3-1-1-69-02
|
Riigikohus |
12.06.2002 |
|
Kaasaaitamistegu peab järgneva põhiteo kaaspõhjustama, st ta peab enda objektiivselt kvaliteedilt avaldama mõju põhjusliku seose arengule ja seda toetama. Kaasaaitamistegu võib seisneda ka täideviija teootsuse tugevdamises või soodusolukorra loomises. Pelgalt kuriteo toimepanemise vahetus läheduses viibimine ei ole käsitatav kaasaaitamisteona KrK § 17 lg 6 mõttes.
Kuriteost osavõtja tahtlus peab hõlmama täideviija poolt toimepandava teo koosseisu ning ulatuma välja selle kõikide objektiivsete ja subjektiivsete elementideni vähemalt kaudse tahtluse tasemel. Kaasaaitaja peab seega teadma, et ta toetab teatud kindlat võõrast tegu ja kuritegu viiakse lõpule tema teopanuse toel.
|
| 3-1-1-60-02
|
Riigikohus |
23.05.2002 |
|
Kuriteole kaasaaitamiseks ei saa lugeda üksnes sellist tegevust, ilma milleta oleks kuriteo täideviimine võimatu. Vastavalt KrK § 17 lg-le 6 seisneb kaasaaitaja osa kuriteo täideviijale soodusolukorra loomises, s.t kaasaaitamisega on tegemist ka siis, kui kuriteost osavõtja üksnes tugevdab täideviija tahtlust kuritegu toime panna. Kaasaitamise objektiivsesse külge kuulub põhjuslik seos kaasaaitamisteo ja täideviimisteo vahel.
Kuriteost osavõtt on võimalik nii tegevuse kui tegevusetusega.
Seadus ei näe ette ringkonnakohtus kohtualuse õigust viimasele sõnale pärast vaidluse lõppemist, nagu seda kehtestab KrMK § 258. Vastavalt AKKS §-le 26 ei juhindu ringkonnakohus kohtulikul arutamisel KrMK §-st 258. Kohtuvaidluste kord ringkonnakohtus on sätestatud AKKS §-s 27, mille lg 1 kohaselt esineb kohtuvaidlustes esimesena kaebuse või protesti esitaja, seejärel teised menetlusosalised kohtu poolt määratud järjekorras. Viimasena antakse sõna kohtualusele ja tema kaitsjale ka siis, kui nad kaebuse esitajana on juba enne esinenud.
|
| 3-1-1-60-00
|
Riigikohus |
16.05.2000 |
|
Mitme isiku süüdimõistmisel kuriteole (kuriteokatsele) kaasaaitamises tuleb kohtuotsuses näidata, millega on tõendatud nende niisugust laadi aktiivne ja omavahel kooskõlastatud tegevus.
Mitme isiku süüdimõistmisel kuriteole (kuriteokatsele) kaasaaitamises tuleb kohtuotsuses näidata, millega on tõendatud nende niisugust laadi aktiivne ja omavahel kooskõlastatud tegevus
|
| 3-1-1-95-98
|
Riigikohus |
22.09.1998 |
|
Tapmisele kaasaaitamise võib moodustada kuriteo hiljem täide viinud isikule abi osutamine kuriteo toimepanemiseks sobiva koha otsimisel ja kannatanu toimetamisel sellesse kohta, samuti eelnev lubadus varjata toime panna kavatsetavat kuritegu.
Põhjuslik seos kaasaaitaja tegevuse ja saabunud tagajärje vahel võib olla nii vahetu kui vahendatud läbi täideviija tegevuse.
|
| 3-1-1-104-97
|
Riigikohus |
28.10.1997 |
|
Kuriteo toimepanemisele kaasaaitamiseks on eelnev lubadus varjata toimepandavat kuritegu ja osutada abi pärast kuriteo toimepanemist. Lubadus võib olla ka vaikiv ja antud kuriteo toimepanemise ajal.
Psüühiline vägivald võib röövimise objektiivse külje moodustada sõltumata sellest, kas ähvardus vahetult kasutada elule või tervisele ohtlikku vägivalda oli tegelikult realiseeritav. Oluline on, et ähvardatav tajub relva kasutamise võimalust ning ohtu oma elule või tervisele, süüdlane aga tegutsebki arvestusega, et kannatanu peab ohtu reaalseks.
Röövimisele kaasaaitamiseks võib olla kokkuleppel põhinev röövimise täideviijate kuriteokohalt põgenemise tagamine ja röövitud vara äratoimetamine.
|
| 3-1-1-60-97
|
Riigikohus |
20.05.1997 |
|
Kaaslaste kuriteokohale toimetamine arusaamisega nende kuriteolisest kavatsusest, pärast nendepoolset varguse toimepanemist aga kaaslastele abi osutamine koos varastatuga varjumises võib moodustada kuriteole kaasaaitamise.
|
| 3-1-1-101-96
|
Riigikohus |
29.10.1996 |
|
Kuriteost osavõtt välistab vastutuse eelnevalt mittelubatud varjamise eest KrK § 180 järgi. Eelnevalt lubatud kuriteo jälgede hävitamine on kuriteole kaasaaitamine
Kooskõlastatud ja ühtse tahtlusega hõlmatud tegutsemine kannatanult elu võtmisel on tõend tahtliku tapmise kohta osavõtu kujul. Otsest tahtlust saab seejuures järeldada kasutatud vahendite, teoviisi, löökide hulga, tekitaud vigastuste laadi ja koha jms põhjal. Kannatanu surma saabumise ajal ei ole kuriteo kvalifikatsiooni seisukohalt tähtsust
Riigikohtul puudub õigus asendada surmanuhtlus eluaegse vabadusekaotusega.
Tapmise puhul ei sõltu põhjusliku seose olemasolu asjaolust, kas surm saabus vahetult pärast tegu või pikema ajavahemiku möödumisel.
|
Facebook
Twitter