/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 15| Näitan: 1 - 15

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-122-02 PDF Riigikohus 26.11.2002

Kui KarS RS § 1 lg 4 ja KarS § 64 alusel saaks isikule moodustada vaid sama liitkaristuse, mis on talle eelnevalt mõistetud KrK järgi, siis pole sama liitkaristuse veelkordne, KarS-ile tuginev moodustamine põhjendatud.


Kohus kohaldab ebaõigesti kriminaalseadust, kui ei vabasta isikut karistuse kandmisest sellise kuriteo eest, mis karistusõiguse reformi tulemusel on muudetud väärteoks.

3-1-3-2-02 PDF Riigikohus 09.05.2002
3-1-1-94-01 PDF Riigikohus 08.10.2001
3-1-1-83-01 PDF Riigikohus 24.09.2001

Kohtu järelduste ebajärjekindlus ja vastuolulisus võivad olla kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks AKKS § 39 lg 4 mõttes.


Kriminaalõiguses kehtib KrK § 6 lg 1 kohaselt põhimõte, et üldjuhul isik vastutab teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse redaktsiooni järgi. Üksnes siis, kui peale teo toimepanemist, kuid enne karistuse mõistmist on seadust muudetud antud teokoosseisu osas leebemaks, vastutab toimepanija vastavalt KrK § 6 lg 2 uue redaktsiooni kohaselt.


Vahendlik täideviimine tähendab seda, et vahend ei pane õiguslikus mõttes toime kuritegu. Tema vastutus võib olla välistatud erinevatel põhjustel - ta ei ole subjekt (lapseealine, süüdimatu), tegutseb tahtluseta, on eksimuses, hädaseisundis jms. Vastavalt teovalitsemise teooriale tuleb näidata, et vahendlik täideviija valitses tegu ülekaaluga - ülekaaluka teadmisega, psüühilise või füüsilise sunniga vms. Selline ülekaaluga valitsemine peab olema süüdistuses ja süüdimõistvas kohtuotsuses määratletud. Süüdistuses ja süüdimõistvas kohtuotsuses peab samuti olema näidatud, milles seisnes süüteo täideviimise vahendlikkus.

Vahendlik täideviimine ei seisne koosseisupärase teo toimepanemises. Sellisel juhul ei ole vahendlik täideviimine praktiliselt võimalik. Nii kuriteost osavõtu puhul kui ka vahendliku täideviimise korral, kui täideviija isik pole tuvastatud, on vaja teha kindlaks tegu kriminaalõiguslikus mõttes. Sõltuvalt tuvastatud asjaoludest saab seejärel kuriteo kvalifitseerida kas kaasaaitamise, kihutamise, organiseerimise või vahendliku täideviimisena.

3-1-1-6-00 PDF Riigikohus 18.01.2000
KrK

Kohtualuse süüdistamisel mitmes kuriteos tuleb kohtuotsuses näidata, milline KrK säte millise õigusvastase teo hõlmab.


Juhul kui ebaseaduslik metsaraie pandi toime enne uue Metsaseaduse jõustumist 9. jaanuaril 1999, on kohtuotsuses tarvis näidata, kas süüdlase kriminaalvastutuse alus on uue seaduse tõttu ära langenud või püsima jäänud.

3-1-1-77-99 PDF Riigikohus 07.09.1999
KrK

Kohaldamisele kuulub see kriminaalseadus, mis oli jõustunud enne vasstava kuriteo lõpule viimist, katkestamist või tõkestamist. Tulude või muude maksustamisobjektide varjamine, samuti raamatupidamisdokumentide, maksuarvutuste ja tuludeklaratsioonidega seotud dokumentide esitamata jätmine ning aktsiaseltsi tegutsemiskoha varjamine maksuhalduri eest (KrK § 148-1) on vältav kuritegu. Seepärast juhul kui kõnesoleva kuriteo toimepanemist alustati 16. aprillil 1993 ja lõpule viidi see 26. oktoobril 1995, on KrK § 148-1 kohaldatav viimati nimetatud kuupäeval kehtivas redaktsioonis.


Dokumendi võltsimine (KrK § 148) võib seisneda isiku ehtsate isikuandmete ebaseaduslikus ja põhjendamatus ühendamises mingi organisatsiooni blanketi ehtsate andmetega.

