/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 16| Näitan: 1 - 16

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-108-02 PDF Riigikohus 24.10.2002

Oletatava õiguse all KrK § 188 (KarS § 257) tähenduses ei tule mõista mitte igasugust isiku subjektiivset arusaama oma õigustest. Oletatava teostamisena tuleb käsitada teise isiku palvel teisele isikule kuuluva tõelise või oletatava õiguse realiseerimist, kui süüdlane pidas seda õigust subjektiivselt oma tegelikuks õiguseks ning kui ühiskonnas valitsevatest õigussuhetest ja omaksvõetud arusaamadest tulenevalt oli tal taolisest palvest (veenmisest, nõudmisest, kokkuleppest, vihjest vms) tulenevalt ka küllaldaselt alust oletada, et tal on õigus realiseerida objektiivselt teisele isikule kuuluvat või teise isiku oletatavat õigust.

3-1-1-118-01 PDF Riigikohus 27.12.2001

KrMK § 48 lg 1 silmas pidades ei ole kriminaalmenetluses välistatud tekitatud kahju kindlaks tegemine tsiviilhageja poolt või tema ülesandel koostatud aktiga kahju kohta, s.o dokumendiga, mis kajastab kriminaalasja õigeks otsustamiseks vajalikke asjaolusid.


Kriminaalasja uut arutamist esimese astme kohtus reguleerib AKKS § 36 lg 2, mille kohaselt ei või kohus mõista kohtualusele sama teo eest raskemat karistust kui karistus, mis oli mõistetud tühistatud kohtuotsusega, kui apellatsioonkaebuse esitas üksnes kohtualune, tema kaitsja või seaduslik esindaja, või kui apellatsioonprotestis taotlesid prokurör, kannatanu või tema esindaja kohtualuse olukorra kergendamist. Seega ei või AKKS § 36 lg-st 2 tulenevalt määrata raskemat karistust, kuid keelatud ei ole tegu kvalifitseerida ümber koosseisu järgi, mis näeb ette raskema sanktsiooni, karistust raskendamata.


KrK § 188 sätestatud kuriteokoosseisu realiseerimine on võimalik ka juriidilise isiku nimel. Sellisel juhul on täideviijast füüsilise isiku oletatavaks õiguseks õigus täita juriidilise isiku otsuse alusel saadud ülesanne.

3-1-1-116-01 PDF Riigikohus 12.12.2001

Kuriteost osavõtjate ülesannete jaotamine grupi liikmete vahel ühise kuritegeliku eesmärgi saavutamiseks pole sõltuvuses KrK eriosa paragrahvi dispositsioonis antud kuriteo kirjeldusest. Alati on võimalik, et vähemalt kaks isikut tegutsevad kuriteo toimepanemisel ühiselt ja kooskõlastatult.


Kohus peab andma juriidilise hinnangu kõigile kohtualuse süüdistuses kirjeldatud tegudele olenemata sellest, kas süüdistuses toodud juriidiline kvalifikatsioon neid hõlmab või mitte. Kui kohtuliku uurimise käigus jõutakse veendumusele uue või muudetud süüdistuse esitamise vajalikkusest, siis olenevalt asjaoludest võib kohus ise muuta süüdistust või motiveeritud määrusega saata kriminaalasja täiendavale kohtueelsele uurimisele.


Isiku vabaduse piiramiseks KrK § 188 mõttes tuleb lugeda igasuguste takistuste tegemist, mis piiravad kannatanul liikuda oma vaba tahte kohaselt. Asjaolu, et kannatanu pärast vabaduse piiramist süüdlase poolt vabatahtlikult vabastatakse ei muuda vabaduse piiramist olematuks.

3-1-1-82-01 PDF Riigikohus 10.09.2001

Intellektuaalse võltsimisega on tegemist juhul, kui dokumendi koostajana näidatud ja selle koostamiseks õigustatud isik kannab formaalselt autentsesse dokumenti sisult ebaõigeid andmeid.


KrK § 188 järgi kvalifitseeritava kuriteo üheks obligatoorseks koosseisu elemendiks on oma tõelise või oletatava õiguse teostamine ebaseaduslikus korras.


Kui ei ole tuvastatud dokumendi võltsimist, siis on ka välistatud sama dokumendi kasutamine võltsitud dokumendina.


Asjaolu, et dokumendis kajastatud andmed ei vasta tegelikkusele seetõttu, et selle aluseks olevad registrikanded ei kajasta tegelikkust, ei muuda dokumenti võltsituks. Siinjuures pole oluline ka dokumendi kasutaja teadlikkus registrikannete ja sellest tulenevalt ka nende alusel väljastatud dokumendi tegelikkusele mittevastavusest. Sellise dokumendi kasutaja subjektiivsest küljest lähtuvalt on vaid võimalik kaaluda, kas tegemist on pettusega või mitte.

3-1-1-53-01 PDF Riigikohus 21.05.2001
3-1-1-33-01 PDF Riigikohus 18.04.2001

Vastavalt HÕS §-le 17 võib Riigikohus vabastada haldusõiguserikkuja halduskaristusest ja teda toimepandud õiguserikkumise eest hoiatada.


Üle võõra kinnisasja kulgevalt erateelt oma kinnistule pääsemiseks tõkete kõrvaldamine võib olla käsitletav omavolina HÕS § 163 mõttes.

