3-1-1-128-02
|
Riigikohus |
16.12.2002 |
|
Formaalse erasüüdistuse algatamise avalduse puudumine kriminaalasja materjalide juures ei takista erasüüdistusasja menetlemist, sest kannatanu tahet teostada erasüüdistust võib kohus tuvastada ka teiste tõendite alusel. Puudub alus väita, et kannatanuna avalikku süüdistust toetanud isik ei toetaks erasüüdistust.
KrMK § 263 lg 1 p 3 kohaselt tuleb kohtuotsuse tegemisel muuhulgas lahendada küsimus, millises kriminaalseaduse paragrahvis, lõikes ja punktis on süüdlasele inkrimineeritud tegu ette nähtud. Vastavalt KrMK § 268 lg-le 4 tehakse õigeksmõistev kohtuotsus siis, kui ei ole tuvastatud kuriteosündmus või kui kohtualuse teos puudub kuriteokoosseis, samuti siis, kui ei ole tõendatud kohtualuse osavõtt kuriteo toimepanemisest. Formaalse erasüüdistuse algatamise avalduse puudumine kriminaalasja materjalide juures pole seega isiku õigeksmõistmise aluseks, sest kannatanu tahet teostada erasüüdistust võib kohus tuvastada ka teiste tõendite alusel. Puudub alus väita, et kannatanuna avalikku süüdistust toetanud isik ei toetaks erasüüdistust.
Kohtuotsuse motiveerivast osast peab selgelt nähtuma, millistele tõenditele rajanevad kohtu järeldused kohtualuse käitumise kohta esitatud süüdistuses. Vastasel korral on tegemist puudulikult motiveeritud kohtuotsusega.
|
| 3-1-1-126-02
|
Riigikohus |
12.12.2002 |
|
Kui ringkonnakohtu otsusega jäetakse esimese astme kohtu otsus sisuliselt muutmata, kuid samas tehtud täpsustusega muudetakse ilma motiveerimata rangemaks kohtualusele mõistetud karistust, halvendades nõnda tema olukorda, on tegemist kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisega AKKS § 39 lg 3 p 7 mõttes.
|
| 3-1-1-120-02
|
Riigikohus |
26.11.2002 |
|
Kohtu järeldus peab põhinema tõendite objektiivsel analüüsil ja hindamisel. Vasturääkivate või üksteist välistavate tõendite esinemisel peab kohus otsuse rajama tõde kajastavatele asjaoludele, põhistades seejuures, miks ta on osa tõendeid mitteusaldusväärseks tunnistanud. Kohtu poolt tõendite mehhaaniline loetlemine ilma sisult vastuolulistele tõenditele omapoolset hinnangut andmata rikub KrMK § 50 lg-s 1 sätestatud kriminaalasja asjaolude igakülgse, täieliku ja objektiivse läbivaatamise nõuet ning KrMK § 274 p 3 nõudeid ning on kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks AKKS § 39 lg p 7 mõttes.
|
| 3-1-1-115-02
|
Riigikohus |
07.11.2002 |
|
Kui ringkonnakohus teeb AKKS § 32 lg 3 p-le 2 tuginedes asjas uue, sisult esimese astme kohtu otsusele vastupidise otsuse, peab ta lisaks motiividele, mille alusel tühistatakse esimese astme kohtu otsus, kinni pidama ka KrMK §-dest 273-275.
|
| 3-1-1-117-02
|
Riigikohus |
06.11.2002 |
|
Isiku karistusest vabastamiseks KarS RS § 1 lg-te 1-3 alusel saab maa- või linnakohtule esitada taotluse üksnes prokurör. Karistatud isik võib esitada kaebuse maa- või linnaprokuratuurile, kui ta leiab, et tema osas on prokurör jätnud kas täielikult või osaliselt karistusest vabastamise taotluse kohtule esitamata. Isiku karistusest vabastamise määruses tuleb näidata, millisel KarS RS § 1 lg-tes 1-3 loetletud alusel, millise kohtuotsusega ja millise teo eest mõistetud karistusest isik vabastatakse. Kui isikule on mõistetud karistus mitme kuriteo eest ja ta vabastatakse karistusest osaliselt, tuleb määruses näidata ka karistus, mis jääb alles nii vastava paragrahvi järgi (kui vabastatakse mõne kuriteo episoodi eest mõistetud karistusest) mõistetud karistusest kui ka lõppkaristusest. Isiku karistusandmete muutmiseks või kustutamiseks karistusregistris tuleb kohtu määrus saata täitmiseks karistusregistrisse.
