/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 13| Näitan: 1 - 13

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-112-01 PDF Riigikohus 05.12.2001

KrK § 41 tuleb kohaldamisele vaid juhul kui isik on uued kuriteod toime pannud esimese kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise ajal. Siis ei ole kohtul õigust kergemat karistust raskema karistusega kaetuks lugeda, vaid viimase kohtuotsusega mõistetud karistus ja eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa kuuluvad kohustuslikult osaliselt või täielikult liitmisele. Seega peab lõplik karistus olema suurem nii eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osast kui ka viimase kohtuotsusega mõistetud karistusest. Juba ärakantud karistuse või ärakantud karistuse osaga ei pea kohus sellisel juhul arvestama. Ka KrK § 43 lg-s 31 toodud erand on kohaldatav vaid karistuste liitmise korral KrK § 41 järgi.


Juhul, kui esimese kohtuotsusega mõistetud karistust ei ole teise kohtuotsuse tegemise ajaks veel täitmisele pööratud, on olukord sarnane karistuse mõistmisega KrK § 40 lg 1 järgi. Erinevuseks on sellisel juhul vaid see, et kahe kohtuotsusega mõistetud karistused tuleb osaliselt või täielikult liita või lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ka siis, kui viimase kohtuotsusega tunnistatakse isik süüdi eriosa samade paragrahvide järgi, millede järgi ta oli süüdi tunnistatud esimesegi kohtuotsusega.

Kui eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusest on viimase kohtuotsuse tegemise ajaks veel osa ära kandmata, peab kohus lõpliku karistuse mõistmisel vähemalt mõttes arvestama ka eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakantud osaga, vältimaks süüdimõistetu olukorra raskenemist võrreldes olukorraga, kui ta oleks kõigis toimepandud kuritegudes süüdi tunnistatud ühe kohtuotsusega.

Kui kohtuotsuse tegemise ajaks on eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus täielikult ära kantud, saab kohtualusele KrK § 40 lg 3 alusel lõpliku karistuse mõista üksnes, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning eelmise kohtuotsusega mõistetud ja ärakantud karistus sellest maha arvata.


Lähtudes PS § 12 lg-st 1, mille järgi kõik on seaduse ees võrdsed, tuleb kohtutel tagada olukord, kus enne esimese kohtuotsuse tegemist mitu kuritegu toimepannud isikute kriminaalõiguslik kohtlemine oleks võrdne vaatamata sellele, kas nende kuritegude eest mõistetakse karistus ühe kohtuotsusega (KrK § 40 lg 1 järgi) või mitme kohtuotsusega (KrK § 40 lg 3 järgi).

Isiku süüditunnistamisel KrK eriosa kahe või enama paragrahvi järgi mõistetakse karistus KrK § 40 lg 1 alusel, mille kohaselt võib kergema karistuse lugeda kaetuks raskemaga, seega karistuste reaalne liitmine kas osaliselt või täielikult ei ole selle sätte järgi kohustuslik. Kui aga kohus peab vajalikuks mõistetud karistusi osaliselt või täielikult liita, siis peab lõplik karistus olema suurem raskeimast mõistetud karistusest. Seejuures ei tohi lõplik karistus ületada raskeima paragrahvi sanktsiooni ülemmäära, s.t KrK § 43 lg-s 31 toodud erand ei ole kohaldatav karistuste liitmisel KrK § 40 alusel.

3-1-1-63-01 PDF Riigikohus 05.06.2001

Haldusõiguserikkumise ja kuriteo ideaalkonkurents on põhimõttelist võimalik siis, kui ühe teoga kahjustatakse kahte erinevat õigushüve ja seadusandja on pidanud vajalikuks kaitsta ühte õigushüve HÕS-s ning teist KrK-s sätestatud vahenditega.


