/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 29| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-18-00 PDF Riigikohus 15.02.2000
KrK

Ringkonnakohtu poolt selle tuvastatuks lugemine, milles riigi huvidele põhjustatud oluline kahju konkreetsel juhul väljendub, kui kohtualusele esitatud süüdistuses ei ole seda näidatud, on väljumine süüdistuse piirest ja kohtualuselt võimaluse võtmine teada, millise süüdistuse alusel tema kriminaalasja kohtus arutatakse, st tema kaitseõiguse rikkumine, mida Riigikohus võib AKKS § 39 lg 4 alusel tunnistada kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks.Sama laadi rikkumise võib moodustada ka vastuolu ringkonnakohtu otsuse eri osade vahel: kirjeldav-motiveerivas osas selle nentimine, et kohtualusele tuleb KrK §141-1 lg 3 p 1 järgi esitatud süüdistus,milles esimese astme kohus ta õigeks mõistis, ümberkvalifitseerida § 161 järgi, resolutiivosas aga tema õigeksmõistmise § 141-1 lg 3 p 1 järgi muutmata jätmine.

3-1-1-21-00 PDF Riigikohus 15.02.2000

Süütuse presumptsiooni põhimõttest lähtudes tuleb kohtualuse kasuks tõlgendada vaid kõik kõrvaldamata kahtlused.


Juhul kui mingi olulise faktilise asjaolu kohta on kaks erinevat tõendit - kohtualuse üldsõnalised ütlused ja ametlik teatis, peab ringkonnakohus kriminaalasja tehiolude igakülgseks, täielikuks ja objektiivseks uurimiseks võtma selle vastuolu kõrvaldamiseks tarvitusele kõik seaduses ettenähtud abinõud, kaasa arvatud täiendava ja üksikasjalikuma teatise nõudmine.


Kriminaalasja tehiolude igakülgse ja täieliku uurimise nõude eiramist, mis ei võimalda ringkonnakohtul hinnata tõendeid vastavalt KrMK §-s 50 sätestatule, võib Riigikohus tunnistada kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks AKKS § 39 lg 4 alusel.


3-1-3-4-00 PDF Riigikohus 15.02.2000
PS

Kriminaalasja arutamine ringkonnakohtus ühe kohtualuse apellatsioonkaebuse alusel enne apellatsiooni õigeaegset esitamist teise kohtualuse poolt ning tema osavõtuta ja tema taotlusi arvestamata võib moodustada kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise AKKS § 39 lg 4 alusel.

3-1-1-15-00 PDF Riigikohus 08.02.2000
KrK

Ringkonnakohtu otsuses pärast selle märkimist, et esimese astme kohtu otsust pole kuriteo ja selle tõendatuse osas vaidlustatud, kohtualusele süüks arvatud kuriteoepisoodidest ühe lugemine siiski tõendatuks, on apellatsiooni piiridest väljumine ja teineteist välistavate motiivide esitamine kohtuotsuses, mida Riigikohus võib tunnistada kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks AKKS § 39 lg 4 alusel.


3-1-1-14-00 PDF Riigikohus 02.02.2000

Ringkonnakohtu poolt selle märkimata jätmine, mis liiki tõendiks loeb ta asjatundja arvamust, mida ei saa käsitada eksperdi arvamusena, ei ole kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine.


Ekspertiisiaktina vormistatud kompetentse isiku arvamus seoses väidetava liiklusavariiga, mis on antud 7 kuud enne kriminaalasja algatamist ja uurija sellekohast määrust, ei ole eksperdi arvamus KrMK § 59 mõistes, kuid on siiski tõendina kasutatav KrMK § 48 lg-s 2 ettenähtud uue dokumendi tähenduses.

3-1-1-13-00 PDF Riigikohus 01.02.2000

Vastuolu ringkonnakohtu otsuse kirjeldav-motiveeriva ja resolutiivosa vahel - selle konstanteerimine, et isikule esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, kuid talle siiski uue, raskema karistuse mõistmine KrMK § 336 korras tehtava kohtumäärusega on tunnistatav kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks AKKS § 39 lg 4 alusel.

3-1-1-8-00 PDF Riigikohus 25.01.2000
KrK

Juhul kui kriminaalasjast materjalide eraldamine ja saatmine täiendavaks uurimiseks ühe isiku süüdistuses teeb materjalide eraldi arutamise võimatuks nende tihedalt seotuse tõttu ning eeluurimismaterjalide puudulikkust ei saa täiendada kohtulikul uurimisel, tuleb kogu kriminaalasi saata täiendavaks uurimiseks.


