/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 16| Näitan: 1 - 16

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-77-02 PDF Riigikohus 14.11.2002

Ehkki kohtuotsus jõustub ringkonnakohtu otsuse kuulutamisega, tuleneb AKKS §-st 63, et karistuse mõistmise volitused on ka Riigikohtul, kui ta vaatab jõustunud kohtuotsuse läbi kassatsiooni korras. AKKS § 63 p 4 järgi võib Riigikohus teha uue otsuse, raskendamata seejuures süüdimõistetu olukorda. Riigikohus võib juba mõistetud karistust kergendada, mis on olemuselt karistuse kohaldamine PS § 23 lg 2 teise lause mõttes. Karistuse mõistmine hõlmab ka karistuste liitmist, sest liitmise tulemusena mõistetakse isikule lõplik karistus. Seega, kui kriminaalasja menetlemise ajal kriminaalseaduse vahetumise tõttu on rakendunud kergemat tähtajalise vabadusekaotuse ülemmäära ettenägev seadus, tuleb Riigikohtul otsustamisel sellest lähtuda.


Kui KrK näeb toimepandud raskeima kuriteo eest ette tähtajalise või eluaegse vabadusekaotuse ja kohus mõistab kohtualusele sellise kuriteo eest tähtajalise vabadusekaotuse, kuid kuritegude kogumi eest tähtajalise vabadusekaotuse, mis ületab KrK eriosa vastavas paragrahvis ettenähtud tähtajalise vabadusekaotuse ülemmäära, ei ole tegemist ebavõrdse kohtlemisega.


Riigikohus kontrollib konkreetse normikontrolli raames kriminaalõigusnormi põhiseadusele vastavust üksnes konkreetse kriminaalasja asjaolude põhjal. Riigikohus ei saa konkreetse normikontrolli raames kaaluda kõiki juhte, kus karistuse mõistmist ettenägevad normid võivad võimaldada kahtlusaluste ebavõrdset kohtlemist.


Põhiseadusliku ne bis in idem printsiibiga (PS § 23 lg 3) ei ole vastuolus isiku karistamine ühes kriminaalmenetluses sama teo eest mitme üksteisest hõlmamata kuriteokoosseisu (ideaalkonkurentsi) järgi.

Juhtudel, mil kriminaalkoodeks nägi toimepandud raskeima kuriteo eest ette tähtajalise või eluaegse vabadusekaotuse ja kohus mõistis kohtualusele sellise kuriteo eest tähtajalise vabadusekaotuse, kuid kuritegude kogumi eest tähtajalise vabadusekaotuse, mis ületas kriminaalkoodeksi eriosa vastavas paragrahvis ettenähtud tähtajalise vabadusekaotuse ülemmära, ei ole tegemist ebavõrdse kohtlemisega.

Riigikohus võib juba mõistetud karistust kergendada, mis on olemuselt karistuse kohaldamine PS § 23 lg 2 teise lause mõttes. Karistuse mõistmine hõlmab ka karistuste liitmist, sest liitmise tulemusena mõistetakse isikule lõplik karistus.


Põhiseadusliku ne bis in idem printsiibiga (PS § 23 lg 3) ei ole vastuolus isiku karistamine ühes kriminaalmenetluses sama teo eest mitme üksteisest hõlmamata kuriteokoosseisu (ideaalkonkurentsi) järgi.


PS § 23 lg-s 3 sätestab ne bis in idem põhimõtte, mis keelab isiku karistamise mõne varasema, jõustunud lahendiga lõppenud kohtumenetluse objektiks olnud teo eest. Säte annab menetlusliku tagatise, mis välistab korduva karistamise, kui isik on juba sama teo eest lõplikult õigeks või süüdi mõistetud. PS § 23 lg 3 ei keela aga isikut karistada ühe menetluse raames sama teo eest mitme üksteisest hõlmamata kuriteokoosseisu (ideaalkonkurentsi) järgi.


