/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 8| Näitan: 1 - 8

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-105-01 PDF Riigikohus 30.10.2001
3-1-3-9-01 PDF Riigikohus 06.09.2001

Seaduse tekstist tulenevalt ei ole süüdimõistetu poolt õiguskuulekalt läbitud katseaja osa võrdsustatav kantud karistusega ja KrK § 47 lg 7 kohaselt mõistab kohus katseaja kestel tahtliku kuriteo toimepanijale karistuse vastavalt KrK § 41 sätetele.


3-1-1-34-01 PDF Riigikohus 12.04.2001
3-1-1-29-01 PDF Riigikohus 04.04.2001

KrK § 23 lg 2 kohaselt on alaealisele mõistetava vabadusekaotuse maksimaalne määr 8 aastat. Samas on viimatinimetatud tähtaeg karistuse alammääraks KrK § 101 sätestatud kuriteo puhul. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud nimetatud kuriteo kaastäideviijaks olnud alaealisele karistuse mõistmine alla KrK § 101 sanktsiooni alammäära KrK § 39 alusel, kui alaealise kaastäideviija osa kuriteo toimepanemisel oli väiksem täisealise kaastäideviija osast ning viimasele on mõistetud karistus tunduvalt alla eriosa vastava paragrahvi sanktsioonis ettenähtud ülemmäära.


3-1-1-96-98 PDF Riigikohus 22.09.1998

Karistuse tähtaja hulka tuleb arvestada kogu eelvangistusaeg.


Riigikohtul puudub õigus anda tuvastatud faktilistele asjaoludele nii esimese kui ka teise astme kohtu antust erinev hinnang.

3-1-1-58-98 PDF Riigikohus 28.04.1998

Riigikohus ei või tuvastada faktilisi asjaolusid ka juhul, kui kassatsioonkaebus on esitatud piiramatu kassatsiooni õigust kasutades.

3-1-1-15-98 PDF Riigikohus 20.01.1998

Kassatsioonakebuses ei piisa selle mainimisest, et ringkonnakohus on ignoreerinud AKKS §-de 37 ja 39 nõudeid, vaid tuleb konkreetselt nimetada kriminaalasja menetlemisel esinenud väidetavad õiguserikkumised ja AKKS §-s 39 sätestatud kohtuotsuse tühistamise alus.


3-1-1-121-97 PDF Riigikohus 02.12.1997

Kriminaalmenetluse seadusest ei tulene seisukoht, et tõendiks on üksnes kategooriline eksperdiarvamus.

Kui kriminaalasja menetlemisel on saadud nii komisjoniekspertiisi kui ka ainuisikulise ekspertiisi tulemina koostatud eksperdiarvamus, on kohtu otsustada, kumba nendest ta rohkem arvestab.


Mistahes kassatsioonkaebuses peab olema märgitud AKKS §-s 39 sätestatud kassatsioonkaebuse või -protesti esitamise alused ja selgitatud, milles konkreetselt seisnes kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine või kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine apellatsioonikohtu poolt.


Riigikohus ei või faktilisi asjaolusid tuvastada ka juhul kui kassatsioonkaebus on esitatud piiramatu kassatsiooni õigust kasutades.

Kokku: 8| Näitan: 1 - 8

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json