/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 8| Näitan: 1 - 8

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-116-01 PDF Riigikohus 12.12.2001

Kuriteost osavõtjate ülesannete jaotamine grupi liikmete vahel ühise kuritegeliku eesmärgi saavutamiseks pole sõltuvuses KrK eriosa paragrahvi dispositsioonis antud kuriteo kirjeldusest. Alati on võimalik, et vähemalt kaks isikut tegutsevad kuriteo toimepanemisel ühiselt ja kooskõlastatult.


Kohus peab andma juriidilise hinnangu kõigile kohtualuse süüdistuses kirjeldatud tegudele olenemata sellest, kas süüdistuses toodud juriidiline kvalifikatsioon neid hõlmab või mitte. Kui kohtuliku uurimise käigus jõutakse veendumusele uue või muudetud süüdistuse esitamise vajalikkusest, siis olenevalt asjaoludest võib kohus ise muuta süüdistust või motiveeritud määrusega saata kriminaalasja täiendavale kohtueelsele uurimisele.


Isiku vabaduse piiramiseks KrK § 188 mõttes tuleb lugeda igasuguste takistuste tegemist, mis piiravad kannatanul liikuda oma vaba tahte kohaselt. Asjaolu, et kannatanu pärast vabaduse piiramist süüdlase poolt vabatahtlikult vabastatakse ei muuda vabaduse piiramist olematuks.

3-1-1-82-01 PDF Riigikohus 10.09.2001

Intellektuaalse võltsimisega on tegemist juhul, kui dokumendi koostajana näidatud ja selle koostamiseks õigustatud isik kannab formaalselt autentsesse dokumenti sisult ebaõigeid andmeid.


KrK § 188 järgi kvalifitseeritava kuriteo üheks obligatoorseks koosseisu elemendiks on oma tõelise või oletatava õiguse teostamine ebaseaduslikus korras.


Kui ei ole tuvastatud dokumendi võltsimist, siis on ka välistatud sama dokumendi kasutamine võltsitud dokumendina.


Asjaolu, et dokumendis kajastatud andmed ei vasta tegelikkusele seetõttu, et selle aluseks olevad registrikanded ei kajasta tegelikkust, ei muuda dokumenti võltsituks. Siinjuures pole oluline ka dokumendi kasutaja teadlikkus registrikannete ja sellest tulenevalt ka nende alusel väljastatud dokumendi tegelikkusele mittevastavusest. Sellise dokumendi kasutaja subjektiivsest küljest lähtuvalt on vaid võimalik kaaluda, kas tegemist on pettusega või mitte.

3-1-1-53-01 PDF Riigikohus 21.05.2001
3-1-1-33-01 PDF Riigikohus 18.04.2001

Vastavalt HÕS §-le 17 võib Riigikohus vabastada haldusõiguserikkuja halduskaristusest ja teda toimepandud õiguserikkumise eest hoiatada.


Üle võõra kinnisasja kulgevalt erateelt oma kinnistule pääsemiseks tõkete kõrvaldamine võib olla käsitletav omavolina HÕS § 163 mõttes.

3-1-1-108-99 PDF Riigikohus 30.11.1999

Isiku valduses oleva võõra vara tagastamisest keeldumine võib omavoli objektiivseks tunnuseks olla juhul, kui valdus sellele varale kehtestati ebaseaduslikus korras. AÕS § 29 lg 3 kohaselt tuleb liisingufirmalt renditud asja väärtuse kindlaksmääramisel võtta aluseks mitte ainult tasutud liisingumaksete summa, vaid asja lepinguga määratud koguväärtuse.

3-1-1-68-99 PDF Riigikohus 31.08.1999
KrK

Isikult raha nõudmine tema poja väidetava võla katteks ühes ähvardusega kasutada selle isiku kallal füüsilist vägivalda või hävitada tema vara võib omavoli moodustada vaid eelduste, et võla vahekord tegelikult esines ja süüdlasel oli õigus võlga tagasi nõuda ka võlgniku emalt ning et emale esitatud nõue tasuda poja võlg oli süüdlase poolt oma õiguse teostamine ebaseaduslikus korras. Süüdimõistvas kohtuotsuses peab nimetatud asjaolude esinemine olema tõendatud.

3-1-1-113-97 PDF Riigikohus 18.11.1997

Kaitsjal, kes ei vaidlustanud kohtualluvust apellatsiooni korras, puudub õigus vaidlustada seda kassatsiooni korras.


Omavoli objektiivse külje moodustab üksnes KrK §-s 188 kirjeldatud tegevus. Teise isiku poolt lepingu alusel vabatahtlikult antud raha vastuvõtmine ei ole omavoli.


Kohtu korraldava istungi pädevusse ei kuulu kuriteo kvalifikatsiooni muutmine.


Kui eeluurimisel esitatud süüdistus KrK § 142 lg 3 p-de 3 ja 4 järgi sisult oluliselt ei erine süüdistusest § 142 lg 2 p-de 3 ja 4 tunnustel, tohib kohtualust viimati tähendatud sätte järgi süüdi mõista ja kuna teisena tähendatud sätte sanktsioon on esimesena nimetatud sätte sanktsioonist kergem, tohib kohtualust süüdi mõista KrK § 142 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi kriminaalasja täiendavaks kohtueelseks uurimiseks saatmata.

3-1-1-123-96 PDF Riigikohus 26.11.1996

Kui kahju tekitanud isiku ja kannatanu vahel mistahes õigussuhted puuduvad, süüdlasel kannatanu suhtes nõudmisi, sealhulgas varalisi, ei ole, ei saa süüdlasel olla mingit oletatavat õigust kannatanu suhtes. Kahju tekitamine niisugusel juhul ei moodusta omavoli


Füüsilise vägivalla tunnistamine elule või tervisele ohtlikuks on fakti küsimus. Arvestada tuleb peale muu ka ründe intensiivsust, ründe suunitlust ja ründaja käsutuses olevaid vahendeid. Kaelast salliga kägistamine võib olla eluohtlik vägivald.

Kokku: 8| Näitan: 1 - 8

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json