/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 22| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-69-02 PDF Riigikohus 12.06.2002
Kaasaaitamistegu peab järgneva põhiteo kaaspõhjustama, st ta peab enda objektiivselt kvaliteedilt avaldama mõju põhjusliku seose arengule ja seda toetama. Kaasaaitamistegu võib seisneda ka täideviija teootsuse tugevdamises või soodusolukorra loomises. Pelgalt kuriteo toimepanemise vahetus läheduses viibimine ei ole käsitatav kaasaaitamisteona KrK § 17 lg 6 mõttes.
Kuriteost osavõtja tahtlus peab hõlmama täideviija poolt toimepandava teo koosseisu ning ulatuma välja selle kõikide objektiivsete ja subjektiivsete elementideni vähemalt kaudse tahtluse tasemel. Kaasaaitaja peab seega teadma, et ta toetab teatud kindlat võõrast tegu ja kuritegu viiakse lõpule tema teopanuse toel.
3-1-1-60-02 PDF Riigikohus 23.05.2002
Kuriteole kaasaaitamiseks ei saa lugeda üksnes sellist tegevust, ilma milleta oleks kuriteo täideviimine võimatu. Vastavalt KrK § 17 lg-le 6 seisneb kaasaaitaja osa kuriteo täideviijale soodusolukorra loomises, s.t kaasaaitamisega on tegemist ka siis, kui kuriteost osavõtja üksnes tugevdab täideviija tahtlust kuritegu toime panna. Kaasaitamise objektiivsesse külge kuulub põhjuslik seos kaasaaitamisteo ja täideviimisteo vahel.
Kuriteost osavõtt on võimalik nii tegevuse kui tegevusetusega.
Seadus ei näe ette ringkonnakohtus kohtualuse õigust viimasele sõnale pärast vaidluse lõppemist, nagu seda kehtestab KrMK § 258. Vastavalt AKKS §-le 26 ei juhindu ringkonnakohus kohtulikul arutamisel KrMK §-st 258. Kohtuvaidluste kord ringkonnakohtus on sätestatud AKKS §-s 27, mille lg 1 kohaselt esineb kohtuvaidlustes esimesena kaebuse või protesti esitaja, seejärel teised menetlusosalised kohtu poolt määratud järjekorras. Viimasena antakse sõna kohtualusele ja tema kaitsjale ka siis, kui nad kaebuse esitajana on juba enne esinenud.
3-1-3-1-02 PDF Riigikohus 08.04.2002
Kui isikud hõivavad ühiselt võõrast vara, eesmärgiga selle müügi eest raha saada, siis vastutavad nad varguse eest kogu vara suhtes ühiselt, sõltumata sellest, millise konkreetse asja keegi neist hõivas.
Kui varguse toimepanemisel kuulusid varastatu hulka ka tulirelvad ja laskemoon ning nende vargusega soovitakse saavutada täpselt samasugust eesmärki nagu mistahes muu vara vargusega, on ka relvade varguse tahtlus hõlmatud üldise vara hõivamise tahtlusega ja relvade vargus kui tegu vaadeldav kõnealuse grupi poolt toimepandud grupilise varguse ühe osana.
3-1-1-28-02 PDF Riigikohus 28.03.2002
Kaasaaitamine võib toimuda nii tegevuse tegevusetusega. Tegevusetuse korral vastutab isik kuriteost osavõtu eest ainult siis, kui ta on garant, st kohustatud tegutsema. Selliseks garandiks on oma kliendi ohutuse suhtes nt taksojuht.
Kuriteost osavõtt (kihutamine, kaasaaitamine) ei eelda tingimata otsest tahtlust. Piisab, kui isik saab aru oma teo asjaoludest, tegutsedes seega kaudse tahtlusega.
3-1-1-23-01 PDF Riigikohus 06.03.2001
Kuriteo toimepanemine kaastäideviimise vormis võib muuhulgas toimuda täideviijate vahetu kokkuleppe alusel. Teovalitsemise teooria kohaselt on kaastäideviijad sellisel juhul funktsionaalseteks teovalitsejateks. Funktsionaalne täideviimine on tervik, mis realiseerub alles siis, kui kõik kaastäideviijad täidavad kooskõlastatult oma funktsiooni kuriteokoosseisu realiseerimisel. Kooskõlastamine võib sealjuures olla nii suuline, kirjalik kui ka vaikiv või saavutatud konkludentsete tegudega. Väljapressimise korral isikud, kes viibivad vahetult sündmuskohal, on teadlikud kuriteokoosseisu realiseerimiseks esitatud nõudmise ja ähvarduste sisust, võimendavad oma kohalolekuga kaaskohtualuste sõnade paikapidavust ja aktiviseerivad kannatanute hirmu, täidavad oma funktsiooni, valitsedes oma teopanuse läbi tegu tervikuna, ning on seetõttu kuriteo kaastäideviijad.
