/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 12| Näitan: 1 - 12

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-23-00 PDF Riigikohus 15.02.2000
KrK

Isikul joobeseisundi tuvastamise kord on sätestatud Vabariigi Valitsuse 27. novembri 1992. a määrusega nr 326 kinnitatud "Joobeseisundi tuvastamise juhendiga", mis nagu juba märgitud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. novembri 1999. a otsuses nr 3-1-1-110-99, on rakendatav ka kriminaalmenetluses. selles otsuses on öeldud samuti, et joobeseisundi tuvastamiseks ei ole ekspertiisi määramine kohustuslik.


3-1-1-21-00 PDF Riigikohus 15.02.2000

Süütuse presumptsiooni põhimõttest lähtudes tuleb kohtualuse kasuks tõlgendada vaid kõik kõrvaldamata kahtlused.


Juhul kui mingi olulise faktilise asjaolu kohta on kaks erinevat tõendit - kohtualuse üldsõnalised ütlused ja ametlik teatis, peab ringkonnakohus kriminaalasja tehiolude igakülgseks, täielikuks ja objektiivseks uurimiseks võtma selle vastuolu kõrvaldamiseks tarvitusele kõik seaduses ettenähtud abinõud, kaasa arvatud täiendava ja üksikasjalikuma teatise nõudmine.


Kriminaalasja tehiolude igakülgse ja täieliku uurimise nõude eiramist, mis ei võimalda ringkonnakohtul hinnata tõendeid vastavalt KrMK §-s 50 sätestatule, võib Riigikohus tunnistada kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks AKKS § 39 lg 4 alusel.


3-1-1-10-00 PDF Riigikohus 25.01.2000
KrK

Võimu kuritarvitamise eest võib kriminaalvastutst kanda vaid see ülem, kes vahetult andis talle alluvatele kaitseteenistuslastele käsu võtta ette mingi raske tagajärje põhjustanud tegu. Vahetu põhjuslik seos on vaid tema teo ja saabunud tagajärje vahel. Teised isikud, kelle tegevusetuse - järelevalve kohustuse mittetäitmine - ja saabunud tagajärje vahel niisugune seos puudub, võivad kanda muuliigilist vastutust.


Isiku süüdimõistmine niisuguse kuriteo eest, milles teda ei ole süüdistatud, tähendab vastuolu kohtuotsuse kirjeldav-motiveeriva osa ja resolutiivosa vahel ning on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 4 mõistes.

3-1-1-15-99 PDF Riigikohus 09.03.1999
KrK

KrK § 136 sätestatud kuriteo subjektiks sai olla mitte ainult füüsilisest isikust ettevõtja, vaid ka isik, kes tegutses ettevõtlusega tegelenud aktsiaseltsi, kaasa arvatud nn ühemeheaktsiaseltsi, nimel. Ametiülesannete täitmine äriühingus ei välista isiku vastutust autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste rikkumiste eest tingimusel, et tema käitumises on kuriteokoosseis.


21. jaanuari 1999. a seadus, millega tunnistati kehtetuks KrK § 136 ning koodeksit täiendati uue, 15. ptk-ga, ei kõrvalda vastutust tegude eest, mis varem olid hõlmatud KrK § 136. Need teod on käesoleval ajal sõltuvalt asjaoludest kvalifitseeritavad KrK § 278 või § 280 lg 1 järgi.

3-1-1-24-98 PDF Riigikohus 10.02.1998

Kui apellatsioonkaebuse või -protesti esitamise tähtaja lõpp langeb puhkepäevale, on tähtaja viimaseks päevaks puhkepäevale järgnev päev.


Vanglas vabadusekaotust kandvat isikut saab kriminaalvastutusele võtta KrK § 1773 alusel alkohoolse joogi arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest vaid juhul, kui isik oli teadlik kinnipidamisasutuses alkoholi tarvitamise karistatavusest kriminaalkorras.


Põhimõte, et seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest võib kinnipidamisasutuses karistust kandva isiku suhtes olla mitte kohaldatav.

3-1-1-119-97 PDF Riigikohus 25.11.1997

Autoriõigusega kaitstava teose ebaseadusliku kasutamisena ettevõtluse eesmärgil (KrK § 136 lg 2) tuleb mõista äritsemist, s.t süstemaatilist tegevust, mis on süüdlasele pea- või kõrvaltegevus ja millest ta saab tulu. Ettevõtlusega tegeleb ettevõtja, kelleks saab olla füüsiline isik või seaduses sätestatud äriühing, sealhulgas aktsiaselts. Isik, kes aktsiaseltsi juhatuse poolt korrektse televisiooniprogrammi edastamise otsuse tegemisel ei kuulunud aktsiaseltsi juhatusse, kuid hiljem sellesama aktsiaseltsi peadirektorina täitis aktsiaseltsi juhatuse korraldusi, ei tegutsenud enda nimel. Sel juhul ei saa tähendatud isik olla KrK § 136 lg-s 2 sätestatud kuriteo subjekt, kuna ettevõtlusega tegelejaks tuleb lugeda aktsiaseltsi.

