Kohtulahendite liigitus

Kokku: 22| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
3-1-1-69-02 PDF Riigikohus 12.06.2002
Kaasaaitamistegu peab järgneva põhiteo kaaspõhjustama, st ta peab enda objektiivselt kvaliteedilt avaldama mõju põhjusliku seose arengule ja seda toetama. Kaasaaitamistegu võib seisneda ka täideviija teootsuse tugevdamises või soodusolukorra loomises. Pelgalt kuriteo toimepanemise vahetus läheduses viibimine ei ole käsitatav kaasaaitamisteona KrK § 17 lg 6 mõttes.
Kuriteost osavõtja tahtlus peab hõlmama täideviija poolt toimepandava teo koosseisu ning ulatuma välja selle kõikide objektiivsete ja subjektiivsete elementideni vähemalt kaudse tahtluse tasemel. Kaasaaitaja peab seega teadma, et ta toetab teatud kindlat võõrast tegu ja kuritegu viiakse lõpule tema teopanuse toel.
3-1-1-60-02 PDF Riigikohus 23.05.2002
Kuriteole kaasaaitamiseks ei saa lugeda üksnes sellist tegevust, ilma milleta oleks kuriteo täideviimine võimatu. Vastavalt KrK § 17 lg-le 6 seisneb kaasaaitaja osa kuriteo täideviijale soodusolukorra loomises, s.t kaasaaitamisega on tegemist ka siis, kui kuriteost osavõtja üksnes tugevdab täideviija tahtlust kuritegu toime panna. Kaasaitamise objektiivsesse külge kuulub põhjuslik seos kaasaaitamisteo ja täideviimisteo vahel.
Kuriteost osavõtt on võimalik nii tegevuse kui tegevusetusega.
3-1-3-1-02 PDF Riigikohus 08.04.2002
Kui isikud hõivavad ühiselt võõrast vara, eesmärgiga selle müügi eest raha saada, siis vastutavad nad varguse eest kogu vara suhtes ühiselt, sõltumata sellest, millise konkreetse asja keegi neist hõivas.
3-1-1-28-02 PDF Riigikohus 28.03.2002
Kaasaaitamine võib toimuda nii tegevuse tegevusetusega. Tegevusetuse korral vastutab isik kuriteost osavõtu eest ainult siis, kui ta on garant, st kohustatud tegutsema. Selliseks garandiks on oma kliendi ohutuse suhtes nt taksojuht.
Kuriteost osavõtt (kihutamine, kaasaaitamine) ei eelda tingimata otsest tahtlust. Piisab, kui isik saab aru oma teo asjaoludest, tegutsedes seega kaudse tahtlusega.
3-1-1-23-01 PDF Riigikohus 06.03.2001
Kuriteo toimepanemine kaastäideviimise vormis võib muuhulgas toimuda täideviijate vahetu kokkuleppe alusel. Teovalitsemise teooria kohaselt on kaastäideviijad sellisel juhul funktsionaalseteks teovalitsejateks. Funktsionaalne täideviimine on tervik, mis realiseerub alles siis, kui kõik kaastäideviijad täidavad kooskõlastatult oma funktsiooni kuriteokoosseisu realiseerimisel. Kooskõlastamine võib sealjuures olla nii suuline, kirjalik kui ka vaikiv või saavutatud konkludentsete tegudega. Väljapressimise korral isikud, kes viibivad vahetult sündmuskohal, on teadlikud kuriteokoosseisu realiseerimiseks esitatud nõudmise ja ähvarduste sisust, võimendavad oma kohalolekuga kaaskohtualuste sõnade paikapidavust ja aktiviseerivad kannatanute hirmu, täidavad oma funktsiooni, valitsedes oma teopanuse läbi tegu tervikuna, ning on seetõttu kuriteo kaastäideviijad.
3-1-1-94-00 PDF Riigikohus 19.10.2000
KrK
Kaasaaitaja tahtlus peab hõlmama täideviija poolt toimepandava teo koosseisu, kaasa arvatud kõik objektiivsed ja subjektiivsed elemendid vähemalt kaudse tahtluse vormis.
Osavõtt eeldab põhitegu kuriteo täideviimise näol. Põhitegu võib seisneda ka vahendlikus täideviimises ja jääda katse staadiumi.