3-1-1-94-00 PDF Riigikohus 19.10.2000
KrK
Isiku leidmine, kes nõustub välisriigist posti teel Eestisse salakaubana saadetavat narkootikumi vastu võtma ning tema nime ja aadressi teatavakstegemine salakauba saatjale võib moodustada salakaubaveole kaasaaitamise.
Kaasaaitaja tahtlus peab hõlmama täideviija poolt toimepandava teo koosseisu, kaasa arvatud kõik objektiivsed ja subjektiivsed elemendid vähemalt kaudse tahtluse vormis.
Osavõtt eeldab põhitegu kuriteo täideviimise näol. Põhitegu võib seisneda ka vahendlikus täideviimises ja jääda katse staadiumi.
3-1-1-60-00 PDF Riigikohus 16.05.2000
KrK
Mitme isiku süüdimõistmisel kuriteole (kuriteokatsele) kaasaaitamises tuleb kohtuotsuses näidata, millega on tõendatud nende niisugust laadi aktiivne ja omavahel kooskõlastatud tegevus.
Mitme isiku süüdimõistmisel kuriteole (kuriteokatsele) kaasaaitamises tuleb kohtuotsuses näidata, millega on tõendatud nende niisugust laadi aktiivne ja omavahel kooskõlastatud tegevus
3-1-1-5-00 PDF Riigikohus 18.01.2000
PS
KrK
KrK §-s 27 ettenähtud lisakaristuse formuleerimine õiguse äravõtmisena töötada teatava aja jooksul vastutavatel ametikohtadel on ebakorrektne ja sisutu ning seetõttu kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine.
Vallavalitsuse ametiisiku palumine teha fiktiivseid sissekirjutusi paljude inimeste passidesse ja selleks temale pikema aja jooksul vajalike dokumentide kättetoimetamine ühes juhiste andmisega sissekirjutuse kehtimisaja ja -koha suhtes võib moodustada KrK §-s 166 sätestatud kuriteo organiseerimise.
Eesti Vabariigi täitevvõimu tegevuse õiguspärasuse, aususe ja usaldusväärsuse kahtluse alla seadmist võib käsitada riigi huvidele olulise kahju tekitamisena § 166 mõistes.
Eesti Vabariigi täitevvõimu tegevuse õiguspärasuse, aususe ja usaldusväärsuse kahtluse alla seadmist võib käsitada riigi huvidele olulise kahju tekitamisena KrK § 166 mõistes.
3-1-1-1-00 PDF Riigikohus 11.01.2000
KrK
Juhul kui KrK eriosa dispositsioonis on ette nähtud mitu tegu, saab üks ja sama isik üht tegu toime panna täideviijana, teist aga osavõtjana kitsamas mõttes, mis võib tema käitumise kvalifitseerimise tingida ka KrK § 17 vastava lõike järgi. Puutuvalt KrK §-s 186 sätestatud kuriteosse, võib passi võltsimisele kaasaaitamine olla siiski hõlmatud teadvalt võltsitud passi kasutamisega (kuriteo täideviija)ega vaja kohtuotsuse resolutiivosas eraldi kvalifitseerimist.
Kuriteosündmuse tuvastatuse korral võib kuriteost osavõtjat kitsamas mõttes süüdi tunnistada ja karistada ka juhul, kui selle kuriteo täideviijat ei ole suudetud tuvastada või on ta näiteks juba enne kuriteo avastamist surnud.
3-1-3-20-98 PDF Riigikohus 13.10.1998
Isik, kes koos kaaslasega tungib varguse eesmärgil võõrasse korterisse ja viib sealt ära võõrast vara, on samuti kuriteo täideviija vaatamata sellele, et kõik hõivatud esemed lähevad kaaslase käsutusse, tema aga saab nende eest kaaslaselt raha.
3-1-1-95-98 PDF Riigikohus 22.09.1998
Tapmisele kaasaaitamise võib moodustada kuriteo hiljem täide viinud isikule abi osutamine kuriteo toimepanemiseks sobiva koha otsimisel ja kannatanu toimetamisel sellesse kohta, samuti eelnev lubadus varjata toime panna kavatsetavat kuritegu.
Põhjuslik seos kaasaaitaja tegevuse ja saabunud tagajärje vahel võib olla nii vahetu kui vahendatud läbi täideviija tegevuse.
3-1-1-26-98 PDF Riigikohus 10.02.1998
Isik saab mootorsõiduki ärandamise kaastäideviija olla osaluse tõttu sõiduki käivitamises ja juhtimisseadmete lukustuse lahtimurdmises, samuti kaaslase juhtimisvõtete korrigeerimise tõttu.
3-1-1-104-97 PDF Riigikohus 28.10.1997
Kuriteo toimepanemisele kaasaaitamiseks on eelnev lubadus varjata toimepandavat kuritegu ja osutada abi pärast kuriteo toimepanemist. Lubadus võib olla ka vaikiv ja antud kuriteo toimepanemise ajal.