Kui võõra vara vägivallaga hõivamisel oli kurjategija tahtlus suunatud isiku surma põhjustamisele, siis selline vägivald ei olnud enam hõlmatud röövimise koosseisuga. Sellisel juhul oli vägivalla kasutamisel rünnatavaks objektiks mitte üksnes vara, vaid ka isiku elu.


Kõige raskemaks veel röövimisega hõlmatud vägivallaks on isiku elule ohtlik vägivald, s.t vägivald, mis üksnes ohustab isiku elu, kuid kurjategija ei taha vägivallaga põhjustada isiku surma. Kui võõra vara vägivallaga hõivamisel on kurjategija tahtlus suunatud isiku surma põhjustamisele, siis selline vägivald ei ole enam hõlmatud röövimise koosseisuga. Sellisel juhul on vägivalla kasutamisel rünnatavaks objektiks mitte üksnes vara, vaid ka isiku elu.


PS § 12 lg 1 hõlmab ka õigusloome võrdsust. Seadusandjal on seejuures avar otsustusulatus. Kui on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus, on ebavõrdne kohtlemine seadusloomes põhjendatud.

Juhtudel, mil kriminaalkoodeks nägi toimepandud raskeima kuriteo eest ette tähtajalise või eluaegse vabadusekaotuse ja kohus mõistis kohtualusele sellise kuriteo eest tähtajalise vabadusekaotuse, kuid kuritegude kogumi eest tähtajalise vabadusekaotuse, mis ületas kriminaalkoodeksi eriosa vastavas paragrahvis ettenähtud tähtajalise vabadusekaotuse ülemmära, ei ole tegemist ebavõrdse kohtlemisega.

3-1-1-105-01 PDF Riigikohus 30.10.2001
3-1-1-106-01 PDF Riigikohus 26.10.2001

Üldreeglina kvalifitseeritakse kõigi osavõtjate (ka kaasaaitaja) kuritegelik käitumine KrK eriosa selle paragrahvi järgi, mis näeb ette vastutuse täideviija poolt toimepandud kuriteo eest. Kui kuriteol on rohkem kui üks vahetu täideviija, siis kvalifitseeritakse kaasaaitaja tegevust kui isikute grupi poolt toimepandud kuriteole kaasabi osutamist. Lisaks tuleb kaasaaitaja tegevuse kvalifitseerimisel viidata KrK üldosa § 17 lg 6-le.


Kui küsimus on vaid teo juriidilise kvalifikatsiooni täpsuses, võib Riigikohus, lähtudes kriminaalasja lahendamise otstarbekusest ja ökonoomsusest, teha asjas ise uue otsuse ning mitte saata asja uueks arutamiseks kohtusse, kus kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine alguse sai.

3-1-3-9-01 PDF Riigikohus 06.09.2001

Seaduse tekstist tulenevalt ei ole süüdimõistetu poolt õiguskuulekalt läbitud katseaja osa võrdsustatav kantud karistusega ja KrK § 47 lg 7 kohaselt mõistab kohus katseaja kestel tahtliku kuriteo toimepanijale karistuse vastavalt KrK § 41 sätetele.


3-1-1-34-01 PDF Riigikohus 12.04.2001
3-1-1-29-01 PDF Riigikohus 04.04.2001

KrK § 23 lg 2 kohaselt on alaealisele mõistetava vabadusekaotuse maksimaalne määr 8 aastat. Samas on viimatinimetatud tähtaeg karistuse alammääraks KrK § 101 sätestatud kuriteo puhul. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud nimetatud kuriteo kaastäideviijaks olnud alaealisele karistuse mõistmine alla KrK § 101 sanktsiooni alammäära KrK § 39 alusel, kui alaealise kaastäideviija osa kuriteo toimepanemisel oli väiksem täisealise kaastäideviija osast ning viimasele on mõistetud karistus tunduvalt alla eriosa vastava paragrahvi sanktsioonis ettenähtud ülemmäära.