|
| 3-1-3-8-02
|
Riigikohus |
04.10.2002 |
|
Kohtuotsuses isiku kuriteos süüdiolevana käsitamine tema süüküsimust arutamata on käsitatav kriminaalseaduse ebaõige kohaldamisena ja kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 4 mõttes.
|
| 3-1-1-95-02
|
Riigikohus |
25.09.2002 |
|
Infovahetus kohtu koosseisu ja prokuröri vahel, mis viis kohtualuse süüdimõistmise olulise lihtsustamiseni - prokurörile võimaluste loomiseni kasutada KrMK §-s 215 sätestatud süüdistuse muutmist mitte kohtuliku uurimise ajal, vaid siis kui kohus oli juba arutamas süüdistuse vastavust kohtuistungil tuvastatule on KrMK §-s 19 sätestatud kriminaalasja tehiolude objektiivse uurimise põhimõtte rikkumine ja selliselt kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 3 p 5 mõttes.
|
| 3-1-1-94-02
|
Riigikohus |
20.09.2002 |
|
Liiklusõnnetusega seotud kuritegude puhul kõigi liiklusõnnetuse asjaolude, s.h kannatanu käitumine, väljaselgitamata jätmisega rikutakse KrmK § 50 lg-s 1 sätestatud kriminaalasja asjaolude igakülgse, täieliku ja objektiivse läbivaatamise nõuet ning see tuleb tunnistada kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks AKKS § 39 lg 4 mõttes.
Igal liiklejal on õigus eeldada, et ka teised liiklejad ja muud isikud täidavad liikluseeskirja nõudeid. Liiklusõnnetusega seotud kuritegude menetlemisel tuleb kaaluda kõigi liiklusõnnetuses osalenud liiklejate käitumist ja anda nende käitumisele õiguslik hinnang. See tähendab, et peale kohtualuse käitumise tuleb hinnata ka kannatanu käitumist ja selgitada välja, kas tema käitumises esines liikluseeskirja nõuete rikkumisi, mis võisid olla põhjuslikus seoses temale endale liiklusõnnetuse läbi kahju tekkimisega.
|
| 3-1-1-84-02
|
Riigikohus |
21.06.2002 |
|
Süüdistuse muutmine kohtu poolt selliselt, et muutub kuriteoga põhjustatud tagajärg, võib olla kohtualuse kaitseõiguse rikkumine ning kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 4 mõttes.
Kui etteheidetava teo objektiivne külg jäi samaks, ei ole tahtlikult süüvormilt ettevaatamatule süüvormile üleminek käsitatav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena, mis tooks kaasa kohtuotsuse tühistamise. Sellisel juhul ei ole tahtlikult süüvormilt üleminek ettevaatamatule süüvormile käsitatav eelnevast oluliselt erineva süüdistusena.
Mõisted "oluline kahju" ja "muu raske tagajärg" on kriminaalõiguses kasutusel terminitena, millel on rahalises väärtuses väljendatuna kümnekordne vahe.
|
| 3-1-1-70-02
|
Riigikohus |
19.06.2002 |
|
KrMK § 48 lg 2 kohaselt on tõendiks kriminaalmenetluses jälitustegevusega saadud helisalvestus, mitte aga helisalvestuse sisu kirjaliku fikseerimise protokoll. Sellisele protokollile kui kohtulikule tõendile on kohtul õigus viidata üksnes siis, kui helisalvestust on kohtus vahenditult kontrollitud.
|
| 3-1-1-44-02
|
Riigikohus |
24.04.2002 |
|
Riigikohtu poolt mingi kriminaalmenetlusõiguse normi väidetava rikkumise tunnistamine AKKS § 39 lg 4 alusel kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks ei ole iseenesest käsitatav kriminaalmenetluse õiguse allikana KrMK § 1 p 4 mõttes.
Avalik teenistuja peab oma ametikohast lähtuvalt juhinduma õigusaktidest (sh internõigus), millega on tema teenistusvaldkond reguleeritud. Kohustus juhinduda oma teenistusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest tähendab seda, et vastav isik ei saa jääda passiivselt ootama endale õigusaktide tutvustamist vaid peab ise olema huvitatud nendest õigusaktidest, mis tema teenistusvaldkonda puudutavad ja millest tulenevad tema kohustused. Kohustusi sisaldavate aktide puhul tuleb ametiisikule üksnes tagada reaalne võimalus nende aktidega tutvumiseks.
