/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 6| Näitan: 1 - 6

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-84-02 PDF Riigikohus 21.06.2002

Süüdistuse muutmine kohtu poolt selliselt, et muutub kuriteoga põhjustatud tagajärg, võib olla kohtualuse kaitseõiguse rikkumine ning kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 4 mõttes.


Kui etteheidetava teo objektiivne külg jäi samaks, ei ole tahtlikult süüvormilt ettevaatamatule süüvormile üleminek käsitatav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena, mis tooks kaasa kohtuotsuse tühistamise. Sellisel juhul ei ole tahtlikult süüvormilt üleminek ettevaatamatule süüvormile käsitatav eelnevast oluliselt erineva süüdistusena.


Mõisted "oluline kahju" ja "muu raske tagajärg" on kriminaalõiguses kasutusel terminitena, millel on rahalises väärtuses väljendatuna kümnekordne vahe.

3-1-1-71-02 PDF Riigikohus 21.06.2002

Põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel tähendab seda, et kõigepealt tuleb tuvastada vahetult tagajärje saabumisele eelnev tegu. Ei ole võimalik, et selline vahetult tagajärjele eelnev tegu on ühtlasi nii tegevus kui tegevusetus.


Tegevuse ja tegevusetuse piiritlemine toimub isikukausaalsuse kriteeriumi alusel, mille kohaselt tuleb kaalutava teo ja sellele järgneva tagajärje saabumise ajaks isik mõtteliselt eemaldada. Kui tagajärg saabub ikkagi, ei ole isik ja tema kaalutav tegu tagajärjega seotud, järelikult on tema tegu tegevusetus. Kui aga tagajärg jääks saabumata, on see isikuga seotud ja järelikult on tagajärje põhjustanud tema tegevus.


Kohustus takistada teise isiku surma saabumist võib tuleneda vaid spetsiaalsetest juriidilistest alustest. Järelikult moodustab teise isiku surma põhjustamine tegevusetuse abil KrK §-s 105 ettenähtud kuriteo üksnes siis, kui isik rikkus seda erikohustust.

3-1-1-40-01 PDF Riigikohus 02.04.2001

Kui süüdlastele inkrimineeritud teo tagajärg on sisult sarnane, peab ka selle väljendus juriidiliste terminite kaudu olema sarnane.

Kui tegemist on muu raske tagajärjega, tuleb arvestada, et see hõlmab ka olulise kahju ja süüdistuse esitamine ning süüdimõistmine peab toimuma faktiliselt tekitatud tagajärje järgi.

3-1-1-88-00 PDF Riigikohus 22.11.2000
KrK

Kehtivuse kaotanud eeskirjade mittetäitmine ei moodustaametialaste kohustuste täitmata jätmist või mittevastavat täitmist KrK § 162 mõistes.


Kõrvaldamata kahtlus selles, kas varalist kahju tuleb süütuse presumptsioonist lähtudes lugeda kahju mittepõhjustamiseks.

3-1-1-56-00 PDF Riigikohus 02.05.2000
KrK

Väljapressimise koosseisuliseks tunnuseks on mitte ainult varaline nõue tsiviilõiguslikus mõttes, vaid ka varalise õiguse üleandmise nõue, sealhulgas varalisest nõudeõigusest loobumise nõue.


Kohus võib pesapallikurika selle üldtuntudomaduste tõttu lugeda relvana kasutatavaks esemeks ka ilma asitõendiks tunnistamata.


Sugulussidemed ja alaealisus ei ole ütluste mitteusaldusväärseks tunnistamise alus.


Isiku hoiatamine teadvalt vale ütluse andmise eest ei pruugi tagada ütluste õigsust, mistõttu ka hoiatatud isiku ütlusi tuleb hinnata üldistel alustel kooskõlas KrMK §-s 58 sätestatuga.


Ähvardus, mille tulemina kannatanu nõustus loovutama 150.000 EEK-d maksma sõiduauto, võib moodustada ähvarduse kasutada isiku kallal elule ja tervisele ohtliku vägivalda.

3-1-1-42-00 PDF Riigikohus 04.04.2000

Varem esitatud süüdistuse oluline muutmine kohtu poolt KrMK § 215 lg 4 alusel, mille tõttu kohtualusel puudub võimalus kasutada talle KrMK §-ga 35-1 antud õigusi, võib moodustada kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise AKKS § 39 lg 4 alusel.


Kokku: 6| Näitan: 1 - 6

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json