https://www.riigiteataja.ee/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

https://www.riigiteataja.ee/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 1| Näitan: 1 - 1

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kpSeotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-83-01 PDF Riigikohus 24.09.2001

Kohtu järelduste ebajärjekindlus ja vastuolulisus võivad olla kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks AKKS § 39 lg 4 mõttes.


Kriminaalõiguses kehtib KrK § 6 lg 1 kohaselt põhimõte, et üldjuhul isik vastutab teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse redaktsiooni järgi. Üksnes siis, kui peale teo toimepanemist, kuid enne karistuse mõistmist on seadust muudetud antud teokoosseisu osas leebemaks, vastutab toimepanija vastavalt KrK § 6 lg 2 uue redaktsiooni kohaselt.


Vahendlik täideviimine tähendab seda, et vahend ei pane õiguslikus mõttes toime kuritegu. Tema vastutus võib olla välistatud erinevatel põhjustel - ta ei ole subjekt (lapseealine, süüdimatu), tegutseb tahtluseta, on eksimuses, hädaseisundis jms. Vastavalt teovalitsemise teooriale tuleb näidata, et vahendlik täideviija valitses tegu ülekaaluga - ülekaaluka teadmisega, psüühilise või füüsilise sunniga vms. Selline ülekaaluga valitsemine peab olema süüdistuses ja süüdimõistvas kohtuotsuses määratletud. Süüdistuses ja süüdimõistvas kohtuotsuses peab samuti olema näidatud, milles seisnes süüteo täideviimise vahendlikkus.

Vahendlik täideviimine ei seisne koosseisupärase teo toimepanemises. Sellisel juhul ei ole vahendlik täideviimine praktiliselt võimalik. Nii kuriteost osavõtu puhul kui ka vahendliku täideviimise korral, kui täideviija isik pole tuvastatud, on vaja teha kindlaks tegu kriminaalõiguslikus mõttes. Sõltuvalt tuvastatud asjaoludest saab seejärel kuriteo kvalifitseerida kas kaasaaitamise, kihutamise, organiseerimise või vahendliku täideviimisena.

Kokku: 1| Näitan: 1 - 1

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json