte annab menetlusliku tagatise, mis välistab korduva karistamise, kui isik on juba sama teo eest lõplikult õigeks või süüdi mõistetud. PS § 23 lg 3 ei keela aga isikut karistada ühe menetluse raames sama teo eest mitme üksteisest hõlmamata kuriteokoosseisu (ideaalkonkurentsi) järgi.


Kui võõra vara vägivallaga hõivamisel oli kurjategija tahtlus suunatud isiku surma põhjustamisele, siis selline vägivald ei olnud enam hõlmatud röövimise koosseisuga. Sellisel juhul oli vägivalla kasutamisel rünnatavaks objektiks mitte üksnes vara, vaid ka isiku elu.


Kõige raskemaks veel röövimisega hõlmatud vägivallaks on isiku elule ohtlik vägivald, s.t vägivald, mis üksnes ohustab isiku elu, kuid kurjategija ei taha vägivallaga põhjustada isiku surma. Kui võõra vara vägivallaga hõivamisel on kurjategija tahtlus suunatud isiku surma põhjustamisele, siis selline vägivald ei ole enam hõlmatud röövimise koosseisuga. Sellisel juhul on vägivalla kasutamisel rünnatavaks objektiks mitte üksnes vara, vaid ka isiku elu.


PS § 12 lg 1 hõlmab ka õigusloome võrdsust. Seadusandjal on seejuures avar otsustusulatus. Kui on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus, on ebavõrdne kohtlemine seadusloomes põhjendatud.

Juhtudel, mil kriminaalkoodeks nägi toimepandud raskeima kuriteo eest ette tähtajalise või eluaegse vabadusekaotuse ja kohus mõistis kohtualusele sellise kuriteo eest tähtajalise vabadusekaotuse, kuid kuritegude kogumi eest tähtajalise vabadusekaotuse, mis ületas kriminaalkoodeksi eriosa vastavas paragrahvis ettenähtud tähtajalise vabadusekaotuse ülemmära, ei ole tegemist ebavõrdse kohtlemisega.

3-1-1-81-02 PDF Riigikohus 17.10.2002

Kohtuniku taandamise aluseks ei ole tema poolt kohtualuse suhtes eelnevalt tõkendi kohaldamise otsustamine. Tõkendi kohaldamise otsustamiseks tuleb lugeda ka tõkendi kohaldamise määruse peale esitatud erikaebuse läbivaatamist.


Tulenevalt ausa õigusemõistmise printsiibist peab kriminaalmenetlus mitte üksnes olema aus, vaid ka sellisena näima.


KrK §-s 183 käsitletakse kohtuniku solvamist eriosa 10. peatükist tulenevalt valitsemiskorra vastase süüteona, õigushüve mõttes vastab sellele sisuliselt KarS-i § 275: võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku laimamine või solvamine, mis paikneb seadustiku 16. peatüki (avaliku rahu vastased süüteod) 3. jao (avaliku võimu teostamise vastased süüteod) 1. jaotises (võimuesindaja suhtes toimepandud süüteod). Samas on seadusandja aga KarS-i kehtestamisel loonud kohtu ning kohtunike au ja väärikuse kaitsel uue sätte, paigutades selle 18. peatüki (õigusemõistmise vastased süüteod) 1. jakku (õigusemõistmise takistamine). Seejuures kriminaliseerib seadusandja KarS §-s 305 ainult kohtu ja kohtuniku laimamise, jättes seega au ja väärikuse dualistlikku liigendust arvestades kriminaalõigusliku hukkamõistuta solvamise, st kaitstava õigushüve subjektiivse riivamise. Seega on KarS võrreldes KrK-ga kitsendanud kaitstava õigushüve ulatust kohtu ja kohtunike suhtes, piirdudes ainult laimamise, st välise au riivamisega. Tegemist on seadusandja poolt teadlikult kehtestatud piiranguga ning puudub võimalus käsitleda kohtu või kohtuniku solvamist kriminaliseeritud teona KarS § 275 tähenduses.

3-1-1-90-02 PDF Riigikohus 20.09.2002

Nõuetekohaselt esitatud tsiviilhagi otsustamata jätmine esimese astme kohtu poolt on KrMK § 269 lg-s 2 sätestatu rikkumine ning käsitatav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 4 mõttes, millele ringkonnakohus ei tohiks jätta reageerimata. Samas ei oleks põhjendatud käsitletaval juhul rääkida kriminaalmenetluse seaduse olulisest rikkumisest AKKS § 33 lg 2 mõttes, sest seda rikkumist on võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.


Algsete ja tuletatud tõendite objektiivselt erineva kujunemismehhanismi arvestamine tõendite kogumisel ja hindamisel ei ole vastuolus KrMK §-is 50 sätestatud tõendite vaba hindamise põhimõttega.