Esimese astme kohtu otsuse läbivaatamise ulatuse nõude rikkumist ja apellatsioonkaebuses sisalduva taotluse eiramist ringkonnakohtu poolt, samuti kriminaalasjast materjalide ebaseaduslikku eraldamist esimese astme kohtu poolt võib Riigikohus tunnistada kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks AKKS § 39 lg 4 alusel.

3-1-1-10-00 PDF Riigikohus 25.01.2000
KrK

Võimu kuritarvitamise eest võib kriminaalvastutst kanda vaid see ülem, kes vahetult andis talle alluvatele kaitseteenistuslastele käsu võtta ette mingi raske tagajärje põhjustanud tegu. Vahetu põhjuslik seos on vaid tema teo ja saabunud tagajärje vahel. Teised isikud, kelle tegevusetuse - järelevalve kohustuse mittetäitmine - ja saabunud tagajärje vahel niisugune seos puudub, võivad kanda muuliigilist vastutust.


Isiku süüdimõistmine niisuguse kuriteo eest, milles teda ei ole süüdistatud, tähendab vastuolu kohtuotsuse kirjeldav-motiveeriva osa ja resolutiivosa vahel ning on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 4 mõistes.

3-1-1-115-99 PDF Riigikohus 21.12.1999
KrK

Kassatsioonimenetluse esemesse saavad kuuluda vaid kaebuses konkretiseeritud õigusrikkumised, sellesse ei kuulu uurija tegevuse otstarbekuse hindamine.


KrMK § 36 lg 2 sätestatu, et määratud kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest tagatakse Eesti Advokatuuri poolt riigi kulul, ei tähenda kaitsealuse vabastamist õigusabi eest tasumisest.


Kohtualuse väidet, et tema kaitsja on oma ülesandeid mittekvaliteetselt täitnud, ei saa Riigikohus tagantjärele kontrollida ega AKKS § 39 lg 4 alusel tunnistada kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks kaitseõiguse tagamise printsiibi rikkumise tõttu.

3-1-3-20-99 PDF Riigikohus 21.12.1999

Kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks võib tunnistada seda, et kriminaalasja menetlemisel on süüdistatava ja kohtualuse isik jäetud usaldusväärselt tuvastamata, mille tõttu esineb põhjendatud kahtlus selles, kas kohtu poolt süüditunnistatud isik on kuriteo toime pannud ning kriminaalasja menetlemisel süüdistatavana ja kohtualusena osalenud.

3-1-1-80-99 PDF Riigikohus 07.12.1999
KrK

KrK § 45 alusel kuulub arvestamisele üksnes ametlike dokumentidega tõestatud eelvangistusaeg seoses arutatava kriminaalasjaga.


Juhul kui KrK § 162 järgi kohtu alla antud isiku süüdistuses on üksnes kirjeldatud varalise kahju põhjustamisel tema poolt, suure varalise kahju või mõne muu raske tagajärje põhjustamist ei ole talle aga sõnaselgelt süüks arvatud, puudub kohtul õigus isikut süüdi mõista endapoolset muu raske tagajärje põhjustamise sisustamisest lähtudes. Süüdistuse niisugust laiendamist kohtu poolt KrMK § 215 lg 5 sätteid järgimata võib AKKS § 39 lg 4 alusel tunnistada kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks.

3-1-1-111-99 PDF Riigikohus 07.12.1999

Ringkonnakohtu hinnang tõenditele ei pea ühtima esimese astme kohtu hinnanguga. Ringkonnakohtul aga puudub õigus hinnata tõendeid valikuliseltt ja ignoneerida esimese astme kohtu hinnangut tõenditele. Niiviisi toimimise võib Riigikohus AKKS § 39 lg 4 alusel tunnistada kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks.


Süüdistatav ei pea tõendama, etvigastusi kannatanule ei tekitanud tema. Niisugune nõue moodustab süütuse presumptsiooni põhimõtte eiramine.

3-1-1-100-99 PDF Riigikohus 16.11.1999
KrK

Kohtuliku arutelu käigus uue või muudetud süüdistuse esitamist sätestavate eeskirjade eiramist võib Riigikohus tunnistada kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks AKKS § 39 lg 4 alusel.


Prokuröri poolt kohtus esitatav uus või muudetud süüdistus peab vastama KrMK § 121 lg 2 nõuetele, olema üheselt mõistetav ja koostatud niisuguses vormis, et seda ärakirja on võimalik anda kohtualusele ja kaitsjale. Jõusse jäävat süüdistust ei ole vaja korrata. Kohtul endal puudub süüdistuse koostamise ja esitamise õigus, välja arvatud erasüüdistusasjades.