3-1-1-60-00 PDF Riigikohus 16.05.2000
KrK
Mitme isiku süüdimõistmisel kuriteole (kuriteokatsele) kaasaaitamises tuleb kohtuotsuses näidata, millega on tõendatud nende niisugust laadi aktiivne ja omavahel kooskõlastatud tegevus.
3-1-1-5-00 PDF Riigikohus 18.01.2000
PS
KrK
Vallavalitsuse ametiisiku palumine teha fiktiivseid sissekirjutusi paljude inimeste passidesse ja selleks temale pikema aja jooksul vajalike dokumentide kättetoimetamine ühes juhiste andmisega sissekirjutuse kehtimisaja ja -koha suhtes võib moodustada KrK §-s 166 sätestatud kuriteo organiseerimise.
3-1-1-1-00 PDF Riigikohus 11.01.2000
KrK
Kuriteosündmuse tuvastatuse korral võib kuriteost osavõtjat kitsamas mõttes süüdi tunnistada ja karistada ka juhul, kui selle kuriteo täideviijat ei ole suudetud tuvastada või on ta näiteks juba enne kuriteo avastamist surnud.
3-1-3-20-98 PDF Riigikohus 13.10.1998
Isik, kes koos kaaslasega tungib varguse eesmärgil võõrasse korterisse ja viib sealt ära võõrast vara, on samuti kuriteo täideviija vaatamata sellele, et kõik hõivatud esemed lähevad kaaslase käsutusse, tema aga saab nende eest kaaslaselt raha.
3-1-1-95-98 PDF Riigikohus 22.09.1998
Tapmisele kaasaaitamise võib moodustada kuriteo hiljem täide viinud isikule abi osutamine kuriteo toimepanemiseks sobiva koha otsimisel ja kannatanu toimetamisel sellesse kohta, samuti eelnev lubadus varjata toime panna kavatsetavat kuritegu.
3-1-1-26-98 PDF Riigikohus 10.02.1998
Isik saab mootorsõiduki ärandamise kaastäideviija olla osaluse tõttu sõiduki käivitamises ja juhtimisseadmete lukustuse lahtimurdmises, samuti kaaslase juhtimisvõtete korrigeerimise tõttu.
3-1-1-104-97 PDF Riigikohus 28.10.1997
Kuriteo toimepanemisele kaasaaitamiseks on eelnev lubadus varjata toimepandavat kuritegu ja osutada abi pärast kuriteo toimepanemist. Lubadus võib olla ka vaikiv ja antud kuriteo toimepanemise ajal.
3-1-1-92-97 PDF Riigikohus 16.09.1997
Isik võib röövimise täideviija olla ka juhul, kui ta küll ei osale kannatanu suhtes elule või tervisele ohtliku vägivalla kasutamises, osaleb aga kokkuleppest ja rollide jaotusest tulenevalt võõra vara hõivamises pärast kannatanu vastupanu mahasurumist teiste poolt.
3-1-1-60-97 PDF Riigikohus 20.05.1997
Kaaslaste kuriteokohale toimetamine arusaamisega nende kuriteolisest kavatsusest, pärast nendepoolset varguse toimepanemist aga kaaslastele abi osutamine koos varastatuga varjumises võib moodustada kuriteole kaasaaitamise.
3-1-1-57-97 PDF Riigikohus 13.05.1997
Kuriteo ühist toimepanemist võib tõendada see, et kohtualuste tegevus pole eristatav ajas ja ruumis, nad tegutsesid ühtsel motiivil ning ühtse kuriteolise tagajärje saavutamiseks.
3-1-1-36-97 PDF Riigikohus 08.04.1997
Teisele isikule korralduse andmine rahuldada sugulist kirge ebaloomulikul viisil võib moodustada vastava kuriteo organiseerimise, mitte aga täideviimise.
Osalemine kuriteo täideviimises välistab vastutuse sellesama kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamise eest.
3-1-1-129-96 PDF Riigikohus 03.12.1996
Isikut võib kuriteole kaasaaitajaks tunnistada vaid tingimusel, et on tuvastatud kuriteo täideviija
3-1-1-126-96 PDF Riigikohus 26.11.1996
3-1-1-101-96 PDF Riigikohus 29.10.1996
Kuriteost osavõtt välistab vastutuse eelnevalt mittelubatud varjamise eest KrK § 180 järgi. Eelnevalt lubatud kuriteo jälgede hävitamine on kuriteole kaasaaitamine

Kokku: 22| Näitan: 1 - 20