/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 35| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-77-02 PDF Riigikohus 14.11.2002

Ehkki kohtuotsus jõustub ringkonnakohtu otsuse kuulutamisega, tuleneb AKKS §-st 63, et karistuse mõistmise volitused on ka Riigikohtul, kui ta vaatab jõustunud kohtuotsuse läbi kassatsiooni korras. AKKS § 63 p 4 järgi võib Riigikohus teha uue otsuse, raskendamata seejuures süüdimõistetu olukorda. Riigikohus võib juba mõistetud karistust kergendada, mis on olemuselt karistuse kohaldamine PS § 23 lg 2 teise lause mõttes. Karistuse mõistmine hõlmab ka karistuste liitmist, sest liitmise tulemusena mõistetakse isikule lõplik karistus. Seega, kui kriminaalasja menetlemise ajal kriminaalseaduse vahetumise tõttu on rakendunud kergemat tähtajalise vabadusekaotuse ülemmäära ettenägev seadus, tuleb Riigikohtul otsustamisel sellest lähtuda.


Kui KrK näeb toimepandud raskeima kuriteo eest ette tähtajalise või eluaegse vabadusekaotuse ja kohus mõistab kohtualusele sellise kuriteo eest tähtajalise vabadusekaotuse, kuid kuritegude kogumi eest tähtajalise vabadusekaotuse, mis ületab KrK eriosa vastavas paragrahvis ettenähtud tähtajalise vabadusekaotuse ülemmäära, ei ole tegemist ebavõrdse kohtlemisega.


Riigikohus kontrollib konkreetse normikontrolli raames kriminaalõigusnormi põhiseadusele vastavust üksnes konkreetse kriminaalasja asjaolude põhjal. Riigikohus ei saa konkreetse normikontrolli raames kaaluda kõiki juhte, kus karistuse mõistmist ettenägevad normid võivad võimaldada kahtlusaluste ebavõrdset kohtlemist.


Põhiseadusliku ne bis in idem printsiibiga (PS § 23 lg 3) ei ole vastuolus isiku karistamine ühes kriminaalmenetluses sama teo eest mitme üksteisest hõlmamata kuriteokoosseisu (ideaalkonkurentsi) järgi.

Juhtudel, mil kriminaalkoodeks nägi toimepandud raskeima kuriteo eest ette tähtajalise või eluaegse vabadusekaotuse ja kohus mõistis kohtualusele sellise kuriteo eest tähtajalise vabadusekaotuse, kuid kuritegude kogumi eest tähtajalise vabadusekaotuse, mis ületas kriminaalkoodeksi eriosa vastavas paragrahvis ettenähtud tähtajalise vabadusekaotuse ülemmära, ei ole tegemist ebavõrdse kohtlemisega.

Riigikohus võib juba mõistetud karistust kergendada, mis on olemuselt karistuse kohaldamine PS § 23 lg 2 teise lause mõttes. Karistuse mõistmine hõlmab ka karistuste liitmist, sest liitmise tulemusena mõistetakse isikule lõplik karistus.


Põhiseadusliku ne bis in idem printsiibiga (PS § 23 lg 3) ei ole vastuolus isiku karistamine ühes kriminaalmenetluses sama teo eest mitme üksteisest hõlmamata kuriteokoosseisu (ideaalkonkurentsi) järgi.


PS § 23 lg-s 3 sätestab ne bis in idem põhimõtte, mis keelab isiku karistamise mõne varasema, jõustunud lahendiga lõppenud kohtumenetluse objektiks olnud teo eest. Säte annab menetlusliku tagatise, mis välistab korduva karistamise, kui isik on juba sama teo eest lõplikult õigeks või süüdi mõistetud. PS § 23 lg 3 ei keela aga isikut karistada ühe menetluse raames sama teo eest mitme üksteisest hõlmamata kuriteokoosseisu (ideaalkonkurentsi) järgi.


Kui võõra vara vägivallaga hõivamisel oli kurjategija tahtlus suunatud isiku surma põhjustamisele, siis selline vägivald ei olnud enam hõlmatud röövimise koosseisuga. Sellisel juhul oli vägivalla kasutamisel rünnatavaks objektiks mitte üksnes vara, vaid ka isiku elu.


