/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 13| Näitan: 1 - 13

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-84-00 PDF Riigikohus 04.10.2000
3-1-3-12-00 PDF Riigikohus 29.08.2000

Vara hõivamiseks relva kasutamine, ähvardus kasutada tervisele ohtlikku vägivalda vara valdaja alaealise lapse suhtes ning tervisele ohtliku vägivalla kasutamine vara valdaja kallal on mitte avaliku varguse, vaid röövimise objektiivsed tunnused.

3-1-1-71-00 PDF Riigikohus 20.06.2000
KrK

Vastastamise otstarbekuse üle otsustamine eeluurimisel on antud uurija pädevusse (KrMK § 136 lg 1); uurija keeldumine vastastamisest ei ole menetlusnormide oluline rikkumine, mis tingib kohtuotsuse tühistamise.


Vastutuseks KrK § 207 järgi on tähtsusetu see, kellelt ja milliste tehingutega laskemoon ebaseaduslikult omandati.


Röövimise tunnuse moodusatb niisugune elule või tervisele ohtlik vägivald isiku kallal, mis on vahetult suunatud vara hõivamisele, sealhulgas kannatanu vastupanu mahasurumisele, mitte aga muude eesmärkide saavutamisele (kannatanu suhtes teise kuriteo toimepanemine isiklikel ajenditel, soov takistada kannatanut teatama toimepandud kuriteost jms).

3-1-1-84-99 PDF Riigikohus 21.09.1999
KrK

Jalgade ja rusikatega pähe ja keha piirkonda korduv löömine on kannatanu tervisele ohtlik vaatamata sellele, et põhjustati vaid ajuvapustus ja verevalumid, mis kuulus raskete või üliraskete kehavigastuste liiki, sest peas ja rindkeres on inimese elutähtsad ja ka kaitsmata organid (silmad). Seetõttu võib kirjeldatud tegevus olla röövimise tunnus.

3-1-1-111-98 PDF Riigikohus 27.10.1998

Ringkonnakohus, tulles kuriteo kvalifikatsiooni osas teistsugustele järeldustele kui tegi seda esimese astme kohus, peab oma otsuses põhjendama, miks on linnakohtu järeldused ekslikud kohtualuste teo kvalifitseerimisel. Põhjenduste puudumine ringkonnakohtu otsuses on käsitatav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 3 p 7 järgi.


Elule ja tervisele ohtliku vägivallaga ähvardamine ühe kannatanu suhtes ning sellise astmega vägivalla reaalne kasutamine kannatanute suhtes vara hõivamise eesmärgil, toime panduna kaaskohtualuste poolt, moodustab röövimise KrK § 141 lg 2 psde 1 ja 3 järgi.

3-1-1-57-98 PDF Riigikohus 21.04.1998

Noaga ähvardamine tähendab elule ohtliku vägivallaga ähvardamist, sest selline vägivald võib põhjustada kannatanu surma.


Kannatanu vastupanu mahasurumine teda noaga ähvardades võib moodustada röövimise.


Psüühiline vägivald ehk vägivallaga ähvardamine tähendab kannatanule võimaliku vägivalla teadvustamist sõnaliselt või nn. konkludentsete tegudega.

3-1-1-10-98 PDF Riigikohus 13.01.1998

Röövimise sooritamisel kõlbmatu vahendiga kasutab süüdlane ära tekkivat psühholoogilist efekti, mis on aluseks toimepandu kvalifitseerimiseks põhikoosseisu, KrK § 141 lg 1 järgi, mitte aga enamohtliku liigina.


Relvaks on Relvaseaduse kohaselt seadeldis või ese, mis on ette nähtud elava või muu objekti kahjustamiseks.


Elule või tervisele ohtliku vägivallaga ähvardamine võib röövimise tunnuseks olla nii juhul, kui ähvardaja kavatseb oma nõudmise mittetäitmisel kannatanu suhtes kasutada sellist vägivalda kui ka siis, kui ähvardaja ei kavatsegi ähvardust ellu viia. Mõlemal juhul on nõutav, et kannatanu peab ähvardust reaalselt täideviidavaks.


