3-1-1-9-00
|
Riigikohus |
25.01.2000 |
|
Isiku süüdimõistmist võõra vara riisumise eest raiskamise teel peab kohtuotsuses põhistama, näidates raiskamise viisi ja muud kohtualusele süüks arvatava kuriteo asjaolud. Vastasel korral on oluliselt rikutud kriminaalmenetluse seadust (AKKS § 39 lg 3 p 7).
Juhul kui asutuse juht annab korralduse tasuda arved, millele pole lisatud tehtud tööde ja kulutatud materjali loetelud, läheb maksete ja tehtud tööde vastavuse tõendamiskoormis üle isikule, kes oma ametikohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Öeldu ei tähenda oma süütuse tõendamise kohustuse panemist kohtualusele e süütuse presumptsiooni põhimõtete rikkumist.
|
| 3-1-1-112-99
|
Riigikohus |
14.12.1999 |
|
Juhul kui end aktiivselt kaitsev kohtualune jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, puudub alus rääkida süüdimõistetu suhtes tekkinud kahtlustest, mis tuleb tõlgendada kohtualuse kasuks.
Esimese astme kohtu poolt olulistele tõenditele ja tõendite kogumile antud hinnangust erineva hinnangu andmise motiveerimata jätmine ringkonnakohtu otuses on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine.
|
| 3-1-1-45-99
|
Riigikohus |
04.05.1999 |
|
Vastuolusid sisaldav, motiveerimata ning tõendite kogumiga vastuolus olevatele kohtualuse ütlustele rajatud õigeksmõistev kohtuotsus kuulub tühistamisele.
|
| 3-1-1-7-99
|
Riigikohus |
26.01.1999 |
|
Esimese astme kohtu poolt väljapressimises õigeksmõistetu ringkonnakohtu-poolsel süüdimõistmisel omavolis tuleb ringkonnakohtu otsuses esitada motiivid ja tõendid selle kohta, millest lähtudes tehti järeldus, et isiku tegevus moodustab just omavoli, mitte aga väljapressimise, ning miks esimese astme kohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele ja milles seisnes kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine tema poolt. Selle nõude eiramine moodustab kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise.
Isiku süüdimõistmiseks nii väljapressimises kui ka omavolis on nõutav, et ähvardus on konkreetselt määratletav, seostatav süüdlase hilisema tegevusega ja vahend kas varalise kasu saamiseks (KrK § 142)või teatava õiguse teostamiseks (§ 188).
|
| 3-1-1-113-98
|
Riigikohus |
10.11.1998 |
|
Ringkonnakohus, tühistades esimese astme kohtu otsuse isiku süüdimõistmises KrK § 113 järgi ja kvalifitseerides süüdlase teo KrK § 195 lg 2 järgi ning jättes otsuses motiveerimata süüdlase tahtluse avaliku korra jämedaks rikkumiseks või ilmse lugupidamatuse avaldamiseks ühiskonna vastu, samuti selle tõendatuse, rikub AKKS § 39 lg 3 pss 7 sätestatud nõuet.
KrK § 195 lgss 2 sätestatud kuritahtlikku huligaansust saab toime panna ainult otsese tahtlusega, kusjuures süüdlase tegevuse eesmärgiks peab olema avaliku korra jäme rikkumine ja ühiskonna vastu ilmse lugupidamatuse väljendamine.
Kuritahtliku huligaansuse toimepanemisel on süüdlase tegevuse eesmärgiks avaliku korra jäme rikkumine ja ühiskonna vastu ilmse lugupidamatuse väljendamine. Ühiskondliku korra rikkumine ei ole KrK § 195 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo tunnuseks.
|
| 3-1-1-111-98
|
Riigikohus |
27.10.1998 |
|
Ringkonnakohus, tulles kuriteo kvalifikatsiooni osas teistsugustele järeldustele kui tegi seda esimese astme kohus, peab oma otsuses põhjendama, miks on linnakohtu järeldused ekslikud kohtualuste teo kvalifitseerimisel. Põhjenduste puudumine ringkonnakohtu otsuses on käsitatav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 3 p 7 järgi.
Elule ja tervisele ohtliku vägivallaga ähvardamine ühe kannatanu suhtes ning sellise astmega vägivalla reaalne kasutamine kannatanute suhtes vara hõivamise eesmärgil, toime panduna kaaskohtualuste poolt, moodustab röövimise KrK § 141 lg 2 psde 1 ja 3 järgi.
|
| 3-1-1-105-98
|
Riigikohus |
13.10.1998 |
|
Kui omavahel lahutamatult seotud kuritegudest ühe apellatsiooni korras uuesti arutamine ringkonnakohtus takistab kriminaalasja kui terviku igakülgset, täielikku ja objektiivset lahendamist, tuleb kohtuotsus tühistada teistessegi kuritegudesse puutuvas osas.
Kelmuses ja ametiseisundi kuritarvitamises esimese astme kohtu otsusega õigeksmõistetu süüdimõistmine ringkonnakohtu otsusega kelmuses põjusel, et apellatsioonprotestis ei ole vastava teo kvalifitseerimist kelmusena vaidlustatud, kuigi ringkonnakohtu arvates moodustab see tegu altkäemaksu saamise, on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 3 p 7 järgi.
|
| 3-1-1-97-98
|
Riigikohus |
22.09.1998 |
|
Ringkonnakohtul on õigus iga apellatsioonimenetluse tulemina ja apellatsiooni sisust olenemata saata kriminaalasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui ta tuvastab, et kriminaalasja menetlemisel on menetlusseadust rikutud nii oluliselt, et see toob vältimatult kaasa kohtuotsuse tühistamise. See ringkonnakohtu õigus ei ole seotud apellatsioonimenetluse piiridega.
