Kohtulahendite liigitus

Kokku: 15| Näitan: 1 - 15

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
3-1-1-122-02 PDF Riigikohus 26.11.2002
Kohus kohaldab ebaõigesti kriminaalseadust, kui ei vabasta isikut karistuse kandmisest sellise kuriteo eest, mis karistusõiguse reformi tulemusel on muudetud väärteoks.
3-1-3-2-02 PDF Riigikohus 09.05.2002
3-1-1-94-01 PDF Riigikohus 08.10.2001
3-1-1-83-01 PDF Riigikohus 24.09.2001
Kriminaalõiguses kehtib KrK § 6 lg 1 kohaselt põhimõte, et üldjuhul isik vastutab teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse redaktsiooni järgi. Üksnes siis, kui peale teo toimepanemist, kuid enne karistuse mõistmist on seadust muudetud antud teokoosseisu osas leebemaks, vastutab toimepanija vastavalt KrK § 6 lg 2 uue redaktsiooni kohaselt.
3-1-1-6-00 PDF Riigikohus 18.01.2000
KrK
Juhul kui ebaseaduslik metsaraie pandi toime enne uue Metsaseaduse jõustumist 9. jaanuaril 1999, on kohtuotsuses tarvis näidata, kas süüdlase kriminaalvastutuse alus on uue seaduse tõttu ära langenud või püsima jäänud.
3-1-1-77-99 PDF Riigikohus 07.09.1999
KrK
Kohaldamisele kuulub see kriminaalseadus, mis oli jõustunud enne vasstava kuriteo lõpule viimist, katkestamist või tõkestamist. Tulude või muude maksustamisobjektide varjamine, samuti raamatupidamisdokumentide, maksuarvutuste ja tuludeklaratsioonidega seotud dokumentide esitamata jätmine ning aktsiaseltsi tegutsemiskoha varjamine maksuhalduri eest (KrK § 148-1) on vältav kuritegu. Seepärast juhul kui kõnesoleva kuriteo toimepanemist alustati 16. aprillil 1993 ja lõpule viidi see 26. oktoobril 1995, on KrK § 148-1 kohaldatav viimati nimetatud kuupäeval kehtivas redaktsioonis.
3-1-1-124-97 PDF Riigikohus 09.12.1997
Dispositsioon ei ole blanketne, kui selles märgitud tunnus "suures koguses" on teise õigusharu normatiivaktiga lahti mõtestamata. Suure koguse määratlemine kuulub niisugusel juhul kohtu päevusse.
3-1-3-18-97 PDF Riigikohus 07.05.1997
Kui teo toimepanemise ajal kehtinud kriminaalseaduse kohaselt isik võis oma ea tõttu olla mingit liiki või alaliiki kuriteo subjekt, hiljem antud kriminaalseaduse järgi ta selleks aga ei saa olla, kuulub kohaldamisele hiljem antud seadus.
3-1-1-36-97 PDF Riigikohus 08.04.1997
Eesti Vabariigi 18.12.96. a seadusel on KrK § 101 sanktsiooni muutmise osas tagasiulatuv jõud üksnes niivõrd, kuivõrd see kergendab raskemat karistust ning võimaldab tahtliku tapmise eest mõistetud surmanuhtluse asemel kohaldada eluaegset vabadusekaotust.
3-1-1-24-97 PDF Riigikohus 04.03.1997
Kirjanduses on avaldatud arvamust, et karistust kergendavaks on seadus, mis võimaldab konkreetsel juhul teha süüdlase suhtes kergema otsuse.
Juhul kui uus kriminaalseadus ühes osas muudab karistust raskemaks, teises osas aga kergendab karistust, on uuel seadusel tagasiulatuv jõud üksnes niivõrd, kuivõrd see kergendab raskemat karistust.
3-1-3-9-97 PDF Riigikohus 11.02.1997
Kui karistust kergendav kriminaalseadus antakse pärast isiku süüdimõistmist vastavas kuriteos, tuleb kohtuotsus tühistada ning mõistetud karistus, vajadusel ka kuriteo kvalifikatsioon viia kooskõlla karistust kergendava seadusega.
3-1-1-11-97 PDF Riigikohus 04.02.1997
Isiku süü tõendamatus, mida kassaator väidab, ei ole kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine ja kassatsiooni iseseisev alus.
3-1-1-129-96 PDF Riigikohus 03.12.1996
Isiku käitumine võib salakaubaveo moodustada juhul, kui on küll tõendatud kauba või muu väärtuse üle tollipiiri ebaseaduslik toimetamine, kuid pole tõendatud vastava kauba või muu väärtuse registreerimine või leidmine Eestis..
III-1/1-94/95 PDF Riigikohus 19.12.1995
III-1/1-90/95 PDF Riigikohus 12.12.1995

Kokku: 15| Näitan: 1 - 15

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane