/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 3| Näitan: 1 - 3

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-44-02 PDF Riigikohus 24.04.2002
Riigikohtu poolt mingi kriminaalmenetlusõiguse normi väidetava rikkumise tunnistamine AKKS § 39 lg 4 alusel kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks ei ole iseenesest käsitatav kriminaalmenetluse õiguse allikana KrMK § 1 p 4 mõttes.
Avalik teenistuja peab oma ametikohast lähtuvalt juhinduma õigusaktidest (sh internõigus), millega on tema teenistusvaldkond reguleeritud. Kohustus juhinduda oma teenistusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest tähendab seda, et vastav isik ei saa jääda passiivselt ootama endale õigusaktide tutvustamist vaid peab ise olema huvitatud nendest õigusaktidest, mis tema teenistusvaldkonda puudutavad ja millest tulenevad tema kohustused. Kohustusi sisaldavate aktide puhul tuleb ametiisikule üksnes tagada reaalne võimalus nende aktidega tutvumiseks.
Vastavalt AKKS §-s 26 sätestatule ei pea apellatsioonimenetluses taotluste lahendamisel juhinduda KrMK § 237 lg-s 5 sätestatust. Muuhulgas tähendab see, et kohus ei pea apellatsioonimenetluses igale taotlusele reageerima KrMK § 237 lg-s 5 sätestatud korras määrusega.
Vastavalt AKKS §-s 26 sätestatule ei tule apellatsioonimenetluses taotluste lahendamisel juhinduda KrMK § 237 lg-s 5 sätestatust. Muuhulgas tähendab see, et kohus ei pea apellatsioonimenetluses igale taotlusele reageerima KrMK § 237 lg-s 5 sätestatud korras määrusega.
3-1-3-11-01 PDF Riigikohus 24.09.2001
Tuleb eristada kriminaalasja kohtulikku arutamist (s.t kriminaalasja faktilise ja õigusliku külje uurimist), mis toimub täies mahus esimese astme kohtus ja apellatsiooniga määratud piirides ringkonnakohtus, asja läbivaatamisest Riigikohtus (s.t üksnes õigusliku külje kontrolli).
KrMK § 38 lg 1 p 4 kohaselt on kaitsja osavõtt Riigikohtu istungist kohustuslik.
Isiku PS-st ja rahvusvahelistest lepingutest tulenev õigus viibida oma kohtuasja arutamise juures tähendab eelkõige õigust viibida asja arutamise juures nendes kohtuorganites, kus asja uuritakse täies mahus (s.t nii õiguslikust kui ka faktilisest küljest).
AKKS § 50 sätestatud menetlusosalise õigust osaleda Riigikohtu istungil tuleb mõista kui isiku vabadust soovi ja võimaluse korral istungil osaleda, millega ei korreleeru kohtupoolset kohustust selle isiku kohalolekut reaalselt tagada.
Vahi all viibival süüdimõistetul ei ole subjektiivset avalikku õigust nõuda enda etapeerimist Riigikohtu istungile.
3-1-1-41-00 PDF Riigikohus 21.03.2000
Ringkonnakohus võib vahistamismääruse peale esitatud erikaebuse jätta läbi vaatamata ka juhul, kui vaidlustatud vahistamismäärus on õigusliku sisu kaotanud seetõttu, et isik viibib vahi all juba uue vahistusmääruse alusel.
Juhul kui ringkonnakohus on erikaebe menetluse tulemina lahendanud üksnes vahi all pidamisega seostuvat, puudub Riigikohtul õigus ringkonnakohtu vastava määruse seaduslikkuse üle otsustamisel kaaluda seda, kas vahi alla võetu on või ei ole süüdi talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises.

Kokku: 3| Näitan: 1 - 3

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json