/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 8| Näitan: 1 - 8

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-3-2-02 PDF Riigikohus 09.05.2002
3-1-1-6-00 PDF Riigikohus 18.01.2000
KrK
Kohtualuse süüdistamisel mitmes kuriteos tuleb kohtuotsuses näidata, milline KrK säte millise õigusvastase teo hõlmab.
Juhul kui ebaseaduslik metsaraie pandi toime enne uue Metsaseaduse jõustumist 9. jaanuaril 1999, on kohtuotsuses tarvis näidata, kas süüdlase kriminaalvastutuse alus on uue seaduse tõttu ära langenud või püsima jäänud.
3-1-3-18-97 PDF Riigikohus 07.05.1997
Kui teo toimepanemise ajal kehtinud kriminaalseaduse kohaselt isik võis oma ea tõttu olla mingit liiki või alaliiki kuriteo subjekt, hiljem antud kriminaalseaduse järgi ta selleks aga ei saa olla, kuulub kohaldamisele hiljem antud seadus.
3-1-1-36-97 PDF Riigikohus 08.04.1997
Teisele isikule korralduse andmine rahuldada sugulist kirge ebaloomulikul viisil võib moodustada vastava kuriteo organiseerimise, mitte aga täideviimise.
Ekspertiisi määramisest keeldumist võib kohus otsustada ka kohtuistungil.
Eesti Vabariigi 18.12.96. a seadusel on KrK § 101 sanktsiooni muutmise osas tagasiulatuv jõud üksnes niivõrd, kuivõrd see kergendab raskemat karistust ning võimaldab tahtliku tapmise eest mõistetud surmanuhtluse asemel kohaldada eluaegset vabadusekaotust.
Tahtlust põhjustada kannatanu surm eriti piinaval ja julmal viisil võib peale muu tõendada ka löökide arv ning kannatanule tekitatud vigastuste hulk ja laad.
KrMK sätete eiramisegaga saadud ütlused on tõenditena kasutatavad üksnes sel juhul, kui need langevad kokku muude samast isikulisest allikast pärinevate ütlustega ja sama tõendiallikas on neid hiljem kinnitanud niisugustes menetlustoimingutes, mis on teostatud menetlusnorme järgides.
Osalemine kuriteo täideviimises välistab vastutuse sellesama kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamise eest.
3-1-1-24-97 PDF Riigikohus 04.03.1997
Kirjanduses on avaldatud arvamust, et karistust kergendavaks on seadus, mis võimaldab konkreetsel juhul teha süüdlase suhtes kergema otsuse.
Juhul kui uus kriminaalseadus ühes osas muudab karistust raskemaks, teises osas aga kergendab karistust, on uuel seadusel tagasiulatuv jõud üksnes niivõrd, kuivõrd see kergendab raskemat karistust.
3-1-3-9-97 PDF Riigikohus 11.02.1997
Kui karistust kergendav kriminaalseadus antakse pärast isiku süüdimõistmist vastavas kuriteos, tuleb kohtuotsus tühistada ning mõistetud karistus, vajadusel ka kuriteo kvalifikatsioon viia kooskõlla karistust kergendava seadusega.
III-1/1-94/95 PDF Riigikohus 19.12.1995
III-1/1-90/95 PDF Riigikohus 12.12.1995

Kokku: 8| Näitan: 1 - 8

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json