Kuriteo kvalifitseerimine röövimisena on välistatud, kui süüdlasel on tahtlus ähvardada elule või tervisele mitteohtliku vägivallaga ja ta on valmis seda ähvardust ka ellu viima, kannatanu peab ähvardust ekslikult aga elule või tervisele ohtlikuks. Niisugusel juhul tuleb kuritegu kvalifitseerida KrK § 140 lgste 2 või 3 järgi.


Relvana kasutatava muu esemena mõistetakse spetsiaalselt kehavigastuste tekitamiseks valmistatud või kohandatud eset ning teisi esemeid, millega on võimalik kannatanu elu või tervist reaalselt kahjustada ähvarduses sisalduvas mõttes. Kõlbmatu vahend ei ole relvana kasutatav muu ese.


Röövimise kvalifitseerimiseks peab olema tuvastatud süüdlase tahe kutsuda kannatanul esile reaalne kartus oma elu või tervise pärast.


Kuriteo kvalifitseerimine röövimisena on välistatud, kui süüdlasel on tahtlus ähvardada elule või tervisele mitteohtliku vägivallaga ja ta on valmis seda ähvardust ka ellu viima, kannatanu peab ähvardust ekslikult aga elule või tervisele ohtlikuks. Niisugusel juhul tuleb kuritegu kvalifitseerida KrK § 140 lg 2 või lg 3 järgi.

3-1-1-130-97 PDF Riigikohus 23.12.1997

Röövimise tunnuseks olev tervisele ohtlik vägivald isiku kallal võib seisneda ka kerge kehavigastuse tahtlikus tekitamises ainuüksi rusikalöökidega näo- ja kaelapiirkonda.

3-1-1-104-97 PDF Riigikohus 28.10.1997

Kuriteo toimepanemisele kaasaaitamiseks on eelnev lubadus varjata toimepandavat kuritegu ja osutada abi pärast kuriteo toimepanemist. Lubadus võib olla ka vaikiv ja antud kuriteo toimepanemise ajal.


Psüühiline vägivald võib röövimise objektiivse külje moodustada sõltumata sellest, kas ähvardus vahetult kasutada elule või tervisele ohtlikku vägivalda oli tegelikult realiseeritav. Oluline on, et ähvardatav tajub relva kasutamise võimalust ning ohtu oma elule või tervisele, süüdlane aga tegutsebki arvestusega, et kannatanu peab ohtu reaalseks.


Röövimisele kaasaaitamiseks võib olla kokkuleppel põhinev röövimise täideviijate kuriteokohalt põgenemise tagamine ja röövitud vara äratoimetamine.

3-1-1-98-96 PDF Riigikohus 24.09.1996

Kannatanu suhtes tervisele ohtliku vägivalla kasutamine mitme isiku poolt ühtse tahtlusega, eelneval kokkuleppel ja eesmärgiga hõivata tema raha võib moodustada röövimise, mitte aga KrK §-s 113 sätestatud kuriteo.

3-1-1-76-96 PDF Riigikohus 06.08.1996

Psüühiline vägivald võib röövimise tunnus olla vaatamata sellele, et ähvardus vahetult kasutada elule või tervisele ohtlikku vägivalda ei ole tegelikult realiseeritav. Röövimine võib esineda ka siis, kui süüdlane ähvardab vahetult kasutada elule või tervisele ohtlikku vägivalda selleks kõlbmatu vahendiga. Sel juhul on nõutav, et ähvardatav peab ohtu tema elule või tervisele vahetuks ja reaalseks, süüdlase tahtlus aga ongi suunatud rünnatavas niisuguse eksliku arusaamise tekitamisele. Kõlbmatu vahend on kõnesoleval juhul relvana kasutatav.

3-1-1-58-96 PDF Riigikohus 21.05.1996
3-1-3-6-96 PDF Riigikohus 13.02.1996

Tegu võib röövimise moodustada ka siis, kui süüdlane ähvardab vahetult kasutada elule või tervisele ohtlikku vägivalda selleks kõlbmatu vahendiga. Sel juhul on nõutav, et ähvardatav peab ohtu tema elule või tervisele vahetuks ja reaalseks, süüdlase tahtlus aga ongi suunatud rünnatavas niisuguse eksliku arusaamise tekitamisele.

Kokku: 13| Näitan: 1 - 13

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json