3-1-3-31-97 PDF Riigikohus 04.11.1997

Kannatanu löömine küünarnukiga rindu ja rusikaga üks kord näkku, mis kehavigastust ei tekitanud, kuid põhjustas kannatanu kukkumise kuklaga vastu asfalti ja tema surma, ei moodusta KrK §-s 107 lg 2 p-s 1 ettenähtud kuritegu, kui ülirasket kehavigastust ei tekitatud tahtlikult. Tahtluse puudumisel ka kannatanu surma suhtes võib kuritegu olla kvalifitseeritav KrK § 105 järgi. Lüües alkoholijoobes isikut niisuguse jõuga, mis põhjustab tema kukkumise asfaldile, võis süüdlane ette näha ja pidi ette nägema kannatanu surma saabumise võimalust, s.t ta tegutses hooletuse tõttu.


Kannatanu löömine küünarnukiga rindu ja rusikaga üks kord näkku, mis kehavigastust ei tekitanud, kuid põhjustas kannatanu kukkumise kuklaga vastu asfalti ja tema surma, ei moodusta KrK §-s 107 lg 2 p-s 1 ettenähtud kuritegu, kui ülirasket kehavigastust ei tekitatud tahtlikult. Tahtluse puudumisel ka kannatanu surma suhtes võib kuritegu olla kvalifitseeritav KrK § 105 järgi. Lüües alkoholijoobes isikut niisuguse jõuga, mis põhjustab tema kukkumise asfaldile, võis süüdlane ette näha ja pidi ette nägema kannatanu surma saabumise võimalust, s.t tegutses hooletuse tõttu.

3-1-1-88-97 PDF Riigikohus 16.09.1997

Kui esimese astme kohtu otsuses ei ole motiveeritud järeldust kohtualuste tegutsemise kohta eesmärgiga ühiselt tappa kannatanu, apellant aga väidab, et kaaskohtualune ületas kannatanut noaga lüües kokkuleppe piire, peab ringkonnakohus esimese astme astme kohtu otsuse jõusse jätmisel ise motiveerima apellandi väidete alusetust. Piirdumine osutamisega esimese astme kohtu otsusele on niisugusel korral sisutu, ei ole kooskõlas AKKS § 29 lg-s 5 sätestatuga ja tähendab kohtuotsuses motiivide puudumist.


Isiku tegu võib tapmiskatse moodustada vaid juhul, kui tapmise suhtes on tal otsene tahtlus.


Isiku tegu võib tapmiskatse moodustada vaid juhul, kui tapmise suhtes oli tal otsene tahtlus.

3-1-3-19-97 PDF Riigikohus 20.05.1997

Isik, kes teo toimepanemisel ei olnud võimeline endale oma teost aru andma või seda juhtima KrK § 11 lg-s 1 nimetatud meditsiiniliste tunnuste tõttu, ei kuulu kriminaalvastutusele ka sel juhul, kui ta oli tavalise joobe seisundis.

3-1-1-44-97 PDF Riigikohus 22.04.1997
KrK

Apellatsioonikohtul on õigus parandada esimese astme kohtu viga, kes karistuse mõistmisel jättis kohaldamata KrK § 40 lg 3 sätted.


Kannatanu löömine rusikaga niisuguse jõuga, mis põhjustab tema kukkumise, võib tõendada süüdlase poolt mistahes kehavigastuse tekitamise möönmist.

3-1-3-8-97 PDF Riigikohus 11.02.1997

KrK § 140 lg 1 järgi võib kriminaalvastutusele kuuluda isik, kes enne kuriteo toimepanemist on saanud viisteist aastat vanaks.

3-1-1-124-96 PDF Riigikohus 26.11.1996

Kasutuses olnud arvuti- ja kontoritehnikavahendite süstemaatiline müüa pakkumine väikepartiidena 15-16-aastase nooruki poolt turuhinnast tunduvalt odavamalt, seejuures esemed valmistanud firma dokumente lisamata ja niisuguses komplektsuses, mis välistab esemete pärinemise samalt omanikult, on piisav alus järelduseks, et müüa pakutakse kuritegelikul teel saadud vara.

Kokku: 12| Näitan: 1 - 12

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json