3-1-1-86-99 PDF Riigikohus 28.09.1999
KrK

Kannatanu ringkonnakohtu istungile kutsumata jätmine ei ole AKKS § 17 lg 5 nimetatud asjaolude puudumisel kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 4 mõistes.


Isikule, keda varem on varguste eest korduvalt karistatud, sealhulgas vabadusekaotusega, ja ka pärast viimase vabadusekaotuse ärakandmist pani toime röövimise, puudub alus mõista sanktsiooni alammäärale vastav või sellest kergem karistus.

3-1-1-79-99 PDF Riigikohus 15.09.1999
KrK

Kohtuotsuses selle oletamine, et kohtualuse tegevuses võivad olla mõne niisuguse kuriteo tunnused, milles teda ei ole süüdistatud, on küll ebakorrektne, kuid mitte kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine.


Poltsei juhtivametniku kui ametiisiku süüdimõistmisel võõra vara riisumises oma ametiseisundi kuritarvitamise teel tuleb kohtuotsuses näidata, millistele isikutele politseiprefektuuri vara võõrandati või riisuti mitte isikliku kasusaamise, vaid prefektuuri huvides, ei tõenda kõnesoleva kuriteo toimepanwmist.

3-1-1-60-99 PDF Riigikohus 25.05.1999

Kohtu määrusega ühiseks menetluseks ühendamata kahe eri kriminaalasja arutamine ühe kohtuistungi ajal on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine ning annab alust kohtuotsuse tühistamiseks ja mõlema kriminaalasja eraldi arutamisele saatmiseks.

3-1-1-42-99 PDF Riigikohus 27.04.1999

Kriminaalasja arutamine isiku suhtes, kes pole kohtu alla antud, takistab kriminaalasja seaduslikku kohtulikku arutamist ja moodustab seepärast alati kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise AKKS § 39 lg 4 mõistes.Tähendatud motiivil võib esimese astme kohtu otsuse tühistada ka ringkonnakohus.


Kriminaalasja arutamine isiku suhtes, kes pole kohtu alla antud, takistab kriminaalasja seaduslikku kohtulikku arutamist ja moodustab seepärast alati kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise AKKS § 39 lg 4 mõistes.

3-1-1-38-99 PDF Riigikohus 20.04.1999
KrK

Keskkonnainspektisooni tsiviilhagi rahuldamine ringkonnakohtu poolt juhul, kui apellatsioonprotestis seda ei taotletud, ei ole apellatsioonprotesti piiridest väljumine.


Ringkonnakohtu otsuses on tarvis näidata, millisel AKKS § 31 sätestatud alusel esimese astme kohtu otsus tühisstatakse, millistel motiividel seda tehakse ning milliseid vigu on esimese astme kohus tõendite hindamisel teinud. Apellatsioonprotesti esitajana selle prokuröri näitamine ringkonnakohtu otsuses, kes protesti tegelikult ei esitanud, on AKKS § 29 lg 2 nõuete rikkumine.


Isiku süüdistamisel KrK § 155 järgi tuleb süüdistatavana vastutusele võtmise määruses näidata, milles seisnes metsaraie ebaseaduslikkus ja millise õigusakti nõudeid on eiratud. Raie ebaseaduslikkuse sisustamine alles süüdimõistvas kohtuotsuses ei võimalda kohtualusel kaitsta ennast esitatud süüdistuse vastu ja võib seepärast olla kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 4 mõistes.

3-1-1-35-99 PDF Riigikohus 13.04.1999
KrK

Kuriteo kvalifikatsiooni muutmine süüdistatava kohtu alla andmisel kohtuniku poolt ainuisikuliselt on vastuolus KrMK §-s 185 sätestatuga ja kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 4 mõistes.Kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks on ka KrK § 139 lg 1 järgi kohtu alla antud isiku süüditunnistamine KrK § 139 lg 3 p 1 järgi ilma prokuröri sellekohase taotluseta.


Kuriteo ühise toimepanemisega tekitatud varaline kahju tuleb süüdlaselt välja nõuda solidaarselt (TsK § 459).

3-1-3-7-99 PDF Riigikohus 13.04.1999

Apellatsioonitähtaja järgimise kontrollimiseks on tarvis kindlaks teha selle kulgema hakkamise algus. Vahi all viibival kohtualusel on õigus juhinduda AKKS §6 lg-st 2.


Ühe apellandi seaduslikult esitatud apellatsiooni suhtes motiveeritud seisukoha võtmata jätmine on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 4 mõttes.


Apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmine tuleb vormistada kohtuniku määrusega.

Kokku: 29| Näitan: 1 - 20

/otsingu_soovitused.json