/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 14| Näitan: 1 - 14

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-115-02 PDF Riigikohus 07.11.2002

Kui ringkonnakohus teeb AKKS § 32 lg 3 p-le 2 tuginedes asjas uue, sisult esimese astme kohtu otsusele vastupidise otsuse, peab ta lisaks motiividele, mille alusel tühistatakse esimese astme kohtu otsus, kinni pidama ka KrMK §-dest 273-275.


3-1-3-8-02 PDF Riigikohus 04.10.2002

Kohtuotsuses isiku kuriteos süüdiolevana käsitamine tema süüküsimust arutamata on käsitatav kriminaalseaduse ebaõige kohaldamisena ja kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 4 mõttes.

3-1-1-94-02 PDF Riigikohus 20.09.2002

Liiklusõnnetusega seotud kuritegude puhul kõigi liiklusõnnetuse asjaolude, s.h kannatanu käitumine, väljaselgitamata jätmisega rikutakse KrmK § 50 lg-s 1 sätestatud kriminaalasja asjaolude igakülgse, täieliku ja objektiivse läbivaatamise nõuet ning see tuleb tunnistada kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks AKKS § 39 lg 4 mõttes.


Igal liiklejal on õigus eeldada, et ka teised liiklejad ja muud isikud täidavad liikluseeskirja nõudeid. Liiklusõnnetusega seotud kuritegude menetlemisel tuleb kaaluda kõigi liiklusõnnetuses osalenud liiklejate käitumist ja anda nende käitumisele õiguslik hinnang. See tähendab, et peale kohtualuse käitumise tuleb hinnata ka kannatanu käitumist ja selgitada välja, kas tema käitumises esines liikluseeskirja nõuete rikkumisi, mis võisid olla põhjuslikus seoses temale endale liiklusõnnetuse läbi kahju tekkimisega.

3-1-1-43-02 PDF Riigikohus 18.04.2002

Kohtu poolt selle põhistamata jätmine, miks ta hindab osa tõendeid mitteusaldusväärseteks, võib olla kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks.

3-1-1-122-01 PDF Riigikohus 31.01.2002

Esimese astme kohtu otsuse kirjeldav-motiveerivas tuleb muuhulgas näidata kohtulikul uurimisel kindlaks tehtud asjaolud ja tõendid, mille põhjal kohus need asjaolud tuvastatuks loeb. Selle nõude eiramine võib takistada kriminaalasjas seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist ning olla kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks AKKS § 39 lg 4 mõttes.

3-1-1-108-01 PDF Riigikohus 25.10.2001

Kohtulahendi eksemplaril pitsatijäljendi puudumise puhul ei ole tegemist kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisega, kui dokumendi koostanud ametiisiku tahe on tekstis selgelt väljendatud ning kinnitatud tema allkirjaga.


Süüdistatava vahi all pidamise tähtaja lõppemisel ei saa vahi all pidamise pikendamise taotluse alusel otsustada vahi all pidamise tähtaja pikendamist, küll aga võib selle taotluse alusel otsustada isiku uuesti vahi alla võtmise küsimuse. Vastavalt KrMK § 73 lg 5_1 sätestatule pikendatakse vahi all pidamise tähtaega vahi alla võtmist reguleerivate sätete alusel. Nõnda tuleb mõlema protseduuri raames kontrollida ühtede ja samade õiguslike aluste olemasolu ja otsustada sarnane küsimus - kas isikult võtta ajutiselt enne kohtuotsuse tegemist vabadus või mitte. Seetõttu ei oma terminid �vahi alla võtmine� ja �vahi all pidamise tähtaja pikendamine� olulist sisulist erinevust.

3-1-1-90-01 PDF Riigikohus 01.10.2001

Kohtus kriminaalasja arutamine ilma, et süüdistatav oleks selles süüdistuses eelnevalt kohtu alla antud, võib moodustada kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise AKKS § 39 lg 4 mõttes.