HÕS § 6 lg-s 2 sätestatu kohaselt peab riik tagama, et kõigil haldusvastutuse kohaldamise juhtudel oleks eelneva põhjaliku kaalumise järgselt välistatud sama teo eest kriminaalvastutuse võimalikkus, sest PS § 23 lg-s 3 sätestatud ne bis in idem põhimõte ei kehti mitte üksnes kuritegude vaid ka haldusõiguserikkumiste ja teatud juhtudel ka distsiplinaarüleastumiste menetlemisel.

3-1-1-43-01 PDF Riigikohus 03.05.2001

Ideaalkonkurentsi kuuluvad teod kvalifitseeritakse eraldi. Sealjuures ei ole tegemist ühe ja sama teo eest kahekordse karistamisega.


Igasugune tulirelva või laskemoona ebaseaduslik omamine, hoidmine, kasutamine jms on kuritegu olenemata sellest, mis asjaoludel seda tehti ja kas sellega kaasnes veel mõni teine õiguserikkumine.


Kui HÕS § 64 sätestatud jahieeskirjade rikkumine kujutab endast ka KrK § 207 sätestatud kuriteo koosseisu, on tegemist haldusõiguserikkumise ja kuriteo ideaalkonkurentsiga, sest neis paragrahvides sätestatud teod on suunatud erinevate õigushüvede vastu.

3-1-1-2-01 PDF Riigikohus 19.01.2001

Süüdimõistetu mittekutsumine ringkonnakohtu istungile ja selle selgitamata jätmine, kas ta kaitsjat soovib, on tunnistatav kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks AKKS § 39 lg 4 mõttes.


Juhul kui isikule mõistetud karistus KrK §-de 139 ja 140 järgi on Riigikohtu poolt muutmata jäetud, süüdimõistmine KrK § 141 järgi aga tühistatud kuriteokoosseisu puudumise tõttu, siis ringkonakohtu poolsel süüdistuse mahu suurendamisel KrK §-de 139 ja 140 järgi varem § 141 alusel inkrimineeritu arvel puudub kohtul õigus kohe raskendada karistust §-de 139 ja 140 järgi. Kõigepealt tuleb KrK § 40 lg-st 1 juhindudes mõista karistus nende kuritegude eest, mis täiendavalt loetakse hõlmatuks §-dega 139 ja 140, seejärel aga, kuna karistus teiste KrK §-de 139 ja 140 järgi kvalifitseeritud kuritegude eest on jõustunud, mõista lõplik karistus § 40 lg 3 alusel. See ei tohi olla raskem varem § 141 järgi mõistetud karistusest.


Kandmisele kuuluva karistusaja kohtuotsuses väiksemana näitamine, mis on tingitud eelvangistusaja ebaõigest arvestamisest, ei ole parandatav KrMK § 336 korras tehtava määrusega.

3-1-1-97-00 PDF Riigikohus 16.10.2000
KrK

Vaid üheainsa tuletatud tõendi eelistamine algsetele tõenditele ei ole kooskõlas KrMK § 50 lg-st 1 tuleneva objektiivsuse nõudega, mille riigikohus võib AKKS § 39 lg 4 alusel tunnistada kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks.


Juhul kui alaealist kuriteole kallutanud isik kuriteo toimepanemisest täideviijana osa ei võta, eineb kuritegude ideaalkonkurents - alaealise poolt toimepandud kuriteole kihutamine ja alaealise kaasatõmbamine kuritegevusele.


KrK §-s 202 sätestatud kuriteo objektiivse külje tunnuseks on mitte ainult kuriteo toimepanemine alaealise osavõtul, vaid ka alaealise kallutamine kuriteos osalema vägivalla, ähvardamise, meelitamise, hirmutamise jms mõjul.

3-1-1-91-00 PDF Riigikohus 04.10.2000

Riigikohus võib kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks tunnistada tõendite vahenditu uurimise põhimõtte, kriminaalasja arutamise edasilükkamist ning kohtuliku vaidluse korda sätestavate nõuete eiramist.


