/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 41| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-115-02 PDF Riigikohus 07.11.2002

Kui ringkonnakohus teeb AKKS § 32 lg 3 p-le 2 tuginedes asjas uue, sisult esimese astme kohtu otsusele vastupidise otsuse, peab ta lisaks motiividele, mille alusel tühistatakse esimese astme kohtu otsus, kinni pidama ka KrMK §-dest 273-275.


3-1-1-107-02 PDF Riigikohus 25.10.2002

Motiivide puudumine AKKS § 39 lg 3 p-s 7 ette nähtud menetlusõiguse olulise rikkumisena, millele tugineti apellatsioonkaebuses, võib põhimõtteliselt tähendada olukorda, mil kohtulikul uurimisel tuvastatu ja kohtuotsuses kajastatu pinnalt ei olegi võimalik teatud järeldusi põhjendada. Kuid motiivide puudumine võib tähendada ka seda, et kohus on lihtsalt jätnud mingid kriminaalasja õigeks lahendamiseks olulised asjaolud nõutaval kujul põhjendamata, kuigi kohtulikul uurimisel tuvastatu ja kohtuotsuses kajastatu pinnalt otsustades oleks see olnud võimalik. Viimati nimetatud menetlusõiguse rikkumisele ei saa ringkonnakohus kooskõlas AKKS § 33 lg-s 1 sätestatuga reageerida mitte kohtualuse õigeksmõistmisega, vaid kriminaalasja tagastamisega esimese astme kohtule uueks kohtulikuks arutamiseks.

3-1-1-83-02 PDF Riigikohus 16.09.2002

Kahju hüvitamist saab käsitleda vastutust kergendava asjaoluna vaid juhul, kui see on toimunud kuriteo toimepannud isiku poolt vabatahtlikult, välise sunnita, väljendades nimetatud isiku arusaamist toimepandud kuriteost ja selle tagajärgedest ning ühtlasi tahet luua kahjustatud isiku jaoks olukord, mis oleks kuriteoeelsele võimalikult lähedane. Seadus ei piira ajaliselt kahju vabatahtliku hüvitamise võimalust.

Asjaolu, et kuriteoga tekitatud kahju hüvitati alles asja teistkordsel läbivaatamisel ringkonnakohtus, ei välista iseenesest taolist kahju hüvitamise arvestamist kergendava asjaoluna. Kuid selline asjaolu ei saa kaasa tuua valitud karistuse liigi asendamist kergemaliigilise karistusega.


Ringkonnakohtu otsuse tühistamisel ja kriminaalasja samale kohtule uueks arutamiseks saatmisel Riigikohtu poolt seoses vabadusekaotuse tingimusliku kohaldamatajätmisega ei võimalda ringkonnakohtul arutleda ka vabadusekaotusest erinevate karistuste võimalikkuse ja otstarbekuse üle. Ringkonnakohtus ei saa menetlusese Riigikohtuga võrreldes avarduda.

3-1-1-57-02 PDF Riigikohus 15.05.2002

Tühistades apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse AKKS § 30 lg 1 p 2 või lg 2 p 2 alusel, peab ringkonnakohtu lahendist olema üheselt arusaadav, kas esimese astme kohtu kohtuotsus tühistati täies ulatuses või osaliselt, samuti millises osas kohtuotsus tühistati ja millises osas jäeti see muutmata.


Kui esimese astme kohtu otsus on ringkonnakohtu otsusega tühistatud, tuleb asja uuel arutamisel käsitleda kohtualuste süüdistusi täielikult nii esimese astme kohtu otsusega süüdi- kui ka õigeksmõistmise osas.


Esimese astme kohtu kohtuotsuste õigsuse kontrollimise õigus on vaid ringkonnakohtutel ja Riigikohtul.


Kui kohtualune tunnistatakse süüdi KrMK § 215 lg-te 2 või 4 korras muudetud süüdistuse järgi, siis ei kuulu ta esialgses süüdistuses õigeksmõistmisele, vaid süüdistuse muutmine kajastatakse kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivas osas vastavalt KrMK § 274 lg-le 4.


Kui ka KrK mingite paragrahvide dispositsioonides ei kirjeldata kuriteo objektiivse külje tunnusena piinamist või teo piinaval viisil toimepanemist, ei tähenda see, et nendes paragrahvides kirjeldatud tegusid ei oleks võimalik toime panna piinaval viisil ehk piinates. Kui ei ole tuvastatud nendes paragrahvides kirjeldatud tegude eesmärk, kuid on tõendatud vägivallategude toimepanemine piinaval viisil, siis ei ole välistatud süüdistuse ümberkvalifitseerimine KrK § 114 järgi KrMK § 215 lg 4 alusel ja korras.

3-1-1-11-02 PDF Riigikohus 06.02.2002

Kuriteo toimepanemisest kuni karistuse mõistmiseni möödunud pikk ajavahemik ei too seaduse mõtte kohaselt iseenesest kaasa nõuet vabastada süüdlane tingimisi talle mõistetud karistuse kandmisest.


Apellatsioonikohtul on seaduse järgi õigus tuvastada faktilisi asjaolusid ja hinnata tõendeid - muuhulgas ka neid asjaolusid, mis vastavalt KrK §-dele 20 ja 36 kuuluvad tuvastamisele ning hindamisele karistuse mõistmisel.

3-1-1-103-01 PDF Riigikohus 08.11.2001

Ringkonnakohtu poolt esimese astme kohtu otsuses näidatud õigeksmõistmise aluse puhul pole õige viidata AKKS § 32 lg 1 p-le 6, sest tegemist on sisulise muudatusega kohtuotsuses ja see võib halvendada kohtualuse olukorda.


Kohtupraktikas väljakujunenud arusaama kohaselt tuleb isik, kelle tegevuses tuvastati hädakaitse tunnused KrK § 13 mõttes, õigeks mõista seoses kuriteokoosseisu puudumisega.


Ringkonnakohus võib, tuginedes AKKS § 29 lg-le 5, jätta esimese astme kohtu põhjendused kordamata ja nendega nõustuda üksnes asjaolude puhul, mille esimese astme kohus on seaduse nõuetele vastavalt tuvastanud.

3-1-1-100-01 PDF Riigikohus 24.10.2001

Ringkonnakohus võib põhimõtteliselt lugeda tuvastatuks esimese astme kohtuga võrreldes vastupidiseid faktilisi asjaolusid, kuid seda üksnes ringkonnakohtu istungil asetleidnud tõendite uurimisele tuginevalt. Sealjuures peab ringkonnakohus lähtuma KRMK § 50 lg 1 sätestatud tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse läbivaatamise printsiibist.

3-1-1-97-01 PDF Riigikohus 18.10.2001

Vastavalt KrMK § 136 lg-le 1 on vastastamine selline uurimistoiming, mille läbiviimise vajalikkuse otsustab uurija. See ei ole uurija kohustus, vaid tema õigus. Igas menetletavas asjas otsustab uurija, kas vastastada juba ülekuulatud isikuid. Vastastamise teostamata jätmine ei ole kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine.


Varastatud asjade väärtus tehakse üldjuhul kindlaks lähtuvalt nende harilikust väärtusest ning selleks ei ole obligatoorne teostada ekspertiisi.


Ringkonnakohus on tõendite hindamisel vaba esimese astme kohtu seisukohtadest. Vastavalt KrMK §-le 50 on kohus õigustatud hindama kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kui see hindamine põhineb asjaolude igakülgsel, täielikul ja objektiivsel läbivaatamisel ning kohtuotsus on motiveeritud, siis on otsus kooskõlas seadusega.

3-1-1-75-01 PDF Riigikohus 08.06.2001

Ringkonnakohus, tühistades haldusõiguserikkumise asjas esimese astme kohtu otsuse ja jättes jõusse ametiisiku otsuse, peab otsuse tegemisel muuhulgas lähtuma ametiisiku otsuse peale esitatud kaebuses sisalduvatest kohtualuse taotlustest. Seega lasub ringkonnakohtul eelkirjeldatud juhul kohustus kontrollida ametiisiku otsuse seaduslikkust ja põhjendatust.

3-1-1-119-00 PDF Riigikohus 05.02.2001

Ringkonnakohus on asja uuel arutamisel pärast kohtuotsuse tühistamist Riigikohtu poolt seotud Riigikohtu seisukohtadega seaduse kohaldamisel. See võib muuhulgas ilmneda kuriteokoosseisu mõtestamisel.

3-1-1-47-00 PDF Riigikohus 29.03.2000

Kuna kohtumeditsiiniekspertiisi tegemata jätmine kohtualuse suhtes ei moodusta kriminaalmenetluse seaduse olulist rikkumist, võib apellant sel juhul taotleda uue otsuse tegemist või kohtumeditsiiniekspertiisi määramist ringkonnakohtu poolt vastavalt AKKS § 31 p-le 1 ja § 17 lg-le 4.


Juhul kui apellant taotleb kriminaalasja saatmist esimese astme kohtule uueks arutamiseks kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise motiivil, peab ta kaebuses täpselt märkima, millist AKKS § 39 lg-s 3 nimetatud või Riigikohtu poolt AKKS § 39 lg 4 alusel oluliseks tunnistatud rikkumist ta silmas peab. Selle nõude täitmata jätmisel peab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse käiguta jätma.

3-1-1-120-99 PDF Riigikohus 21.12.1999

AKKS § 32 mõttest tulenevalt ei ole ringkonnakohtul kannatanu kaebuse või prokuröri protesti puudumisel õigust suurendada kohtualuse poolt kandmisele kuuluva karistuse suurust.

3-1-1-118-99 PDF Riigikohus 07.12.1999

Apellatsioonimenetluse piirideks on kriminaalmenetluse eseme see osa, mida apellatsioonimenetluses uuesti analüüsitakse.


Kriminaalasja saatmine uueks arutamiseks ringkonnakohtu poolt uueks arutamiseks esimese astme kohtule vormistatakse alates 19. jaanuarist 1998 mitte kohtuotsuse, vaid määrusega (RT I, 1998, 51, 756).


