/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 2| Näitan: 1 - 2

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-77-02 PDF Riigikohus 14.11.2002

Ehkki kohtuotsus jõustub ringkonnakohtu otsuse kuulutamisega, tuleneb AKKS §-st 63, et karistuse mõistmise volitused on ka Riigikohtul, kui ta vaatab jõustunud kohtuotsuse läbi kassatsiooni korras. AKKS § 63 p 4 järgi võib Riigikohus teha uue otsuse, raskendamata seejuures süüdimõistetu olukorda. Riigikohus võib juba mõistetud karistust kergendada, mis on olemuselt karistuse kohaldamine PS § 23 lg 2 teise lause mõttes. Karistuse mõistmine hõlmab ka karistuste liitmist, sest liitmise tulemusena mõistetakse isikule lõplik karistus. Seega, kui kriminaalasja menetlemise ajal kriminaalseaduse vahetumise tõttu on rakendunud kergemat tähtajalise vabadusekaotuse ülemmäära ettenägev seadus, tuleb Riigikohtul otsustamisel sellest lähtuda.


Kui KrK näeb toimepandud raskeima kuriteo eest ette tähtajalise või eluaegse vabadusekaotuse ja kohus mõistab kohtualusele sellise kuriteo eest tähtajalise vabadusekaotuse, kuid kuritegude kogumi eest tähtajalise vabadusekaotuse, mis ületab KrK eriosa vastavas paragrahvis ettenähtud tähtajalise vabadusekaotuse ülemmäära, ei ole tegemist ebavõrdse kohtlemisega.


Riigikohus kontrollib konkreetse normikontrolli raames kriminaalõigusnormi põhiseadusele vastavust üksnes konkreetse kriminaalasja asjaolude põhjal. Riigikohus ei saa konkreetse normikontrolli raames kaaluda kõiki juhte, kus karistuse mõistmist ettenägevad normid võivad võimaldada kahtlusaluste ebavõrdset kohtlemist.


Põhiseadusliku ne bis in idem printsiibiga (PS § 23 lg 3) ei ole vastuolus isiku karistamine ühes kriminaalmenetluses sama teo eest mitme üksteisest hõlmamata kuriteokoosseisu (ideaalkonkurentsi) järgi.

Juhtudel, mil kriminaalkoodeks nägi toimepandud raskeima kuriteo eest ette tähtajalise või eluaegse vabadusekaotuse ja kohus mõistis kohtualusele sellise kuriteo eest tähtajalise vabadusekaotuse, kuid kuritegude kogumi eest tähtajalise vabadusekaotuse, mis ületas kriminaalkoodeksi eriosa vastavas paragrahvis ettenähtud tähtajalise vabadusekaotuse ülemmära, ei ole tegemist ebavõrdse kohtlemisega.

Riigikohus võib juba mõistetud karistust kergendada, mis on olemuselt karistuse kohaldamine PS § 23 lg 2 teise lause mõttes. Karistuse mõistmine hõlmab ka karistuste liitmist, sest liitmise tulemusena mõistetakse isikule lõplik karistus.


Põhiseadusliku ne bis in idem printsiibiga (PS § 23 lg 3) ei ole vastuolus isiku karistamine ühes kriminaalmenetluses sama teo eest mitme üksteisest hõlmamata kuriteokoosseisu (ideaalkonkurentsi) järgi.


PS § 23 lg-s 3 sätestab ne bis in idem põhimõtte, mis keelab isiku karistamise mõne varasema, jõustunud lahendiga lõppenud kohtumenetluse objektiks olnud teo eest. Säte annab menetlusliku tagatise, mis välistab korduva karistamise, kui isik on juba sama teo eest lõplikult õigeks või süüdi mõistetud. PS § 23 lg 3 ei keela aga isikut karistada ühe menetluse raames sama teo eest mitme üksteisest hõlmamata kuriteokoosseisu (ideaalkonkurentsi) järgi.


Kui võõra vara vägivallaga hõivamisel oli kurjategija tahtlus suunatud isiku surma põhjustamisele, siis selline vägivald ei olnud enam hõlmatud röövimise koosseisuga. Sellisel juhul oli vägivalla kasutamisel rünnatavaks objektiks mitte üksnes vara, vaid ka isiku elu.


Kõige raskemaks veel röövimisega hõlmatud vägivallaks on isiku elule ohtlik vägivald, s.t vägivald, mis üksnes ohustab isiku elu, kuid kurjategija ei taha vägivallaga põhjustada isiku surma. Kui võõra vara vägivallaga hõivamisel on kurjategija tahtlus suunatud isiku surma põhjustamisele, siis selline vägivald ei ole enam hõlmatud röövimise koosseisuga. Sellisel juhul on vägivalla kasutamisel rünnatavaks objektiks mitte üksnes vara, vaid ka isiku elu.


PS § 12 lg 1 hõlmab ka õigusloome võrdsust. Seadusandjal on seejuures avar otsustusulatus. Kui on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus, on ebavõrdne kohtlemine seadusloomes põhjendatud.

Juhtudel, mil kriminaalkoodeks nägi toimepandud raskeima kuriteo eest ette tähtajalise või eluaegse vabadusekaotuse ja kohus mõistis kohtualusele sellise kuriteo eest tähtajalise vabadusekaotuse, kuid kuritegude kogumi eest tähtajalise vabadusekaotuse, mis ületas kriminaalkoodeksi eriosa vastavas paragrahvis ettenähtud tähtajalise vabadusekaotuse ülemmära, ei ole tegemist ebavõrdse kohtlemisega.

3-1-1-88-02 PDF Riigikohus 20.09.2002

Kui seadus tunnistab kinnipeetava teatud käitumise kuriteoks, ei või vangla administratsioon kohaldada kinnipeetavale vastava kuriteokoosseisuga hõlmatud tegude eest distsiplinaarkaristust, mis oma raskuselt on võrreldav kriminaalkaristusega, kuna see välistaks sama teo eest isiku hilisema karistamise kriminaalkorras ja tähendaks seega haldusorganite-poolset sekkumist õigusemõistmisesse.


EV PS § 23 lg-s 3 ning IPKK 7. lp art 4 lg-s 1 sätestatakse, et mitte kellegi üle ei või sama riigi jurisdiktsiooni alusel teistkordselt kohut mõista ning kedagi ei või kriminaalkorras karistada õiguserikkumise eest, mille eest ta on juba selle riigi seaduse alusel ja kriminaalprotsessuaalses korras lõplikult õigeks või süüdi mõistetud. Kriminaalprotsessuaalne kord võib sealjuures tähendada ka distsiplinaarkaristuse määramist.


EIK käsitleb mõistet kriminaalsüüdistus autonoomsena ja lähtub selle kindlakstegemisel, kas asjaomase riigi poolt sõjaväeteenistuses või kinnipidamisasutuses esitatud distsiplinaarsüüdistus tuleks siiski lugeda kriminaalsüüdistuseks konventsiooni art 6 tähenduses, eeskätt õiguserikkumise olemusest ja asjaomast isikut ähvardava karistuse raskusest.

Kokku: 2| Näitan: 1 - 2

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json