Karistuse kandmisel garnisoni arestimajas on isik kaitseväe ajateenistuses ja arestimaja on tema teenistuskoht, mistõttu see isik võib olla kaitseteenistusalase kuriteo subjekt.


Omavoliline lahkumine teenistuskohast ja seoses sellega vahistatud isiku põgenemine võivad moodustada kuritegude ideaalkonkurentsi.

3-1-3-3-00 PDF Riigikohus 15.02.2000
KrK

Lõpliku karistuse mõistmisel hiljem tuvastatud konkurentsi eest tuleb arvestada mitte eelmist esimese astme kohtu mõistetud, vaid ringkonnakohtu poolt muudetud karistust.

3-1-1-15-00 PDF Riigikohus 08.02.2000
KrK

Ringkonnakohtu otsuses pärast selle märkimist, et esimese astme kohtu otsust pole kuriteo ja selle tõendatuse osas vaidlustatud, kohtualusele süüks arvatud kuriteoepisoodidest ühe lugemine siiski tõendatuks, on apellatsiooni piiridest väljumine ja teineteist välistavate motiivide esitamine kohtuotsuses, mida Riigikohus võib tunnistada kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks AKKS § 39 lg 4 alusel.


3-1-3-16-98 PDF Riigikohus 08.09.1998

Kuritegude ideaalkonkurentsiga on tegemist juhtudel, kus süüdlane paneb ühe teoga toime enam kui ühe KrK erinevate paragrahvide dispositsioonides kirjeldatud kuriteo. Sealjuures kuritegude objektiivne külg on ühine, kuid kuriteo objekt ja eriti subjektiivne külg on ideaalkonkurentsi moodustavatel kuritegudel erinev.


Isiku süüdimõistmisel kuritegude ideaalkonkurentsi moodustavate kuritegude eest on vajalik tuvastada kõikide konkurentsi kuuluvate kuritegude koosseis kõikide kuriteokoosseisu elementide järgi. Nimetatud nõude eiramise tulemuseks võib olla motiveerimata kohtuotsus.


KrK §-s 144 sätestatud kuritegu on võimalik toime panna nii otsese kui kaudse tahtlusega.

3-1-1-64-98 PDF Riigikohus 05.05.1998
3-1-1-30-98 PDF Riigikohus 03.03.1998

Kuriteost mitteteatamine isiku poolt, kes on süüdi kurteo eelnevalt mittelubatud varjamises või on kuriteost osavõtja, on raskema kuriteo osa ja hõlmatud paragrahvide poolt, mis näevad ette vastutuse nende kuritegude eest.

3-1-1-25-98 PDF Riigikohus 10.02.1998

Täisealine, kes võttis alaealise poolt toimepandud kuriteost osa kihutajana, vastutab KrK § 202 järgi ja ühtlasi alaealise poolt toimepandud kuriteo eest osavõtjana viitega KrK §-le 17 lg 5.


KrK §-s 175 ettenähtud kuriteo täideviijaks võib olla tunnistaja, kannatanu, ekspert või tõlk (erisubjekt). Isik, kes ei vasta erisubjekti tunnustele, võib KrK §-s 175 ettenähtud kuriteo toimepanemisest osa võtta organisaatori, kihutaja või kaasaaitajana (osavõtjana kitsamas mõttes).

3-1-1-19-97 PDF Riigikohus 18.02.1997

Huligaansusest raskemad kuriteod, mis on toime pandud huligaansel ajendil, tuleb kvalifitseerida ainult vastava raskema kuriteona; ideaalkonkurents huligaansusega sel juhul puudub. Seevastu huligaansusest vähem ohtlikud teod, mis on toime pandud huligaansel ajendil, võivad olla hõlmatud KrK §-s 195 sätestatuga.


Ringkonnakohus peab esimese astme kohtu otsuses sisalduva kuriteo kvalifitseerimisega mittenõustumist motiveerima. Selle nõude eiramine on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine ja toob kaasa ringkonnakohtu otsuse tühistamise.

Kokku: 13| Näitan: 1 - 13

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json