/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 8| Näitan: 1 - 8

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-128-02 PDF Riigikohus 16.12.2002

Formaalse erasüüdistuse algatamise avalduse puudumine kriminaalasja materjalide juures ei takista erasüüdistusasja menetlemist, sest kannatanu tahet teostada erasüüdistust võib kohus tuvastada ka teiste tõendite alusel. Puudub alus väita, et kannatanuna avalikku süüdistust toetanud isik ei toetaks erasüüdistust.


KrMK § 263 lg 1 p 3 kohaselt tuleb kohtuotsuse tegemisel muuhulgas lahendada küsimus, millises kriminaalseaduse paragrahvis, lõikes ja punktis on süüdlasele inkrimineeritud tegu ette nähtud. Vastavalt KrMK § 268 lg-le 4 tehakse õigeksmõistev kohtuotsus siis, kui ei ole tuvastatud kuriteosündmus või kui kohtualuse teos puudub kuriteokoosseis, samuti siis, kui ei ole tõendatud kohtualuse osavõtt kuriteo toimepanemisest. Formaalse erasüüdistuse algatamise avalduse puudumine kriminaalasja materjalide juures pole seega isiku õigeksmõistmise aluseks, sest kannatanu tahet teostada erasüüdistust võib kohus tuvastada ka teiste tõendite alusel. Puudub alus väita, et kannatanuna avalikku süüdistust toetanud isik ei toetaks erasüüdistust.


Kohtuotsuse motiveerivast osast peab selgelt nähtuma, millistele tõenditele rajanevad kohtu järeldused kohtualuse käitumise kohta esitatud süüdistuses. Vastasel korral on tegemist puudulikult motiveeritud kohtuotsusega.

3-1-1-126-02 PDF Riigikohus 12.12.2002

Kui ringkonnakohtu otsusega jäetakse esimese astme kohtu otsus sisuliselt muutmata, kuid samas tehtud täpsustusega muudetakse ilma motiveerimata rangemaks kohtualusele mõistetud karistust, halvendades nõnda tema olukorda, on tegemist kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisega AKKS § 39 lg 3 p 7 mõttes.

3-1-1-120-02 PDF Riigikohus 26.11.2002

Kohtu järeldus peab põhinema tõendite objektiivsel analüüsil ja hindamisel. Vasturääkivate või üksteist välistavate tõendite esinemisel peab kohus otsuse rajama tõde kajastavatele asjaoludele, põhistades seejuures, miks ta on osa tõendeid mitteusaldusväärseks tunnistanud. Kohtu poolt tõendite mehhaaniline loetlemine ilma sisult vastuolulistele tõenditele omapoolset hinnangut andmata rikub KrMK § 50 lg-s 1 sätestatud kriminaalasja asjaolude igakülgse, täieliku ja objektiivse läbivaatamise nõuet ning KrMK § 274 p 3 nõudeid ning on kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks AKKS § 39 lg p 7 mõttes.

3-1-1-117-02 PDF Riigikohus 06.11.2002

Isiku karistusest vabastamiseks KarS RS § 1 lg-te 1-3 alusel saab maa- või linnakohtule esitada taotluse üksnes prokurör. Karistatud isik võib esitada kaebuse maa- või linnaprokuratuurile, kui ta leiab, et tema osas on prokurör jätnud kas täielikult või osaliselt karistusest vabastamise taotluse kohtule esitamata. Isiku karistusest vabastamise määruses tuleb näidata, millisel KarS RS § 1 lg-tes 1-3 loetletud alusel, millise kohtuotsusega ja millise teo eest mõistetud karistusest isik vabastatakse. Kui isikule on mõistetud karistus mitme kuriteo eest ja ta vabastatakse karistusest osaliselt, tuleb määruses näidata ka karistus, mis jääb alles nii vastava paragrahvi järgi (kui vabastatakse mõne kuriteo episoodi eest mõistetud karistusest) mõistetud karistusest kui ka lõppkaristusest. Isiku karistusandmete muutmiseks või kustutamiseks karistusregistris tuleb kohtu määrus saata täitmiseks karistusregistrisse.

3-1-1-38-02 PDF Riigikohus 04.04.2002
3-1-1-120-01 PDF Riigikohus 18.12.2001

Juriidilise isiku esindajana tegutsedes tekitab füüsiline isik TsÜS § 95 lg 1 järgi küll õigusi ja kohustusi juriidilisele isikule, kuid see ei saa iseenesest välistada füüsilise isiku otsest kasu veel vähem aga tema tegutsemist omakasu ajendil dokumendi võltsimisel.


Kui ringkonnakohus teeb tõendite erineva hindamise tulemusel esimese astme kohtu otsusest erineva otsuse, siis peab ta oma seisukohti tõendite hindamise osas ka motiveerima ja näitama, milles esimese astme kohus on eksinud.

3-1-1-60-01 PDF Riigikohus 28.05.2001

Materiaalse kuriteo puhul kuulub kohtulikult tõendamisele kuriteoga tekitatud kahju suurus ja iseloom. Sellest sõltub kuriteo kvalifikatsioon, seega ka kuriteo raskus. Varastatu maksumus näitab kuriteoga tekitatud kahju suurust ja annab aluse kurjategija süü suuruse ning talle mõistetava karistuse määratlemiseks.


Vastavalt KrMK §-le 351 on kohtualusel õigus esitada taotlusi ekspertiisi määramiseks esimese astme kohtu istungil ja selle taotluse mitterahuldamise aluseks ei saa olla asjaolu, et vastavat taotlust pole esitatud kohtueelsel uurimisel.


KrMK § 274 sätestatakse muuhulgas kohtu kohustus motiveerida vabaduskaotusliku karistuse kohaldamist, kui seadus näeb sama teo eest ette ka vabadusekaotusega mitteseotud sanktsiooni, ning kohustus motiveerida vastava taotluse esitamisel kohtualuse käendusele andmist või andmata jätmist. Eelmainitud motiivide puudumine on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikumine.

3-1-1-100-00 PDF Riigikohus 07.12.2000
KrK

Kohtuotsuses märgitud põhjendustega mittenõustumine ei ole motiivide puudumine kohtuotsuses AKKS § 39 lg 3 p 7 mõttes.


AKKS § 39 lg 4 kohaldamise alus esineb juhul, kui kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine on konkreetselt näidatud Riigikohtule esitatud taotluses või kui seda on Riigikohus ise tuvastanud.


KrK § 164-2 sätestatud kuritegu eeldab mitte ainult varalise kahju põhjendamist, kahju võib olla ka mittevaraline. Mittevaralise kahju esinemine või puudumine ning mittevaralise kahju mõõde - kahju n.ö tavalises, olulises või suures ulatuses - tuleb kohtul igal konkreetsel juhul eraldi tuvastada, arvestades teo ohtlikkust, õigushüve kahjustamise ulatust, teo toimepanija ametiseisundit, korruptiivse tegevuse kestvust, põhjustatud kahju laadi jms asjaolusid.

Kokku: 8| Näitan: 1 - 8

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json