3-1-1-124-97 PDF Riigikohus 09.12.1997

Dispositsioon ei ole blanketne, kui selles märgitud tunnus "suures koguses" on teise õigusharu normatiivaktiga lahti mõtestamata. Suure koguse määratlemine kuulub niisugusel juhul kohtu päevusse.


Narkootilist või psühhotroopset ainet on suures koguses ebaseaduslikult omandatud ka juhul, kui sellest piisab ühekordseks kasutamiseks sajale isikule või samaks arvuks müügikordadeks narkosõltuvatele isikutele.

3-1-3-18-97 PDF Riigikohus 07.05.1997

Kui teo toimepanemise ajal kehtinud kriminaalseaduse kohaselt isik võis oma ea tõttu olla mingit liiki või alaliiki kuriteo subjekt, hiljem antud kriminaalseaduse järgi ta selleks aga ei saa olla, kuulub kohaldamisele hiljem antud seadus.

3-1-1-36-97 PDF Riigikohus 08.04.1997

Teisele isikule korralduse andmine rahuldada sugulist kirge ebaloomulikul viisil võib moodustada vastava kuriteo organiseerimise, mitte aga täideviimise.


Ekspertiisi määramisest keeldumist võib kohus otsustada ka kohtuistungil.


Eesti Vabariigi 18.12.96. a seadusel on KrK § 101 sanktsiooni muutmise osas tagasiulatuv jõud üksnes niivõrd, kuivõrd see kergendab raskemat karistust ning võimaldab tahtliku tapmise eest mõistetud surmanuhtluse asemel kohaldada eluaegset vabadusekaotust.


Tahtlust põhjustada kannatanu surm eriti piinaval ja julmal viisil võib peale muu tõendada ka löökide arv ning kannatanule tekitatud vigastuste hulk ja laad.


KrMK sätete eiramisegaga saadud ütlused on tõenditena kasutatavad üksnes sel juhul, kui need langevad kokku muude samast isikulisest allikast pärinevate ütlustega ja sama tõendiallikas on neid hiljem kinnitanud niisugustes menetlustoimingutes, mis on teostatud menetlusnorme järgides.


Osalemine kuriteo täideviimises välistab vastutuse sellesama kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamise eest.

3-1-1-24-97 PDF Riigikohus 04.03.1997

Kirjanduses on avaldatud arvamust, et karistust kergendavaks on seadus, mis võimaldab konkreetsel juhul teha süüdlase suhtes kergema otsuse.


Juhul kui uus kriminaalseadus ühes osas muudab karistust raskemaks, teises osas aga kergendab karistust, on uuel seadusel tagasiulatuv jõud üksnes niivõrd, kuivõrd see kergendab raskemat karistust.

3-1-3-9-97 PDF Riigikohus 11.02.1997

Kui karistust kergendav kriminaalseadus antakse pärast isiku süüdimõistmist vastavas kuriteos, tuleb kohtuotsus tühistada ning mõistetud karistus, vajadusel ka kuriteo kvalifikatsioon viia kooskõlla karistust kergendava seadusega.

3-1-1-11-97 PDF Riigikohus 04.02.1997

Kohtul puudub õigus tunnistada isik süüdi niisuguses teos, milles ei ole talle süüdistust esitatud ega teda kohtu alla antud. Süüdistuse mahu nõuetevastane suurendamine on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine.


Isiku süü tõendamatus, mida kassaator väidab, ei ole kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine ja kassatsiooni iseseisev alus.

3-1-1-129-96 PDF Riigikohus 03.12.1996

Isiku käitumine võib salakaubaveo moodustada juhul, kui on küll tõendatud kauba või muu väärtuse üle tollipiiri ebaseaduslik toimetamine, kuid pole tõendatud vastava kauba või muu väärtuse registreerimine või leidmine Eestis.


Isiku käitumine võib salakaubaveo moodustada juhul, kui on küll tõendatud kauba või muu väärtuse üle tollipiiri ebaseaduslik toimetamine, kuid pole tõendatud vastava kauba või muu väärtuse registreerimine või leidmine Eestis..


Isikut võib kuriteole kaasaaitajaks tunnistada vaid tingimusel, et on tuvastatud kuriteo täideviija

III-1/1-94/95 PDF Riigikohus 19.12.1995
III-1/1-90/95 PDF Riigikohus 12.12.1995

Kokku: 15| Näitan: 1 - 15

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json