AKKS § 20 lg 1 kohaselt on kriminaalasja apellatsioonikorras arutamise piirid määratud üldreeglina kaebuse (protesti) sisuga. Apellatsioonimenetluse piiride all tuleb mõista kriminaalmenetluse eseme kui terviku seda osa, mida tuleb apellatsioonimenetluses uuesti analüüsida (s.o kuriteotunnustega tegu või teod). Kriminaalmenetluse ese ei hõlma kriminaalasja menetlemisel kasutatavaid tõendeid. Ringkonnakohtul on õigus otsuse tegemisel tugineda nii kaebuses (protestis) nimetatud tõenditele kui ka enda uuritud tõenditele.
AKKS § 39 lg 3 pss 7 sätestatud kriminaalmenetluse seaduse rikkumisega on igal juhul tegemist siis, kui ringkonnakohtu otsuses pole üldse motiveeritud tõendite hinnangut, mis oluliselt erineb tõendite hinnangust esimese astme kohtus. Samas ei ole võimalik üheselt kindlaks määrata tõendite erineva hindamise motiveerimise ulatust.
Mitte nõustudes esimese astme kohtu poolse tõendite hindamisega, peab ringkonnaohus esitama omapoolse hinnangu tõenditele ja tegema sellele vastava lahendi. Ringkonnakohus võib omal algatusel koguda ja uurida ka uusi tõendeid.
|
| 3-1-1-88-98
|
Riigikohus |
01.09.1998 |
|
Kassaator, taotledes ringkonnakohtuotsuse tühistamist AKKS § 39 lgss 4 sätestatud alusel, peab osutama kriminaalmenetluse õiguse konkreetsele normile, mille rikkumine takistas või oleks võinud takistada kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset uurimist ringkonnakohtus.
AKKS § 20 lg 1 kohaselt on kriminaalasja apellatsioonikorras arutamise piirid määratud üldreeglina kaebuse (protesti) sisuga. Apellatsioonimenetluse piiride all tuleb mõista kriminaalmenetluse eseme kui terviku seda osa, mida tuleb apellatsioonimenetluses uuesti analüüsida (s.o kuriteotunnustega tegu või teod). Kriminaalmenetluse ese ei hõlma kriminaalasja menetlemisel kasutatavaid tõendeid. Ringkonnakohtul on õigus otsuse tegemisel tugineda nii kaebuses (protestis) nimetatud tõenditele kui ka enda uuritud tõenditele.
AKKS § 39 lg 3 pss 7 sätestatud kriminaalmenetluse seaduse rikkumisega on igal juhul tegemist siis, kui ringkonnakohtu otsuses pole üldse motiveeritud tõendite hinnangut, mis oluliselt erineb tõendite hinnangust esimese astme kohtus. Samas ei ole võimalik üheselt kindlaks määrata tõendite erineva hindamise motiveerimise ulatust.
Kohtualuse süüditunnistamisel KrK § 142 järgi ei kuulu tõendamisesemesse ähvardamise täpne viis.
|
| 3-1-1-67-98
|
Riigikohus |
07.05.1998 |
|
Kohtuotsuses tuleb motiveerida mitte ainult seda, miks kohus välistab kohtualuse käitumises selle kuriteo tunnused, mille toimepanemise eest on ta kohtu alla antud, vaid ka seda, miks kohtualuse teos on teise kuriteo koosseis.
|
| 3-1-1-103-96
|
Riigikohus |
15.10.1996 |
|
Kui süüdlased tegutsesid ühtse tahtlusega tappa kolm isikut, kellest kaks tapetigi, kolmanda tapmist aga ei suudetud lõpule viia, tuleb nii lõpuleviidud tapmised kui ka tapmiskatse kvalifitseerida KrK eriosa sama paragrahvi (käesoleval juhul § 101) järgi.
Isiku süüdimõistmisel KrK § 101 p-de 2 ja 3 järgi peab kohtuotsuses olema märgitud, milles huligaanne ajend väljendus ja millist kuritegu varjata sooviti.
|
| 3-1-1-68-96
|
Riigikohus |
04.06.1996 |
|
Ringkonnakohtu poolne esimese astme kohtu otsuse motiveerimata tühistamine lõpliku karistuse mõistmise ja lõpliku karistuse vähendamise osas on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine.
|
| 3-1-1-18-96
|
Riigikohus |
13.02.1996 |
|
Ringkonnakohus peab motiveerima, miks ta süüdistuse formulatsioonist tulenevalt annab faktilistele asjaoludele teistsuguse hinnangu, kui seda tegi esimese astme kohus.
Kohtuotsuses tuleb vältida vastuolusid
Ringkonnakohus peab motiveerima, miks ta süüdistuse formulatsioonist tulenevalt annab faktilistele asjaoludele teistsuguse hinnangu, kui seda tegi esimese astme kohus. Kohtuotsuses tuleb vältida vastuolusid
Kohtuotsuses tuleb vältida vastuolusid
|
Facebook
X.com