Isiku õigust keelduda tunnistajana ütluste andmisest iseenda vastu ei saa lugeda ülekuulatava suvaotsuseks ja seetõttu peaks ütluste andmisest keeldumise põhjendatus olema ka põhimõtteliselt kontrollitav. Kehtivas menetlusõiguses sellist kontrollmehhanismi ei sisaldu. Ütluste andmisest keeldumise õiguse piiramine kõnealuse mehhanismi puudumise motiivil oleks aga vastuolus PS § 11 teises lõikes sisalduva põhiõiguse olemuse moonutamatuse nõudega. Sellise moonutamisega oleks ilmselt tegemist ka siis, kui nõuda, et ütluste andmisest võiks keelduda vaid see isik, kelle puhul ütluste andmine peaks absoluutse kindlusega tähendama tema süüditunnistamist.