Vastavalt AKKS §-s 26 sätestatule ei pea apellatsioonimenetluses taotluste lahendamisel juhinduda KrMK § 237 lg-s 5 sätestatust. Muuhulgas tähendab see, et kohus ei pea apellatsioonimenetluses igale taotlusele reageerima KrMK § 237 lg-s 5 sätestatud korras määrusega.
Vastavalt AKKS §-s 26 sätestatule ei tule apellatsioonimenetluses taotluste lahendamisel juhinduda KrMK § 237 lg-s 5 sätestatust. Muuhulgas tähendab see, et kohus ei pea apellatsioonimenetluses igale taotlusele reageerima KrMK § 237 lg-s 5 sätestatud korras määrusega.
|
| 3-1-1-43-02
|
Riigikohus |
18.04.2002 |
|
Kohtu poolt selle põhistamata jätmine, miks ta hindab osa tõendeid mitteusaldusväärseteks, võib olla kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks.
|
| 3-1-1-38-02
|
Riigikohus |
04.04.2002 |
|
Kohtuotsuses motiivide puudumine on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS 39 lg 3 p 7 mõttes.
|
| 3-1-1-6-02
|
Riigikohus |
13.02.2002 |
|
Apellatsioonkaebuses esitatud argumentide analüüsimata jätmine ringkonnakohtu otsuses on käsitatav motiivide puudumisena selles.
Ringkonnakohtu kohustus oma otsuses esitatud seisukohti motiveerida hõlmab kohustust analüüsida apellatsioonkaebuses esitatud seisukohti ja anda kohtuotsuses neile omapoolne hinnang. Esimese astme kohtu põhjendustega nõustumisele viidates nende kordamata jätmine on õigustatud üksnes nende asjaolude ja tõendite osas, mida on esimese astme kohtus tuvastatud ja hinnatud.
|
| 3-1-1-122-01
|
Riigikohus |
31.01.2002 |
|
Esimese astme kohtu otsuse kirjeldav-motiveerivas tuleb muuhulgas näidata kohtulikul uurimisel kindlaks tehtud asjaolud ja tõendid, mille põhjal kohus need asjaolud tuvastatuks loeb. Selle nõude eiramine võib takistada kriminaalasjas seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist ning olla kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks AKKS § 39 lg 4 mõttes.
|
| 3-1-1-120-01
|
Riigikohus |
18.12.2001 |
|
Juriidilise isiku esindajana tegutsedes tekitab füüsiline isik TsÜS § 95 lg 1 järgi küll õigusi ja kohustusi juriidilisele isikule, kuid see ei saa iseenesest välistada füüsilise isiku otsest kasu veel vähem aga tema tegutsemist omakasu ajendil dokumendi võltsimisel.
Kui ringkonnakohus teeb tõendite erineva hindamise tulemusel esimese astme kohtu otsusest erineva otsuse, siis peab ta oma seisukohti tõendite hindamise osas ka motiveerima ja näitama, milles esimese astme kohus on eksinud.
|
| 3-1-1-116-01
|
Riigikohus |
12.12.2001 |
|
Kuriteost osavõtjate ülesannete jaotamine grupi liikmete vahel ühise kuritegeliku eesmärgi saavutamiseks pole sõltuvuses KrK eriosa paragrahvi dispositsioonis antud kuriteo kirjeldusest. Alati on võimalik, et vähemalt kaks isikut tegutsevad kuriteo toimepanemisel ühiselt ja kooskõlastatult.
Kohus peab andma juriidilise hinnangu kõigile kohtualuse süüdistuses kirjeldatud tegudele olenemata sellest, kas süüdistuses toodud juriidiline kvalifikatsioon neid hõlmab või mitte. Kui kohtuliku uurimise käigus jõutakse veendumusele uue või muudetud süüdistuse esitamise vajalikkusest, siis olenevalt asjaoludest võib kohus ise muuta süüdistust või motiveeritud määrusega saata kriminaalasja täiendavale kohtueelsele uurimisele.
Isiku vabaduse piiramiseks KrK § 188 mõttes tuleb lugeda igasuguste takistuste tegemist, mis piiravad kannatanul liikuda oma vaba tahte kohaselt. Asjaolu, et kannatanu pärast vabaduse piiramist süüdlase poolt vabatahtlikult vabastatakse ei muuda vabaduse piiramist olematuks.
|
| 3-1-1-108-01
|
Riigikohus |
25.10.2001 |
|
Kohtulahendi eksemplaril pitsatijäljendi puudumise puhul ei ole tegemist kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisega, kui dokumendi koostanud ametiisiku tahe on tekstis selgelt väljendatud ning kinnitatud tema allkirjaga.