Kohtus kriminaalasja arutamine ilma, et süüdistatav oleks selles süüdistuses eelnevalt kohtu alla antud, kohtuniku allkirja puudumine tunnistaja ja kannatanu hoiatuslehel ning tõlgi hoiatuslehel, kohtuistungi protokollis arutatava kriminaalasja nimetuse ja kohtualuse sünniaja puudumine ning protokolli lõpu ebaadekvaatsus kohtu toimingute kajastamisel pärast kohtualuse viimase sõna ärakuulamist, võivad moodustada kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise AKKS § 39 lg 4 mõttes.


Enne liiklusseaduse jõustumist andis mootorsõiduki mõiste EV liiklusseadus, mille § 10 lg 2 kohaselt loeti mootorsõidukiks mootori jõul liikuvat sõidukit ja mootorsõidukiks ei loetud mootoriga jalgratast, mopeedi ega mootori jõul liikuvat rööbassõidukit. Kuna tramm on elekrtikontaktliiniga ühendatud tänavarööbassõiduk (st ei ole mootroi jõul liikuv rööbassõiduk) siis saab järeldada, et tramm kuulub üldmõiste �mootorsõiduk� alla.

3-1-1-83-01 PDF Riigikohus 24.09.2001

Kohtu järelduste ebajärjekindlus ja vastuolulisus võivad olla kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks AKKS § 39 lg 4 mõttes.


Kriminaalõiguses kehtib KrK § 6 lg 1 kohaselt põhimõte, et üldjuhul isik vastutab teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse redaktsiooni järgi. Üksnes siis, kui peale teo toimepanemist, kuid enne karistuse mõistmist on seadust muudetud antud teokoosseisu osas leebemaks, vastutab toimepanija vastavalt KrK § 6 lg 2 uue redaktsiooni kohaselt.


Vahendlik täideviimine tähendab seda, et vahend ei pane õiguslikus mõttes toime kuritegu. Tema vastutus võib olla välistatud erinevatel põhjustel - ta ei ole subjekt (lapseealine, süüdimatu), tegutseb tahtluseta, on eksimuses, hädaseisundis jms. Vastavalt teovalitsemise teooriale tuleb näidata, et vahendlik täideviija valitses tegu ülekaaluga - ülekaaluka teadmisega, psüühilise või füüsilise sunniga vms. Selline ülekaaluga valitsemine peab olema süüdistuses ja süüdimõistvas kohtuotsuses määratletud. Süüdistuses ja süüdimõistvas kohtuotsuses peab samuti olema näidatud, milles seisnes süüteo täideviimise vahendlikkus.

Vahendlik täideviimine ei seisne koosseisupärase teo toimepanemises. Sellisel juhul ei ole vahendlik täideviimine praktiliselt võimalik. Nii kuriteost osavõtu puhul kui ka vahendliku täideviimise korral, kui täideviija isik pole tuvastatud, on vaja teha kindlaks tegu kriminaalõiguslikus mõttes. Sõltuvalt tuvastatud asjaoludest saab seejärel kuriteo kvalifitseerida kas kaasaaitamise, kihutamise, organiseerimise või vahendliku täideviimisena.

3-1-1-80-01 PDF Riigikohus 22.08.2001

Kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus tuleb kontrollida kõiki esitatud tõendeid, vastasel korral on tegu KrMK § 19 tuleneva kriminaalasja tehiolude igakülgse, täieliku ja objektiivse uurimise põhimõtte rikkumisega, mis on omakorda käsitatav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 4 mõttes.


Uurimistaktika peab põhinema menetlusseadusel ning tulenema sellest. KrMK § 132 lg 3 kohaselt algab tunnistaja ülekuulamine uurija ettepanekuga jutustada kõikidest tunnistajale teadaolevatest asjaoludest, millega seoses ta on ülekuulamisele kutsutud. Pärast tunnistaja ütluste ärakuulamist võib uurija esitada küsimusi.

3-1-1-35-01 PDF Riigikohus 05.04.2001

KrMK § 275 lg 2 kohaselt peab kohtuotsuses olema täpselt märgitud, millises süüdistuses kohtualune on süüdi mõistetud ja kohtualusele iga kuriteo eest mõistetud karistuse liik ja määr ning ärakandmisele kuuluv lõplik karistus. Kohtuotsuse resolutiivosa arusaamatu ja mitmeti mõistetava sõnastamisega rikutakse süüdimõistetu kaitseõigust ning see on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 4 mõttes.


