https://www.riigiteataja.ee/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

https://www.riigiteataja.ee/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 2| Näitan: 1 - 2

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kpSeotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-121-02 PDF Riigikohus 29.11.2002

Enne KarS-i jõustumist toimepandud tegu, mis on kuriteona karistatav ka KarS-i kohaselt, kvalifitseerida selle toimepanemise ajal kehtinud KrK kohaselt isegi siis, kui mõnda KrK-s sätestatud kuriteokoosseisu tunnustest ei ole KarS-i vastavas kuriteokoosseisus ette nähtud. Nii tagatakse formaalselt PS § 23 lg-st 1 ja EIÕK art 7 lg-st 1 tulenev põhimõte, et kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. PS § 23 lg-st 1 ja § 13 lg-st 2 tulenev karistusseaduse määratletuse nõue eeldab omakorda, et isiku teole antav karistusõiguslik väljendus ehk kvalifikatsioon vastaks võimalikult täpselt isiku faktilisele teole.


KarS RS § 3 lg 3 kohaselt lähtutakse karistuse mõistmisel pärast KarS-i jõustumist enne selle jõustumist toimepandud kuriteo eest teo toimepanemise ajal kehtinud KrK vastavas paragrahvis sätestatud karistusest, kui see näeb ette kergema karistuse. Seega tuleb karistuse mõistmisel lähtuda kas KrK või KarS-i sanktsioonist sõltuvalt sellest, kumb näeb ette kergema karistuse. Kui KarS-is ettenähtud karistus on kergem karistuse alammäära, KrK-s ettenähtud karistus aga ülemmäära osas, siis tuleb teo karistuspiirid määratleda alammäära osas KarS-i ja ülemmäära osas KrK järgi.

3-1-1-1-02 PDF Riigikohus 04.02.2002

Üksteisest ruumiliselt ja ajaliselt eraldatud kuriteoepisoodid, mis ei ole hõlmatavad ühise tahtlusega, tuleb kvalifitseerida eraldi kuritegudena.

Kokku: 2| Näitan: 1 - 2

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json