3-1-1-64-02 PDF Riigikohus 13.06.2002

Kui tegu on kirjeldatud KrK eriosa mõne paragrahvi dispositsioonis, siis tähendab see, et tegu toob vastavalt seadusele kaasa kriminaalvastutuse. Lähtuvalt HÕS § 6 lg-st 2 ei saa sama tegu tuua kaasa haldusvastutust, olenemata sellest, kas teo toime pannud isik tegelikult selle teo eest kriminaalvastutusele võetakse või mitte. Seadus ei sea haldusvastutusele võtmist sõltuvusse mitte sellest, kas teo toime pannud isik võetakse kriminaalvastutusele või mitte, vaid sellest, kas tegu ise kui selline toob kaasa kriminaalvastutuse. Õiguskindluse ja isikute võrdse kohtlemise põhimõtetest lähtuvalt ei saa üks tegu olla üheaegselt nii kuritegu kui ka haldusõiguserikkumine. KrK-s sätestatud teo eest on haldusvastutus kohaldatav ainult siis, kui kriminaalasi lõpetetakse põhjusel, et kriminaalmenetluse käigus tuvastatakse, et toimepandud tegu ei sisalda kõiki kuriteokoosseisuks vajalikke elemente, kuid samal ajal ilmnevad selles teos haldusõiguserikkumise tunnused.


KrMK § 5 lg 4 alusel on kriminaalasja menetlejal küll õigus menetluse lõpetamiseks, kuid see ei ole tema kohustus.

3-1-1-121-01 PDF Riigikohus 09.01.2002

Vara arestimise määrus ei kuulu AKKS §-des 68 ja 69 loetletud erikaebe korras vaidlustavate määruste hulka. Kui lähtudes Riigikohtu praktikale laiendatakse erikaebeõigust juhtudele, mil kohtumäärusega piiratakse mingit põhiõigust. Ka vara arestimise määrus tuleb lugeda põhiõigust piiravaks.


Rahapesu andmebüroo poolse rahapesukahtlusega seotud informatsiooni kontrollimise raames tuleb lugeda kriminaalmenetlus alanuks arvates hetkest, mil tehakse sisuliselt esimene uurimis- või muu kriminaalmenetluse toiming. Sisuliselt selliseks kriminaalmenetlust alustavaks toiminguks tuleb lugeda ka vara arestimist. Põhiõiguste kaitse aspektist on oluline, et kohtunik ei tohi anda luba vara arestimiseks ja kohtu poolt loa andmist ei saa lugeda põhiõiguste piiramise kuritarvituste ärahoidmiseks, kui vara arestimise alused pole piisavalt põhjendatud.


Seadusandja pole üheselt määratlenud Rahapesu andmebüroo pädevust kriminaalmenetluses.


Kriminaalmenetlus loetakse alanuks arvates hetkest, mil tehakse sisuliselt esimene uurimis- või muu kriminaalmenetluse toiming. Sisuliselt selliseks kriminaalmenetlust alustavaks toiminguks tuleb lugeda ka vara arestimist.

3-1-3-11-01 PDF Riigikohus 24.09.2001

Tuleb eristada kriminaalasja kohtulikku arutamist (s.t kriminaalasja faktilise ja õigusliku külje uurimist), mis toimub täies mahus esimese astme kohtus ja apellatsiooniga määratud piirides ringkonnakohtus, asja läbivaatamisest Riigikohtus (s.t üksnes õigusliku külje kontrolli).


KrMK § 38 lg 1 p 4 kohaselt on kaitsja osavõtt Riigikohtu istungist kohustuslik.


Isiku PS-st ja rahvusvahelistest lepingutest tulenev õigus viibida oma kohtuasja arutamise juures tähendab eelkõige õigust viibida asja arutamise juures nendes kohtuorganites, kus asja uuritakse täies mahus (s.t nii õiguslikust kui ka faktilisest küljest).


AKKS § 50 sätestatud menetlusosalise õigust osaleda Riigikohtu istungil tuleb mõista kui isiku vabadust soovi ja võimaluse korral istungil osaleda, millega ei korreleeru kohtupoolset kohustust selle isiku kohalolekut reaalselt tagada.


Vahi all viibival süüdimõistetul ei ole subjektiivset avalikku õigust nõuda enda etapeerimist Riigikohtu istungile.

3-1-1-44-01 PDF Riigikohus 30.04.2001

AKKS-is sätestatud erandjuhtudel võib (ja peab) ringkonnakohus väljuma apellatsioonimenetluse piiridest.


Kriminaalmenetluse ese ei hõlma kriminaalasja menetlemisel kasutatavaid tõendeid - vahendeid, mille abil kriminaalmenetluse eset uuritakse.

3-1-1-118-99 PDF Riigikohus 07.12.1999

Apellatsioonimenetluse piirideks on kriminaalmenetluse eseme see osa, mida apellatsioonimenetluses uuesti analüüsitakse.


Kriminaalasja saatmine uueks arutamiseks ringkonnakohtu poolt uueks arutamiseks esimese astme kohtule vormistatakse alates 19. jaanuarist 1998 mitte kohtuotsuse, vaid määrusega (RT I, 1998, 51, 756).


Kriminaalmenetluse esemeks on kuriteo tunnustega tegu või teod, mille kohta kriminaalmenetluses kogutakse teavet selgitamaks selle teo (tegude) suhtes kriminaalseaduse kohaldamise võimalikkust.

3-1-1-74-97 PDF Riigikohus 12.08.1997

Kriminaalmenetluse keelt ei pea tingimata tõlkima menetlusosalise (-osaliste) emakeelde, seda võib tõlkida ka muusse keelde, mida menetlusosaline piisavalt valdab.

Kokku: 9| Näitan: 1 - 9

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json