Psüühiline vägivald võib röövimise objektiivse külje moodustada sõltumata sellest, kas ähvardus vahetult kasutada elule või tervisele ohtlikku vägivalda oli tegelikult realiseeritav. Oluline on, et ähvardatav tajub relva kasutamise võimalust ning ohtu oma elule või tervisele, süüdlane aga tegutsebki arvestusega, et kannatanu peab ohtu reaalseks.
Röövimisele kaasaaitamiseks võib olla kokkuleppel põhinev röövimise täideviijate kuriteokohalt põgenemise tagamine ja röövitud vara äratoimetamine.
3-1-1-92-97 PDF Riigikohus 16.09.1997
Metallesemega korduv tugevajõuline löömine elutähtsate organite piirkonda võib tõendada surma põhjustamist kaudse tahtlusega.
Isik võib röövimise täideviija olla ka juhul, kui ta küll ei osale kannatanu suhtes elule või tervisele ohtliku vägivalla kasutamises, osaleb aga kokkuleppest ja rollide jaotusest tulenevalt võõra vara hõivamises pärast kannatanu vastupanu mahasurumist teiste poolt.
3-1-1-60-97 PDF Riigikohus 20.05.1997
Kaaslaste kuriteokohale toimetamine arusaamisega nende kuriteolisest kavatsusest, pärast nendepoolset varguse toimepanemist aga kaaslastele abi osutamine koos varastatuga varjumises võib moodustada kuriteole kaasaaitamise.
3-1-1-57-97 PDF Riigikohus 13.05.1997
Kuriteo ühist toimepanemist võib tõendada see, et kohtualuste tegevus pole eristatav ajas ja ruumis, nad tegutsesid ühtsel motiivil ning ühtse kuriteolise tagajärje saavutamiseks.
3-1-1-36-97 PDF Riigikohus 08.04.1997
Teisele isikule korralduse andmine rahuldada sugulist kirge ebaloomulikul viisil võib moodustada vastava kuriteo organiseerimise, mitte aga täideviimise.
Ekspertiisi määramisest keeldumist võib kohus otsustada ka kohtuistungil.
Eesti Vabariigi 18.12.96. a seadusel on KrK § 101 sanktsiooni muutmise osas tagasiulatuv jõud üksnes niivõrd, kuivõrd see kergendab raskemat karistust ning võimaldab tahtliku tapmise eest mõistetud surmanuhtluse asemel kohaldada eluaegset vabadusekaotust.
Tahtlust põhjustada kannatanu surm eriti piinaval ja julmal viisil võib peale muu tõendada ka löökide arv ning kannatanule tekitatud vigastuste hulk ja laad.
KrMK sätete eiramisegaga saadud ütlused on tõenditena kasutatavad üksnes sel juhul, kui need langevad kokku muude samast isikulisest allikast pärinevate ütlustega ja sama tõendiallikas on neid hiljem kinnitanud niisugustes menetlustoimingutes, mis on teostatud menetlusnorme järgides.
Osalemine kuriteo täideviimises välistab vastutuse sellesama kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamise eest.
3-1-1-129-96 PDF Riigikohus 03.12.1996
Isiku käitumine võib salakaubaveo moodustada juhul, kui on küll tõendatud kauba või muu väärtuse üle tollipiiri ebaseaduslik toimetamine, kuid pole tõendatud vastava kauba või muu väärtuse registreerimine või leidmine Eestis.
Isiku käitumine võib salakaubaveo moodustada juhul, kui on küll tõendatud kauba või muu väärtuse üle tollipiiri ebaseaduslik toimetamine, kuid pole tõendatud vastava kauba või muu väärtuse registreerimine või leidmine Eestis..
Isikut võib kuriteole kaasaaitajaks tunnistada vaid tingimusel, et on tuvastatud kuriteo täideviija
3-1-1-126-96 PDF Riigikohus 26.11.1996
3-1-1-101-96 PDF Riigikohus 29.10.1996
Kuriteost osavõtt välistab vastutuse eelnevalt mittelubatud varjamise eest KrK § 180 järgi. Eelnevalt lubatud kuriteo jälgede hävitamine on kuriteole kaasaaitamine
Kooskõlastatud ja ühtse tahtlusega hõlmatud tegutsemine kannatanult elu võtmisel on tõend tahtliku tapmise kohta osavõtu kujul. Otsest tahtlust saab seejuures järeldada kasutatud vahendite, teoviisi, löökide hulga, tekitaud vigastuste laadi ja koha jms põhjal. Kannatanu surma saabumise ajal ei ole kuriteo kvalifikatsiooni seisukohalt tähtsust
Tapmise puhul ei sõltu põhjusliku seose olemasolu asjaolust, kas surm saabus vahetult pärast tegu või pikema ajavahemiku möödumisel.

Kokku: 22| Näitan: 1 - 20

/otsingu_soovitused.json