Kõige raskemaks veel röövimisega hõlmatud vägivallaks on isiku elule ohtlik vägivald, s.t vägivald, mis üksnes ohustab isiku elu, kuid kurjategija ei taha vägivallaga põhjustada isiku surma. Kui võõra vara vägivallaga hõivamisel on kurjategija tahtlus suunatud isiku surma põhjustamisele, siis selline vägivald ei ole enam hõlmatud röövimise koosseisuga. Sellisel juhul on vägivalla kasutamisel rünnatavaks objektiks mitte üksnes vara, vaid ka isiku elu.


PS § 12 lg 1 hõlmab ka õigusloome võrdsust. Seadusandjal on seejuures avar otsustusulatus. Kui on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus, on ebavõrdne kohtlemine seadusloomes põhjendatud.

Juhtudel, mil kriminaalkoodeks nägi toimepandud raskeima kuriteo eest ette tähtajalise või eluaegse vabadusekaotuse ja kohus mõistis kohtualusele sellise kuriteo eest tähtajalise vabadusekaotuse, kuid kuritegude kogumi eest tähtajalise vabadusekaotuse, mis ületas kriminaalkoodeksi eriosa vastavas paragrahvis ettenähtud tähtajalise vabadusekaotuse ülemmära, ei ole tegemist ebavõrdse kohtlemisega.

3-1-1-25-01 PDF Riigikohus 13.03.2001

Olukorras, kus elamusse soovimatu pääsemise tõkestamiseks on välisuksed lukustatud ja isikute grupp tungib omavoliliselt võõrasse hoonesse teise korruse aknast sisse ronides, on KrK § 1952 sätestatud kuriteo koosseis.


Puidust kurikas, mis on kujundatud viisil, et teda oleks mugav käes hoida ning löömiseks kasutada, on ese, millega saab isiku tervist reaalselt kahjustada ning seetõttu tuleb seda käsitleda relvana kasutatava esemena.


Kuriteo koosseis KrK § 1952 järgi eeldab, et ähvardus kasutada isiku kallal vägivalda on tehtud võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega territooriumile pääsemise eesmärgil. Kui vägivallaga ähvardati konkreetselt seda eesmärki silmas pidamata, siis ei ole tegemist KrK § 1952 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisulise tunnusega.

3-1-1-84-00 PDF Riigikohus 04.10.2000
3-1-3-12-00 PDF Riigikohus 29.08.2000

Vara hõivamiseks relva kasutamine, ähvardus kasutada tervisele ohtlikku vägivalda vara valdaja alaealise lapse suhtes ning tervisele ohtliku vägivalla kasutamine vara valdaja kallal on mitte avaliku varguse, vaid röövimise objektiivsed tunnused.

3-1-1-71-00 PDF Riigikohus 20.06.2000
KrK

Vastastamise otstarbekuse üle otsustamine eeluurimisel on antud uurija pädevusse (KrMK § 136 lg 1); uurija keeldumine vastastamisest ei ole menetlusnormide oluline rikkumine, mis tingib kohtuotsuse tühistamise.


Vastutuseks KrK § 207 järgi on tähtsusetu see, kellelt ja milliste tehingutega laskemoon ebaseaduslikult omandati.


Röövimise tunnuse moodusatb niisugune elule või tervisele ohtlik vägivald isiku kallal, mis on vahetult suunatud vara hõivamisele, sealhulgas kannatanu vastupanu mahasurumisele, mitte aga muude eesmärkide saavutamisele (kannatanu suhtes teise kuriteo toimepanemine isiklikel ajenditel, soov takistada kannatanut teatama toimepandud kuriteost jms).

3-1-1-87-99 PDF Riigikohus 28.09.1999
KrK

Juhul kui tuvastatud tehiolud kinnitavad, et süüdimõistetutel oli ühtne eesmärk toime panna röövimine ja igaüks neist oma kokkulepitud rolli täites tegutses selle eesmärgi saavutamiseks, on röövimine kõigi vastavate koosseisuliste raskendavate asjaolude esinemisel inkrimineeritav igale osavõtjale.

3-1-1-84-99 PDF Riigikohus 21.09.1999
KrK

Jalgade ja rusikatega pähe ja keha piirkonda korduv löömine on kannatanu tervisele ohtlik vaatamata sellele, et põhjustati vaid ajuvapustus ja verevalumid, mis kuulus raskete või üliraskete kehavigastuste liiki, sest peas ja rindkeres on inimese elutähtsad ja ka kaitsmata organid (silmad). Seetõttu võib kirjeldatud tegevus olla röövimise tunnus.

