3-1-1-90-01
|
Riigikohus |
01.10.2001 |
|
Kohtus kriminaalasja arutamine ilma, et süüdistatav oleks selles süüdistuses eelnevalt kohtu alla antud, võib moodustada kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise AKKS § 39 lg 4 mõttes.
Kohtus kriminaalasja arutamine ilma, et süüdistatav oleks selles süüdistuses eelnevalt kohtu alla antud, kohtuniku allkirja puudumine tunnistaja ja kannatanu hoiatuslehel ning tõlgi hoiatuslehel, kohtuistungi protokollis arutatava kriminaalasja nimetuse ja kohtualuse sünniaja puudumine ning protokolli lõpu ebaadekvaatsus kohtu toimingute kajastamisel pärast kohtualuse viimase sõna ärakuulamist, võivad moodustada kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise AKKS § 39 lg 4 mõttes.
Enne liiklusseaduse jõustumist andis mootorsõiduki mõiste EV liiklusseadus, mille § 10 lg 2 kohaselt loeti mootorsõidukiks mootori jõul liikuvat sõidukit ja mootorsõidukiks ei loetud mootoriga jalgratast, mopeedi ega mootori jõul liikuvat rööbassõidukit. Kuna tramm on elekrtikontaktliiniga ühendatud tänavarööbassõiduk (st ei ole mootroi jõul liikuv rööbassõiduk) siis saab järeldada, et tramm kuulub üldmõiste �mootorsõiduk� alla.
|
| 3-1-1-104-00
|
Riigikohus |
04.12.2000 |
|
Tee ületamist ootavaks jalakäijaks on mitte ainult sõiduteele astunud, vaid ka kõnniteel sõidutee ületamise võimalust ootav isik, kellele tee mitteandmine on LE p 37 eiramine. Ülekäigurada ulatub pikisuunas sõidutee äärest kaugemale.
|
| 3-1-1-36-00
|
Riigikohus |
28.03.2000 |
|
Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis moodustab KrK § 204 lg-s 3 sätestatud kuriteo ka juhul, kui süüdlasel on halduskaristus samasuguse teo eest enne 23. jaanuari 1999. a, mil jõustus seadus KrK § 204 täiendamise kohta lõikega kolm.
|
| 3-1-1-23-00
|
Riigikohus |
15.02.2000 |
|
Isikul joobeseisundi tuvastamise kord on sätestatud Vabariigi Valitsuse 27. novembri 1992. a määrusega nr 326 kinnitatud "Joobeseisundi tuvastamise juhendiga", mis nagu juba märgitud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. novembri 1999. a otsuses nr 3-1-1-110-99, on rakendatav ka kriminaalmenetluses. selles otsuses on öeldud samuti, et joobeseisundi tuvastamiseks ei ole ekspertiisi määramine kohustuslik.
Juhul kui mootorsõidukit joobeseisundis juhtimisega rasket kehavigastust ei põhjustata, võib KrK § 204 lg 3 sätestatud kuriteo moodustada mootorsõiduki ühekordne joobeseisundi juhtimine isiku poolt, kellel on kehtiv halduskaristus samasuguse tegevuse eest.
|
| 3-1-1-1-97
|
Riigikohus |
07.01.1997 |
|
Isiku käitumine saab KrK § 204 lg-s 1 sätestatud kuriteo moodustada ka juhul kui mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega põhjustati kannatanule vahetult üliraske kehavigastus, mis alles hiljem kutsus esile tema surma.
Kohtuotsuse seaduslikkus ja põhjendatus ei ole välistatud, kui esmaekspertiisi tulemina antud eksperdiarvamuse mittetäielikkus või ebaselgus on kõrvaldatud täiendekspertiisiga.
|
| 3-1-1-27-96
|
Riigikohus |
27.02.1996 |
|
Tuvastamaks mingist sõidusuunast ristmikule lähenemise tajumistingimusi ei piisa tunnistajate ütlustest, kes lähenesid ristmikule teistest sõidusuundadest, vaid on vaja korraldada uurimiseksperiment
Autojuhti, kes kehtestatud sõidukiirust ületamata sõidab ristmikule rohelise fooritule põledes, tohib operatiivsõidukiga kokkupõrke tagajärjel põhjustatud kahju eest võtta kriminaalvastutusele KrK § 204 järgi vaid juhul, kui ta tahtlikult ei andnud teed operatiivsõidukile
Tuvastamaks mingist sõidusuunast ristmikule lähenemise tajumistingimusi ei piisa tunnistajate ütlustest, kes lähenesid ristmikule teistest sõidusuundadest, vaid on vaja korraldada uurimiseksperiment.
Tsiviilhagi läbivaatamata jätmisel ei ole tsiviilhagejal AKKS § 5 lg-s 2 sätestatud apellatsiooniõigust
Alkoholijoobes operatiivsõiduki juhil ei ole õigust käsitada tema juhitavat sõidukit operatiivsõidukina ega loota helisignaali või vilkuri toimele liiklusavarii ärahoidmisel
|
Facebook
X.com