3-1-1-91-99 PDF Riigikohus 12.10.1999
3-1-1-96-98 PDF Riigikohus 22.09.1998

Karistuse tähtaja hulka tuleb arvestada kogu eelvangistusaeg.


Riigikohtul puudub õigus anda tuvastatud faktilistele asjaoludele nii esimese kui ka teise astme kohtu antust erinev hinnang.

3-1-1-58-98 PDF Riigikohus 28.04.1998

Riigikohus ei või tuvastada faktilisi asjaolusid ka juhul, kui kassatsioonkaebus on esitatud piiramatu kassatsiooni õigust kasutades.

3-1-1-15-98 PDF Riigikohus 20.01.1998

Kassatsioonakebuses ei piisa selle mainimisest, et ringkonnakohus on ignoreerinud AKKS §-de 37 ja 39 nõudeid, vaid tuleb konkreetselt nimetada kriminaalasja menetlemisel esinenud väidetavad õiguserikkumised ja AKKS §-s 39 sätestatud kohtuotsuse tühistamise alus.


3-1-1-121-97 PDF Riigikohus 02.12.1997

Kriminaalmenetluse seadusest ei tulene seisukoht, et tõendiks on üksnes kategooriline eksperdiarvamus.

Kui kriminaalasja menetlemisel on saadud nii komisjoniekspertiisi kui ka ainuisikulise ekspertiisi tulemina koostatud eksperdiarvamus, on kohtu otsustada, kumba nendest ta rohkem arvestab.


Mistahes kassatsioonkaebuses peab olema märgitud AKKS §-s 39 sätestatud kassatsioonkaebuse või -protesti esitamise alused ja selgitatud, milles konkreetselt seisnes kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine või kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine apellatsioonikohtu poolt.


Riigikohus ei või faktilisi asjaolusid tuvastada ka juhul kui kassatsioonkaebus on esitatud piiramatu kassatsiooni õigust kasutades.

3-1-1-93-97 PDF Riigikohus 16.09.1997

Alus ringkonnakohtu lahendi tühistamiseks puudub, kui kriminaalseaduse ebaõiget kohaldamist või kriminaalmenetluse seaduse olulist rikkumist ei ole tuvastatud.

3-1-3-4-97 PDF Riigikohus 21.01.1997

Riigikohtul on õigus ise parandada esimese või teise astme kohtu tehtud viga vabadusekaotuse kandmise koha määramisel.


Varem vabadusekaotust kandnud isikud kannavad karistust kinnises vanglas.

3-1-1-117-96 PDF Riigikohus 11.12.1996
3-1-1-101-96 PDF Riigikohus 29.10.1996

Kuriteost osavõtt välistab vastutuse eelnevalt mittelubatud varjamise eest KrK § 180 järgi. Eelnevalt lubatud kuriteo jälgede hävitamine on kuriteole kaasaaitamine


Kooskõlastatud ja ühtse tahtlusega hõlmatud tegutsemine kannatanult elu võtmisel on tõend tahtliku tapmise kohta osavõtu kujul. Otsest tahtlust saab seejuures järeldada kasutatud vahendite, teoviisi, löökide hulga, tekitaud vigastuste laadi ja koha jms põhjal. Kannatanu surma saabumise ajal ei ole kuriteo kvalifikatsiooni seisukohalt tähtsust


Tapmise puhul ei sõltu põhjusliku seose olemasolu asjaolust, kas surm saabus vahetult pärast tegu või pikema ajavahemiku möödumisel.

3-1-1-97-96 PDF Riigikohus 25.09.1996

!Ringkonnakohus, arvestades toimepandud kuritegude raskust ja tehiolusid, samuti süüdlase moraalsete ja sotsiaalsete väärtuste deformatsiooni, mis viitavad tema eriti suurele ohtlikkusele, mõistis põhjendatult kohtualusele surmanuhtluse>

Kokku: 16| Näitan: 1 - 16

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json