3-1-1-64-99 PDF Riigikohus 15.06.1999
KrK

Isikute grupi poolt gaasipüstoli kasutamisega toimepandud röövimise organisaator, kes täideviija ei olnud ja seetõttu grupi koosseisu ei kuulunud, vastutab KrK § 17 lg 4 ja § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi.

3-1-1-9-99 PDF Riigikohus 02.02.1999

Röövimise moodustab mitte ainult elule, vaid ka tervisele ohtlik vägivald isiku kallal temalt vara hõivamise eesmärgi.

3-1-1-5-99 PDF Riigikohus 26.01.1999
KrK

Ühe isiku poolt asfaldile lükatud kannatanu löömine jalaga pähe ja kehasse teise isiku poolt, millega tekitatakse kannatanu tervisele ohtlik kehavigastus tema vara hõivamise eesmärgil, moodustab grupilise röövimise isegi juhul, kui kannatanu oli süüdlastele võlgu.

3-1-1-111-98 PDF Riigikohus 27.10.1998

Ringkonnakohus, tulles kuriteo kvalifikatsiooni osas teistsugustele järeldustele kui tegi seda esimese astme kohus, peab oma otsuses põhjendama, miks on linnakohtu järeldused ekslikud kohtualuste teo kvalifitseerimisel. Põhjenduste puudumine ringkonnakohtu otsuses on käsitatav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 3 p 7 järgi.


Elule ja tervisele ohtliku vägivallaga ähvardamine ühe kannatanu suhtes ning sellise astmega vägivalla reaalne kasutamine kannatanute suhtes vara hõivamise eesmärgil, toime panduna kaaskohtualuste poolt, moodustab röövimise KrK § 141 lg 2 psde 1 ja 3 järgi.

3-1-1-57-98 PDF Riigikohus 21.04.1998

Noaga ähvardamine tähendab elule ohtliku vägivallaga ähvardamist, sest selline vägivald võib põhjustada kannatanu surma.


Kannatanu vastupanu mahasurumine teda noaga ähvardades võib moodustada röövimise.


Psüühiline vägivald ehk vägivallaga ähvardamine tähendab kannatanule võimaliku vägivalla teadvustamist sõnaliselt või nn. konkludentsete tegudega.

3-1-1-49-98 PDF Riigikohus 31.03.1998

Võõra vara hõivamine relvamaketiga moodustab röövimise koosseisu KrK § 141 lg 1 järgi, mitte aga § 141 lg 2 p 3järgi.

3-1-3-9-98 PDF Riigikohus 17.03.1998

Relvamaketi kasutamine vara hõivamiseks ei moodusta röövimist KrK § 141 lg 2 p 3 järgi.


Kaupluse kassasahtli lahtitõmbamine raha hõivamiseks on vara asukohta pääsemist takistanud tõkke kõrvaldamine.

3-1-1-17-98 PDF Riigikohus 27.01.1998

Röövimist püstolimaketti kasutades ei ole õige lugeda toimepanduks relvaga või relvana kasutatava muu esemega.


Püstolimakett ei ole KrK § 195 lgss 3 nimetatud kuriteo riist.


Relvana kasutatava muu esemena mõistetakse spetsiaalselt kehavigastuste tekitamiseks valmistatud või kohandatud eset ning teisi esemeid, millega on võimalik kannatanu elu või tervist reaalselt kahjustada ähvarduses sisalduvas mõttes. Kõlbmatu vahend ei ole relvana kasutatav muu ese.


KrK § 47 lg 5 (kuni 30.04.1998 kehtivas sõnastuses) keelab isiku suhtes, kes katseaja kestel paneb toime uue tahtliku kuriteo, uuesti kohaldada tingimuslikku vabadusekaotust.

3-1-1-10-98 PDF Riigikohus 13.01.1998

Röövimise sooritamisel kõlbmatu vahendiga kasutab süüdlane ära tekkivat psühholoogilist efekti, mis on aluseks toimepandu kvalifitseerimiseks põhikoosseisu, KrK § 141 lg 1 järgi, mitte aga enamohtliku liigina.


Relvaks on Relvaseaduse kohaselt seadeldis või ese, mis on ette nähtud elava või muu objekti kahjustamiseks.