Süüdistatava vahi all pidamise tähtaja lõppemisel ei saa vahi all pidamise pikendamise taotluse alusel otsustada vahi all pidamise tähtaja pikendamist, küll aga võib selle taotluse alusel otsustada isiku uuesti vahi alla võtmise küsimuse. Vastavalt KrMK § 73 lg 5_1 sätestatule pikendatakse vahi all pidamise tähtaega vahi alla võtmist reguleerivate sätete alusel. Nõnda tuleb mõlema protseduuri raames kontrollida ühtede ja samade õiguslike aluste olemasolu ja otsustada sarnane küsimus - kas isikult võtta ajutiselt enne kohtuotsuse tegemist vabadus või mitte. Seetõttu ei oma terminid �vahi alla võtmine� ja �vahi all pidamise tähtaja pikendamine� olulist sisulist erinevust.
|
| 3-1-1-90-01
|
Riigikohus |
01.10.2001 |
|
Kohtus kriminaalasja arutamine ilma, et süüdistatav oleks selles süüdistuses eelnevalt kohtu alla antud, võib moodustada kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise AKKS § 39 lg 4 mõttes.
Kohtus kriminaalasja arutamine ilma, et süüdistatav oleks selles süüdistuses eelnevalt kohtu alla antud, kohtuniku allkirja puudumine tunnistaja ja kannatanu hoiatuslehel ning tõlgi hoiatuslehel, kohtuistungi protokollis arutatava kriminaalasja nimetuse ja kohtualuse sünniaja puudumine ning protokolli lõpu ebaadekvaatsus kohtu toimingute kajastamisel pärast kohtualuse viimase sõna ärakuulamist, võivad moodustada kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise AKKS § 39 lg 4 mõttes.
Enne liiklusseaduse jõustumist andis mootorsõiduki mõiste EV liiklusseadus, mille § 10 lg 2 kohaselt loeti mootorsõidukiks mootori jõul liikuvat sõidukit ja mootorsõidukiks ei loetud mootoriga jalgratast, mopeedi ega mootori jõul liikuvat rööbassõidukit. Kuna tramm on elekrtikontaktliiniga ühendatud tänavarööbassõiduk (st ei ole mootroi jõul liikuv rööbassõiduk) siis saab järeldada, et tramm kuulub üldmõiste �mootorsõiduk� alla.
|
| 3-1-1-83-01
|
Riigikohus |
24.09.2001 |
|
Isikute grupis tegutsemine tähendab kaastäideviimist.
Kohtu järelduste ebajärjekindlus ja vastuolulisus võivad olla kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks AKKS § 39 lg 4 mõttes.
Kriminaalõiguses kehtib KrK § 6 lg 1 kohaselt põhimõte, et üldjuhul isik vastutab teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse redaktsiooni järgi. Üksnes siis, kui peale teo toimepanemist, kuid enne karistuse mõistmist on seadust muudetud antud teokoosseisu osas leebemaks, vastutab toimepanija vastavalt KrK § 6 lg 2 uue redaktsiooni kohaselt.
Vahendlik täideviimine tähendab seda, et vahend ei pane õiguslikus mõttes toime kuritegu. Tema vastutus võib olla välistatud erinevatel põhjustel - ta ei ole subjekt (lapseealine, süüdimatu), tegutseb tahtluseta, on eksimuses, hädaseisundis jms. Vastavalt teovalitsemise teooriale tuleb näidata, et vahendlik täideviija valitses tegu ülekaaluga - ülekaaluka teadmisega, psüühilise või füüsilise sunniga vms. Selline ülekaaluga valitsemine peab olema süüdistuses ja süüdimõistvas kohtuotsuses määratletud. Süüdistuses ja süüdimõistvas kohtuotsuses peab samuti olema näidatud, milles seisnes süüteo täideviimise vahendlikkus.
Vahendlik täideviimine ei seisne koosseisupärase teo toimepanemises. Sellisel juhul ei ole vahendlik täideviimine praktiliselt võimalik. Nii kuriteost osavõtu puhul kui ka vahendliku täideviimise korral, kui täideviija isik pole tuvastatud, on vaja teha kindlaks tegu kriminaalõiguslikus mõttes. Sõltuvalt tuvastatud asjaoludest saab seejärel kuriteo kvalifitseerida kas kaasaaitamise, kihutamise, organiseerimise või vahendliku täideviimisena.
|
Facebook
Twitter