3-1-1-108-99 PDF Riigikohus 30.11.1999

Isiku valduses oleva võõra vara tagastamisest keeldumine võib omavoli objektiivseks tunnuseks olla juhul, kui valdus sellele varale kehtestati ebaseaduslikus korras. AÕS § 29 lg 3 kohaselt tuleb liisingufirmalt renditud asja väärtuse kindlaksmääramisel võtta aluseks mitte ainult tasutud liisingumaksete summa, vaid asja lepinguga määratud koguväärtuse.

3-1-1-68-99 PDF Riigikohus 31.08.1999
KrK

Isikult raha nõudmine tema poja väidetava võla katteks ühes ähvardusega kasutada selle isiku kallal füüsilist vägivalda või hävitada tema vara võib omavoli moodustada vaid eelduste, et võla vahekord tegelikult esines ja süüdlasel oli õigus võlga tagasi nõuda ka võlgniku emalt ning et emale esitatud nõue tasuda poja võlg oli süüdlase poolt oma õiguse teostamine ebaseaduslikus korras. Süüdimõistvas kohtuotsuses peab nimetatud asjaolude esinemine olema tõendatud.

3-1-1-3-98 PDF Riigikohus 06.01.1998

Vasturääkivate või üksteist välistavate tõendite esinemisel peab kohus otsuse rajama tõeseid asjaolusid kajastavatele asjaoludele, põhistades seejuures, miks ta on osa tõendeid mitteusaldusväärseks tunnistanud. Sel juhul ei ole KrMK § 262 lgss 2 ja § 274 psdes 2 ja 4 sätestatut eiratud.


Omavoliks võib olla süüdlase poolt niisuguse õiguse ebaseaduslik teostamine, mis tegelikult on olemas või mille esinemist on süüdlasel õigus ühiskonnas eksisteerivate õigussuhete raames oletada. Nimetatud tingimuste puudumisel võib isiku käitumine moodustada väljapressimise.

3-1-1-113-97 PDF Riigikohus 18.11.1997

Kaitsjal, kes ei vaidlustanud kohtualluvust apellatsiooni korras, puudub õigus vaidlustada seda kassatsiooni korras.


Omavoli objektiivse külje moodustab üksnes KrK §-s 188 kirjeldatud tegevus. Teise isiku poolt lepingu alusel vabatahtlikult antud raha vastuvõtmine ei ole omavoli.


Kohtu korraldava istungi pädevusse ei kuulu kuriteo kvalifikatsiooni muutmine.


Kui eeluurimisel esitatud süüdistus KrK § 142 lg 3 p-de 3 ja 4 järgi sisult oluliselt ei erine süüdistusest § 142 lg 2 p-de 3 ja 4 tunnustel, tohib kohtualust viimati tähendatud sätte järgi süüdi mõista ja kuna teisena tähendatud sätte sanktsioon on esimesena nimetatud sätte sanktsioonist kergem, tohib kohtualust süüdi mõista KrK § 142 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi kriminaalasja täiendavaks kohtueelseks uurimiseks saatmata.

3-1-1-82-97 PDF Riigikohus 02.09.1997

Elamispinnalt väljatõstmise ainsaks seaduslikuks aluseks on jõustunud kohtuotsus. Selle puudumisel on väljatõstmine omavoliline ja ebaseaduslik.


Elamispinnalt ebaseaduslik väljatõstmine võib olla KrK erisättes ette nähtud omavoli erijuhtum.


Kui kohus on KrK § 133 kohaldamist põhjendanud, puudub vajadus motiveerida seda, miks kohtualuse tegevus ei moodusta muud kuritegu.


Elamispinnalt ebaseaduslik väljatõstmine võib olla omavoli erijuhtum, mis KrK -s on ette nähtud erisättes.

3-1-1-34-97 PDF Riigikohus 01.04.1997

Kehavigastuse tekitamise tahtlust kinnitavate tõendite mittearvestamise motiveerimata jätmine ringkonnakohtu poolt võib olla kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine.


Kannatanult vara äravõtmine võla katteks võib omavoli (KrK § 188) moodustada vaid juhul kui süüdlasel oli õigus nõuda vara üleandmist laenulepingust tulenevalt ja ära võetud vara väärtus on vastavuses võla suurusega.

3-1-1-123-96 PDF Riigikohus 26.11.1996

Kui kahju tekitanud isiku ja kannatanu vahel mistahes õigussuhted puuduvad, süüdlasel kannatanu suhtes nõudmisi, sealhulgas varalisi, ei ole, ei saa süüdlasel olla mingit oletatavat õigust kannatanu suhtes. Kahju tekitamine niisugusel juhul ei moodusta omavoli


Füüsilise vägivalla tunnistamine elule või tervisele ohtlikuks on fakti küsimus. Arvestada tuleb peale muu ka ründe intensiivsust, ründe suunitlust ja ründaja käsutuses olevaid vahendeid. Kaelast salliga kägistamine võib olla eluohtlik vägivald.

3-1-1-87-96 PDF Riigikohus 03.09.1996

Võltsitud kerenumbriga auto ostnud isiku arvamus, et tal on tema petmise või eksitusse viimise eest õigus kompensatsioonile, on käsitatav oletatava õigusena, kuid selle teostamine ebaseaduslikul viisil moodustab omavoli

3-1-1-78-96 PDF Riigikohus 06.08.1996

KrK §-s 188 tähendatud oletatava õigusena tuleb mõista mitte igasugust isiku subjektiivset arusaama oma õigustest, vaid üksnes seadusega tagatud õiguse oletamist.

III-1/1-88/95 PDF Riigikohus 05.12.1995

Kokku: 16| Näitan: 1 - 16

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json