Elule või tervisele ohtliku vägivallaga ähvardamine võib röövimise tunnuseks olla nii juhul, kui ähvardaja kavatseb oma nõudmise mittetäitmisel kannatanu suhtes kasutada sellist vägivalda kui ka siis, kui ähvardaja ei kavatsegi ähvardust ellu viia. Mõlemal juhul on nõutav, et kannatanu peab ähvardust reaalselt täideviidavaks.


Kuriteo kvalifitseerimine röövimisena on välistatud, kui süüdlasel on tahtlus ähvardada elule või tervisele mitteohtliku vägivallaga ja ta on valmis seda ähvardust ka ellu viima, kannatanu peab ähvardust ekslikult aga elule või tervisele ohtlikuks. Niisugusel juhul tuleb kuritegu kvalifitseerida KrK § 140 lgste 2 või 3 järgi.


Relvana kasutatava muu esemena mõistetakse spetsiaalselt kehavigastuste tekitamiseks valmistatud või kohandatud eset ning teisi esemeid, millega on võimalik kannatanu elu või tervist reaalselt kahjustada ähvarduses sisalduvas mõttes. Kõlbmatu vahend ei ole relvana kasutatav muu ese.


Röövimise kvalifitseerimiseks peab olema tuvastatud süüdlase tahe kutsuda kannatanul esile reaalne kartus oma elu või tervise pärast.


Kuriteo kvalifitseerimine röövimisena on välistatud, kui süüdlasel on tahtlus ähvardada elule või tervisele mitteohtliku vägivallaga ja ta on valmis seda ähvardust ka ellu viima, kannatanu peab ähvardust ekslikult aga elule või tervisele ohtlikuks. Niisugusel juhul tuleb kuritegu kvalifitseerida KrK § 140 lg 2 või lg 3 järgi.

3-1-1-130-97 PDF Riigikohus 23.12.1997

Röövimise tunnuseks olev tervisele ohtlik vägivald isiku kallal võib seisneda ka kerge kehavigastuse tahtlikus tekitamises ainuüksi rusikalöökidega näo- ja kaelapiirkonda.

3-1-1-104-97 PDF Riigikohus 28.10.1997

Kuriteo toimepanemisele kaasaaitamiseks on eelnev lubadus varjata toimepandavat kuritegu ja osutada abi pärast kuriteo toimepanemist. Lubadus võib olla ka vaikiv ja antud kuriteo toimepanemise ajal.


Psüühiline vägivald võib röövimise objektiivse külje moodustada sõltumata sellest, kas ähvardus vahetult kasutada elule või tervisele ohtlikku vägivalda oli tegelikult realiseeritav. Oluline on, et ähvardatav tajub relva kasutamise võimalust ning ohtu oma elule või tervisele, süüdlane aga tegutsebki arvestusega, et kannatanu peab ohtu reaalseks.


Röövimisele kaasaaitamiseks võib olla kokkuleppel põhinev röövimise täideviijate kuriteokohalt põgenemise tagamine ja röövitud vara äratoimetamine.

3-1-1-92-97 PDF Riigikohus 16.09.1997

Metallesemega korduv tugevajõuline löömine elutähtsate organite piirkonda võib tõendada surma põhjustamist kaudse tahtlusega.


Isik võib röövimise täideviija olla ka juhul, kui ta küll ei osale kannatanu suhtes elule või tervisele ohtliku vägivalla kasutamises, osaleb aga kokkuleppest ja rollide jaotusest tulenevalt võõra vara hõivamises pärast kannatanu vastupanu mahasurumist teiste poolt.

3-1-1-94-97 PDF Riigikohus 09.09.1997

Röövimise korral ähvardusega kasutada vahetult elule või tervisele ohtlikku vägivalda peab ähvardatav tajuma, et ähvardus võidakse kohe täide viia, mistõttu tema elu või tervis on ohustatud.


Kui salajase vargusena mõeldud tegu märgatakse enne selle lõpuleviimist ning süüdlane koos varastatuga teokohalt põgeneb hoolimata kannatanu püüdest teda kinni pidada, on salajase varguse katse omandanud avaliku varguse tunnused.


Röövimise korral peab süüdlasel olema tahtlus nii kannatanu elule või tervisele ohtliku vägivallaga ähvardamise kui ka temas niisuguse ohu reaalsuse tunnetamise esilekutsumise suhtes.

Kokku: 35| Näitan: 1 - 20

/otsingu_soovitused.json