Kui süüdimõistetu peale eelmises asjas karistuse ärakandmist paneb toime uued kuriteod, mõistetakse talle lõplik karistus kuritegude kogumi eest Krk § 40 lg 1 alusel, mitte KrK § 41 alusel, mis sätestab karistuse mõistmise mitme kohtuotsuse järgi, so juhul kui süüdimõistetu pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist paneb toime uue kuriteo.

3-1-1-21-01 PDF Riigikohus 23.02.2001

KrMK § 250 lg 1 kohaselt võib eksperdina üle kuulata ainult eksperdiks määratud isikut, kes on koostanud ekspertiisiakti või ekspertiisist keeldumise akti. Selgitused ja täiendused, mis ekspert on ekspertiisiakti kohta andnud, ei ole kriminaalasjas tõendid. Üks isik ei saa korraga olla nii tunnistaja kui ekspert.


Kohtuotsusega, millest ei ole võimalik üheselt aru saada, millised asjaolud kohus kohtulikul uurimisel kindlaks tegi ning millises süüdistuses kohus iga kohtualuse süüdi tunnistas, on kriminaalmenetluse seadust oluliselt rikutud AKKS § 39 lg 4 tähenduses.

3-1-1-5-01 PDF Riigikohus 31.01.2001

Süüdistuse niisugune muutmine kohtus, mis hõlmab kuriteo toimepanemise aega ja kohta, samuti kuriteo objekti ning objektiivse külje ja subjektiivse külje tunnuseid, on kohtualuse kaitseõiguse rikkumine, mida Riigikohus võib tunnistada kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks AKKS § 39 lg 4 mõttes.

3-1-1-2-01 PDF Riigikohus 19.01.2001

Süüdimõistetu mittekutsumine ringkonnakohtu istungile ja selle selgitamata jätmine, kas ta kaitsjat soovib, on tunnistatav kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks AKKS § 39 lg 4 mõttes.


Juhul kui isikule mõistetud karistus KrK §-de 139 ja 140 järgi on Riigikohtu poolt muutmata jäetud, süüdimõistmine KrK § 141 järgi aga tühistatud kuriteokoosseisu puudumise tõttu, siis ringkonakohtu poolsel süüdistuse mahu suurendamisel KrK §-de 139 ja 140 järgi varem § 141 alusel inkrimineeritu arvel puudub kohtul õigus kohe raskendada karistust §-de 139 ja 140 järgi. Kõigepealt tuleb KrK § 40 lg-st 1 juhindudes mõista karistus nende kuritegude eest, mis täiendavalt loetakse hõlmatuks §-dega 139 ja 140, seejärel aga, kuna karistus teiste KrK §-de 139 ja 140 järgi kvalifitseeritud kuritegude eest on jõustunud, mõista lõplik karistus § 40 lg 3 alusel. See ei tohi olla raskem varem § 141 järgi mõistetud karistusest.


Kandmisele kuuluva karistusaja kohtuotsuses väiksemana näitamine, mis on tingitud eelvangistusaja ebaõigest arvestamisest, ei ole parandatav KrMK § 336 korras tehtava määrusega.

3-1-1-100-00 PDF Riigikohus 07.12.2000
KrK

Kohtuotsuses märgitud põhjendustega mittenõustumine ei ole motiivide puudumine kohtuotsuses AKKS § 39 lg 3 p 7 mõttes.


AKKS § 39 lg 4 kohaldamise alus esineb juhul, kui kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine on konkreetselt näidatud Riigikohtule esitatud taotluses või kui seda on Riigikohus ise tuvastanud.


KrK § 164-2 sätestatud kuritegu eeldab mitte ainult varalise kahju põhjendamist, kahju võib olla ka mittevaraline. Mittevaralise kahju esinemine või puudumine ning mittevaralise kahju mõõde - kahju n.ö tavalises, olulises või suures ulatuses - tuleb kohtul igal konkreetsel juhul eraldi tuvastada, arvestades teo ohtlikkust, õigushüve kahjustamise ulatust, teo toimepanija ametiseisundit, korruptiivse tegevuse kestvust, põhjustatud kahju laadi jms asjaolusid.

Kokku: 14| Näitan: 1 - 14

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json