Kriminaalmenetluse esemeks on kuriteo tunnustega tegu või teod, mille kohta kriminaalmenetluses kogutakse teavet selgitamaks selle teo (tegude) suhtes kriminaalseaduse kohaldamise võimalikkust.

3-1-3-13-99 PDF Riigikohus 12.10.1999
KrK

Süüdimõistetu olukord ei tohi tema apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu halveneda - tuua kaasa tema karmima karistamise hiljem.

3-1-1-55-99 PDF Riigikohus 11.05.1999

Esimese astme kohtu otsuse tühistamisel ja kriminaalasja saatmisel uueks arutamiseks kuriteo täideviija suhtes tuleb otsus tühistada ka selle sama kuriteo varjamise eest süüdi mõistetud isiku suhtes.

3-1-1-14-99 PDF Riigikohus 09.02.1999
KrK

Ringkonnakohus, kergendades ühele kohtualusele mõistetud karistust, on AKKS § 32 lg 2 alusel õigustatud sama palju kergendama ka teise kohtualuse karistust, kui esimese astme kohtu otsuses on võrdse karistuse mõistmist mõlemale kohtualusele piisavalt põhjendatud.

3-1-1-105-98 PDF Riigikohus 13.10.1998

Kui omavahel lahutamatult seotud kuritegudest ühe apellatsiooni korras uuesti arutamine ringkonnakohtus takistab kriminaalasja kui terviku igakülgset, täielikku ja objektiivset lahendamist, tuleb kohtuotsus tühistada teistessegi kuritegudesse puutuvas osas.


Kelmuses ja ametiseisundi kuritarvitamises esimese astme kohtu otsusega õigeksmõistetu süüdimõistmine ringkonnakohtu otsusega kelmuses põjusel, et apellatsioonprotestis ei ole vastava teo kvalifitseerimist kelmusena vaidlustatud, kuigi ringkonnakohtu arvates moodustab see tegu altkäemaksu saamise, on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 3 p 7 järgi.

3-1-1-97-98 PDF Riigikohus 22.09.1998

Ringkonnakohtul on õigus iga apellatsioonimenetluse tulemina ja apellatsiooni sisust olenemata saata kriminaalasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui ta tuvastab, et kriminaalasja menetlemisel on menetlusseadust rikutud nii oluliselt, et see toob vältimatult kaasa kohtuotsuse tühistamise. See ringkonnakohtu õigus ei ole seotud apellatsioonimenetluse piiridega.


AKKS § 20 lg 1 kohaselt on kriminaalasja apellatsioonikorras arutamise piirid määratud üldreeglina kaebuse (protesti) sisuga. Apellatsioonimenetluse piiride all tuleb mõista kriminaalmenetluse eseme kui terviku seda osa, mida tuleb apellatsioonimenetluses uuesti analüüsida (s.o kuriteotunnustega tegu või teod). Kriminaalmenetluse ese ei hõlma kriminaalasja menetlemisel kasutatavaid tõendeid. Ringkonnakohtul on õigus otsuse tegemisel tugineda nii kaebuses (protestis) nimetatud tõenditele kui ka enda uuritud tõenditele.


AKKS § 39 lg 3 pss 7 sätestatud kriminaalmenetluse seaduse rikkumisega on igal juhul tegemist siis, kui ringkonnakohtu otsuses pole üldse motiveeritud tõendite hinnangut, mis oluliselt erineb tõendite hinnangust esimese astme kohtus. Samas ei ole võimalik üheselt kindlaks määrata tõendite erineva hindamise motiveerimise ulatust.


Mitte nõustudes esimese astme kohtu poolse tõendite hindamisega, peab ringkonnaohus esitama omapoolse hinnangu tõenditele ja tegema sellele vastava lahendi. Ringkonnakohus võib omal algatusel koguda ja uurida ka uusi tõendeid.

3-1-1-78-98 PDF Riigikohus 09.06.1998

Ringkonnakohtul on AKKS § 33 alusel õigus saata kriminaalasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule üksnes AKKS § 39 lgss 3 loetletud kriminaalmenetluse seaduse oluliste rikkumiste tuvastamisel.


Kriminaalasja saatmine ringkonnakohtust esimese astmme kohtule uueks arutamiseks AKKS § 39 lgss 3 sätestamata alusel on käsitletav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 4 mõttes.

3-1-1-19-98 PDF Riigikohus 03.02.1998

Ringkonnakohus, vaadates kriminaalasja apellatsiooni korras läbi osade süüdimõistetute või nende kaitsjate apellatsioonkaebuste alusel ja olles tuvastanud, et põhjendamatult karm karistus on mõistetud ka apellatsioonkaebust mitteesitanud kohtualustele, on kohustatud kergendama neilegi mõistetud karistust. Alusetult range või leebe karistuse mõistmine on kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine.

Kokku: 41| Näitan: 1 - 20

/otsingu_soovitused.json